2-11-24549
Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht
Viru Maakohus Kristel Vedro 13. juuni 2011, Narva kohtumaja
Kohtuasja number Kohtuasi
2-11-24549 N K hagi A T, R T ja N Z vastu tehingute tühistamise nõudes Hageja: N K (isikukood: XXX) Kostja I: A T (isikukood: XXX) Kostja II: R T (isikukood: XXX) Kostja III: N Z (isikukood: XXX) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud N K esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A T, R T ja N Z vastu tehingute tühistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale III N Z kinnistu asukohaga XXX. N Z sõlmis nimetatud erinevad tehingud (s.h laenulepingud) kostjaga I A T ja kostjaga II R T. Lepingute tagamiseks olid kinnistule seatud hüpoteegid. Hageja arvates on kostja III psüühikahäirega isik, kes ei suuda oma tegudest aru saada ning tema ei olnud ka võimeline aru saama tehingute tähendusest. Kostja I A T ja kostja II R T kasutasid
kostja III N Z vaimset seisundit, et sõlmida tema abil endale kasulikud tehingud. Jaanuaris 2011 sõlmisid hageja N K ja kostja III N Z kinnistu kinkelepingu. Tehinguga omandas hageja kinnistu koos seatud hüpoteekidega. Kohtutäitur Risto Sepp alustas võlgniku N K suhtes täitemenetluse nr 027/2011/687 hüpoteegi realiseerimiseks (sissenõudjaks on A T). Hageja on seisukohal, et tehingud N Z ja A T ja R T vahel olid sõlmitud eksimuse ja pettuse mõjul. Seega tuleb tehingud tühistada, samuti tühistada ka hageja ja kostja III vahel sõlmitud kinkeleping. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada hageja suhtes toimuv täitemenetlus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et hageja poolt taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib kostjate vahel sõlmitud tehingute tühistamist, kuna need olid sõlmitud pettuse või eksimuse mõjul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 3 ja 94 lg 3 alusel tehingu teinud isik võib olulise eksimuse või pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kohus selgitab, et hageja ei saa vaidlustada tehinguid, mille pooleks ta ise ei ole. Kuna lepingud on sõlmitud kostjate vahel, siis kostjal III N Z on õigus vaidlustada tehingute kehtivust. Hageja võib vaidlustada ainult kinkelepingut, mis on sõlmitud hageja ja kostja III vahel. Kuid hagiavaldusest ei selgu asjaolu, mille alusel hageja seda nõuab. Hageja viitab eksimusele ja pettusele, kuid ei ole põhjendatud, milles seisnes eksimus või pettus kinkelepingu sõlmimisel. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kinkelepingu tühistamine ei tühista seatud hüpoteeke, mis jäävad igal juhul kehtima ning sissenõudjal on õigus nõuda nende realiseerimist sõltumata sellest, kes on kinnistu omanik (s.t hüpoteegi puhul ei ole oluline, kas kinnistu omanik ise võlgneb midagi sissenõudjale või mitte). Hageja pidi selgitama hagiavalduses, milliste tehingute tühistamist ta nõuab ja millisel alusel. Antud juhul hagiavalduses toodud asjaoludel tehingute tühistamine pole võimalik ja hageja ei saa saavutada enda poolt seatud eesmärki.
2(3)
Hagi tagamine TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 382 lg 1 alusel kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse lahendatakse peale hagi (taotluse) menetlusse võtmise otsustamist. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Hageja ei ole esitanud taotlust menetleda hagi tagamist enne hagi esitamist (TsMS § 382) ega ole selle vajadust põhjendanud. Seega ei saa kohus lahendada taotlust hagi tagamiseks, kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja palus hagi tagada TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel – peatada täitemenetlus. Kohus selgitab, et antud punkti kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. See tähendab, et täitemenetluse peatamiseks peab olema vaidlustatud täitedokument. Antud juhul on täitedokumendiks Narva notari Tatjana Boitsova 03. septembri 2010 notariaalsed dokumendid nr 4819 ja Tallinna notari Mare Miller 09. novembri 2009 notariaalsed dokumendid nr 5771. Nimetatud dokumentide poolteks on kostjad (hageja ei ole lepingupooleks ja ei saa neid dokumente vaidlustada). Kuna täitedokumendid ei ole vaidlustatud, ei saa hageja nõuda selle alusel ka täitemenetluse peatamist. Kohus märgib ka, et vastavalt riigilõivuseadusele (RLS) § 57 lg 4 alusel hagi tagamise avalduselt, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduselt tasutakse riigilõivu 28,76 eurot. Hageja ei ole tasunud hagi tagamise avalduselt ka riigilõivu nõutud ulatuses. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-24549 tuleb jätta hageja kanda.
Kristel Vedro Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.