Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluse käik, menetlusosaliste esitatud väited ja taotlused Hageja A.K. esitas kohtule 13.09.2010.a hagiavalduse (tl 1-6), mille kohaselt võttis ta 03.07.2008.a kostjaga OÜ Lõunalaenud sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt laenu 23 000 krooni (intress 44 068 krooni) tagastamise tähtajaga 12.07.2011.a. Nimetatud lepingust hagejale tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti lepingupoolte vahel 08.07.2008.a notariaalne hüpoteegi seadmise leping, mille alusel seati hageja korteriomandile xxx x-x Xxxxxx alevis hüpoteek summas 69 000 krooni. Hageja jäi kostjale maksetega võlgu ning kostja esitas 09.03.2010.a kohtutäitur (edaspidi täitur) Heimo Vilpuule täitmisavalduse sooviga realiseerida hüpoteek võla katteks (täitmisteade tl 89). Täitur arestis 14.05.2010.a (akt tl 10-12) korteriomandi. Samal päeval esitas hageja täiturile avalduse võla tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid täitur asus siiski hüpoteeki realiseerima. 17.05.2010.a avaldas täitur Ametlikes Teadaannetes vastava enampakkumisteate (tl 13), enampakkumine pidi aset leidma 08.06.2010.a. Sellest ei ole täitur hagejat teavitanud. Hageja ei tea, kas enampakkumine nimetatud päeval toimus, sest akti ei ole ja tulemustest hagejat ei teavitatud. Vaatamata hageja tehtud maksetele võla kustutamiseks avaldas täitur Ametlikes Teadaannetes 30.06.2010.a kordusenampakkumise teate (tl 14), mille kohaselt pidi kordusenampakkumine toimuma 09.07.2010.a kell 11.00. Ka sellest hagejat ei teavitatud. 22.07.2010.a saadeti hagejale Xxxxx Maakohtu kinnistusosakonnast kinnistusraamatu väljavõte (tl 20-21), mille kohaselt on alates 21.07.2010.a saanud hageja korteriomanikuks kostja/laenuandja/sissenõudja OÜ Lõunalaenud. Kinnistusraamatu kande aluseks on näidatud kohtutäituri 09.07.2010.a avaldus ja 12.07.2010.a enampakkumise akt. 12.08.2010.a tutvus hageja esindaja täitetoimikuga ja sai kätte kordusenampakkumise akti kuupäevast 12.07.2010.a (tl 15-16). Hageja on seisukohal, et kordusenampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel on rikutud seadust määral, mis annab aluse esitada antud hagi OÜ Lõunalaenud ja täituri vastu ja nõuda kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamist, hageja omandiõiguse tunnustamist ülalmärgitud korteriomandile ja kostja OÜ Lõunalaenud vastavasisulise kinnistusraamatu kande muutmise nõusoleku tuvastamist. Kostja kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt hagile 20.09.2010.a esitatud vastuse (tl 71-72) kohaselt peab ta hagi põhjendamatuks aluse puudumise ja menetlustähtaegade ületamise tõttu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Täitur selgitab, et 12.07.2010 kell 13.18 saadeti digitaalselt allkirjastatud ja ka allkirjastamata kordusenampakkumise akt võlgniku e-posti aadressile [email protected] ja paluti akti kättesaamist kinnitada (tl 85). Kinnitust võlgnikult ei saabunud. Kuna antud e-posti aadressi oli võlgnik ise märkinud nii oma 14.05.2010 avalduses (tl 79), kui ka 29.07.2010 saadetud e-kirjas (tl 80), siis Kohtutäiturimäärustiku § 9 lg 1 alusel kohtutäitur sinna ka menetlusdokumendi saatis ja luges akti kättetoimetatuks. 2 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-44046 Kättetoimetamise fakti kinnitab täituri väitel ka asjaolu, et võlgnik pöördus vandeadvokaat Ljudmila Tamar poole, kes saatis e-postiga 10.08.2010 kell 17.57 kohtutäiturile teate (tl 86), et soovib võlgnik A.K.u esindajana tutvuda täitetoimikuga nr 039/2010/196, sh kõigi korteri enampakkumisega seotud dokumentatsiooniga neljapäeval, 12. augustil kl 13.00. See on piisav kinnitus kordusenampakkumise akti kättetoimetamise kohta võlgnikule 12.07.2010 saadetud epostiga. Kohtule hagi esitamise tähtaega saab hakata lugema alates 12.07.2010. 13.09.2010 seisuga on möödunud akti kättetoimetamisest 57 päeva, mis ületab kahekordselt määratud hagi esitamise 30-päevast tähtaega. Kui ka 12.07.2010 kuupäev poleks piisav, siis esindaja 10.08.2010 e-kiri tõendab täituri hinnangul kindlasti enampakkumise teadlikkusest. Sellisel juhul oleks hagi esitamise tähtajast möödas 32 päeva. Lisaks eelnevale on võlgnik saanud teada toimunud enampakkumisest 22.07.2010 Xxxxx Maakohtu kinnistusosakonnast saadetud väljavõtte kaudu, kus oli näidatud kohtutäituri avaldus ja enampakkumise akt. Kostja OÜ Lõunalaenud 27.09.2010.a esitatud vastuses (tl 87-88) viidatakse samuti asjaolule, et hagi on esitatud kohtule selleks seaduses (viidatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1) ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et viimane ei ole dokumente kostjailt kätte saanud. Varsti pärast õnnestunud kordusenampakkumist kontakteerus kostjaga juulis 2010.a hageja, kas palus infot võlajäägi koht, mida kostja suuliselt ka andis. Hageja palus võlajäägi tasumiseks pikendust, kinnitades sellega nõustumist ja lubas võla tasuda augusti keskpaigaks. Hiljem hageja sellest pakkumisest taganes. Kostja leiab, et selle kontakteerumisega on tõendatud hageja teadlikkus enampakkumisest ja selle tulemusest. Kostja väidab, et hageja eitab teatiste saamist valikuliselt ning hagejal ei ole võimalik e-posti saata (esitatud hageja 29.07.2010.a e-kiri kostjale, tl 90), nägemata, et talle on saabunud uued kirjad. Kostjad on juhindunud dokumentide saatmisel neile teadaolevatest kontaktaadressidest ja hageja palvetest teatisi e-postiga saata ning kui hageja ei ole tähtkirju või e-posti väidetavalt kätte saanud või vastu võtnud, on see tema oma riisiko. Kostja OÜ Lõunalaenud ja kohtutäitur H. Vilpuu jäid oma 15.11.2010.a (tl 97) ja 17.11.2010.a (tl 100-102) menetlusdokumentides varasemate seisukohtade juurde ja palusid kohtul lahendada aegumise küsimus vaheotsusega ning jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja esitas 22.11.2010.a arvamuse kostjate vastuste osas (tl 105-107), milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Vastuseks täituri seisukohtadele leiab hageja, et vastavalt TMS § 96 lg 4 ja § 100 lg 5 tuleb ka kordusenampakkumise akti toimetada võlgniku kätte. Kohtutäiturimäärustiku § 9 ei sisalda sätteid, kuidas seda teha - § 9 lg 1 reguleerib vaid seda, et kohtutäitur võib vastu võtta ja edastada ametitoimingutega seotud dokumente ja kirjavahetust ametialase elektronposti vahendusel, kuid ei sätesta, et sel juhul loetakse kohtutäituri saadetud dokument adressaadi (antud juhul –võlgniku) poolt kättesaaduks. Asja materjalidest ( kostja 2 vastuse juures olev hageja 29.07.2010.a. kiri) nähtub, et hagejal ei ole kodus ei Internetti ega printerit, seega tema elektronposti kontroll on kaootiline, kui saab tuttavate juures võimalusel sisse vaadata. TMS § 10 lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 1 loeb selliseks dokumendiks ka enampakkumise akti, analoogia korras – ka kordusenampakkumise akti. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Hageja ei ole kohtutäiturile avaldanud, et soovib saada kordusenampakkumise akti e-posti teel aadressile [email protected]. Nimetatud eposti aadressile palus ta saata vaid tema anda avalduse 14.05.2010.a. ja täimise aluseks olevad 3 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-44046 võlgnevuse summad. Seega pidi kohtutäitur edastama võlgnikule kordusenampakkumise akti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) VI osas sätestatud korras, mida ei ole tehtud. Hageja esindaja 10.08.2010.a. kirjast ei nähtu, et soovitakse tutvuda just korteri kordusenampakkumisega seotud dokumentatsiooniga. Kui hageja ja tema esindaja oleks varasemalt vastava teate kätte saanud, ei oleks nad jätnud täitetoimikuga tutvumist TMS § 223 sätestatud tähtaja viimasele päevale, mis ei jätaks aega vastava hagi koostamiseks. Hageja pöördus advokaadi poole õigusabi saamiseks seoses laenulepinguga ja täitemenetlusega üldse. Olles tutvunud 12.08.2010.a. täitetoimikuga, sai hageja teada, et kordusenampakkumine on toimunud 12.07.2010.a. (mis osutus hiljem valeks) ja korter müüdi poole hinnaga sissenõudjale. Siinjuures märgib hageja, et oluline ei ole enampakkumise teadlikkus, nagu märgib kohtutäitur, viidates muuhulgas väljavõttele kinnistusraamatust 22.07.2010.a., mida väidetavalt saadeti võlgnikule, vaid kordusenampakkumise akti võlgnikule või tema esindajale kättetoimetamise fakt. Hageja/võlgniku esindaja sai kordusenampakkumise akti kätte 12.08.2010.a. kohtutäituri büroos. Seega pole hageja väitel tõendatud, et hageja sai kordusenampakkumise teate kätte 12.07.2010.a. või 10.08.2010.a. Vastuseks kostja OÜ Lõunalaenud väidetele aegumise osas, märgib hageja, et ta ei tunnista ega eita temale saadetud teatisi, vaid selgitab, seoses millega iga kiri oli saadetud ja ülejäänud kirjade kättetoimetamine ei ole vaidluse all nõude esitamise aegumise seisukohalt. Kohus tegi 13.01.2011.a vaheotsuse aegumise kohaldamise osas ning jättis rahuldamata kostjate taotlused aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas ning jätkas asja menetlust. Vaheotsust menetlusosalised ei vaidlustanud. Nimetatud vaheotsuses tuvastas kohus, et asjas esitatu põhjal ei saa väita, et kordusenampakkumise akt oleks võlgnikule varem kätte toimetatud kui 12.08.2010.a, mil võlgniku esindaja täitetoimikuga tutvumas käis. Nimetatud vaheotsuse järgselt esitas täitur 21.02.2011.a täiendava vastuse (tl 134-135), milles tunnistas, et jättis ekslikult enampakkumise ja selle nurjunuks kuulutamise aktid hagejale saatmata, kuid teavitas enampakkumise nurjumisest telefoni teel. Samuti teavitas kohtutäitur hagejat täitemenetluse käigust 14.05.2010, kui too kirjutas alla kinnisasja arestimise aktile. Talle anti teada enampakkumise kuupäev ja teavitati enampakkumise võimaliku nurjumise korral uue hinna määramisest. Kuna enampakkumise nurjumisest teavitati hagejat telefoni teel, siis andis kohtutäitur ka uue hinna määramisest telefoni teel teada, ilma vastavat akti väljastamata. Samal ajal teavitati hagejat ka kordusenampakkumisest. Hageja ei väljendanud kordagi kohtutäiturile soovi osaleda enampakkumisel. Täitur kinnitab, et Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a kell 11.00 välja kuulutatud kordusenampakkumine siiski toimus. Kuna kohtutäituri tööprogrammis fikseeritakse akti koostamise kuupäevaks selle parooliga kinnitamise hetke kuupäev, siis sellest tulenevalt ongi kuupäevaks 12.07.2010. Hinnapakkumine (tl 81) esitati kohtutäiturile kirjalikus ümbrikus ja kuni enampakkumise ajani oli ümbrik suletud. Enampakkumise saabumise hetkel ümbrik avati. Kuna kohtutäituri jaoks oli pakkumise tingimused sellega täidetud, siis toimiku liigse koormamise vältimiseks visati ümbrik minema. Et pakkumine suletud ümbrikus on laekunud, on kirjas ka kordusenampakkumise akti märkustes. Täitur saab aru, et on jätnud olulised aktid ekslikult, mitte tahtlikult, koostamata. Antud kirjalike toimingute tegemata jätmisega on rikutud küll formaalselt hageja õigusi, kuid siiski on täitemenetluse käigus suuliselt A. K. teavitatud ja antud hagi ei saa olla esitatud põhjusel, et 4 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-44046 nendest toimingutest ei teatud, vaid kohtutäituri arvates on tegemist täitemenetluse paratamatu venitamisega. Enampakkumise tühistamise korral jäävad kohtutäituri poolt kuni 14.05.2010 tehtud toimingud (kinnisasja arestimise akt) jõusse ja kohtutäitur saab kuulutada välja enampakkumise arestimisaktis märgitud hinnaga (80 000 krooni e 5112,93 eurot). Eelmenetluse lõpptähtajaks esitas hageja oma arvamuse (tl 146-148) viimatinimetatud täituri täiendava vastuse osas, milles leiab, et esitatu ei anna alust hagi rahuldamata jätta. Kohtutäitur kinnitab ise, et on jätnud enampakkumise-ja selle nurjunuks kuulutamise aktid hagejale saatmata, kuid teavitas enampakkumise nurjumisest telefoni teel. Hageja ei tunnista seda, et kohtutäitur oleks teda enampakkumise nurjumisest teavitanud. Täitur ei ole mitte kõnesolevaid akte saatmata jätnud, vaid on jätnud need koostamata, mistõttu puudus alus kordusenampakkumiseks. Hageja väidab, et telefoni teel ei olnud teda teavitatud uue hinna määramisest, kuna üldse asjade käigust ei teavitatud. Kohtutäituri väide, et uuest võimalikust hinnast informeeriti hagejat juba 14.05.2010, ei vasta tõele, kuna sellest ei saanud mitte kuidagi informeerida enne esimest enampakkumist. Tegemist võis olla vaid seaduse, s.t TMS § 100 lg 5, selgitamisega. Millegiga ei ole tõendatud kohtutäituri väide, et kordusenampakkumisest teavitati hagejat telefoni teel siis, kui teavitati enampakkumise nurjumisest. Riigikohus on mitmes oma lahendis pidanud nimetatud kohustuse mittetäitmist enampakkumise läbiviimise tingimuste olulise rikkumisena. Hageja arvates ei oma tähtsust, kas võlgnik soovis osaleda enampakkumisel ja kas ta on seda soovi kohtutäiturile väljendanud. Igal juhul on võlgnikul õigus olla kordusenampakkumisest teavitatud seaduses ettenähtud viisil, et vajadusel realiseerida oma õigusi täitemenetluses. TMS § 100 lg 5 järgi võib enampakkumise nurjumise korral sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist ja kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 % eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur ei ole võlgniku seisukohta küsinud. Puudub samuti vara ümberhindamise akt, mille koostamine on ette nähtud kohtutäiturimäärustikuga. Seega oli vara alghind määratud ebaseaduslikult. Kohtutäituri väide, et sissenõudja hinnapakkumine esitati kirjalikult suletud ümbrikus kuni enampakkumise alguseni, on paljasõnaline. Sellele ei viida ühtegi tõend - hinnapakkumine ise on dateeritud 05.07.2010.a ja puudub nõuetekohaselt registreeritud ümbrik. Arusaamatu on kohtutäituri väide, et kirjaümbrik visati minema toimiku liigse koormamise vältimiseks; ometigi ei ole toimikut „koormatud” ka kohtutäiturimäärustikus ettenähtud dokumentidega. Kuna tegemist on kordusenampakkumise aktiga, mis kannab enampakkumise kuupäevaks 12.07.2010, mitte väljakuulutatud 09.07.2010, siis ei ole see akt tõendiks tõendamaks sissenõudja hinnapakkumise tegemist seaduses sätestatud korras. Kuna Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a. kuupäevaga väljakuulutatud kordusenampakkumist sellel kuupäeval ei toimunud, ja kinnistusosakonnale esitatud kohtutäituri avalduse juures on olemas 12.07.2010.a. dateeritud kordusenampakkumise akt, mille toimumise kuupäeva kohta võlgnik ei olnud teadlik, ei saa see akt olla õiguslikuks aluseks omaniku kande muutmiseks/uue kande tegemiseks. Sõltumata sellest, kas kohtutäitur rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte, võlgniku õigusi on sellega oluliselt rikutud ja kordusenampakkumine on toimunud mitmeid seadusesätteid rikkudes. 02.06.2011.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Ta selgitas lisaks, et sai korteri müügist teada sissenõudjalt, kelle seaduslik esindaja temale helistas ja palus välja kolida või korter tagasi osta. Täituri esindaja väitel on olemas akt esimese enampakkumise kohta, mida külla kohtule esitatud ei ole. Täituri poolt hageja suuline teavitamine on aset leidnud ja 5 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-44046 täituri hinnangul ei ole tema tegevuses täitemenetluse ja vaidlusaluse kordusenampakkumise läbiviimisel selliseid rikkumisi, mida saaks lugeda seaduse mõttes oluliseks. Sissenõudja kohtuistungile ei ilmunud ja palus vaadata asi läbi temata.

Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline (kelleks TMS § 5 lg 1 alusel on ka võlgnik/hageja) esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi teise lõike esimesest ja neljandast punktist tulenevalt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja asjaõigusseaduse § 80 alusel ostjalt välja, samuti nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kohus leiab, et sama säte kohaldub seaduse analoogia korras ka kordusenampakkumise kohta, sest üldnormina (TMS § 100 lg 5) korraldatakse kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras (v.a seaduses sätestatud erinormid). Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks kordusenampakkumise vaidlustamise välistamine. Hageja seostab kordusenampakkumise tingimuste olulist rikkumist muuhulgas sellega, et puudub enampakkumise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise akt, kohtutäitur ei ole küsinud võlgniku seisukohta enampakkumise alghinna alandamise kohta ning puudub ka vara ümberhindamise akt. Seega oli vara alghind määratud ebaseaduslikult. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 2 kohaselt kasutab kohtutäitur ametitoimingute vormistamisel nimetatud määruse lisades 5–42 olevaid aktivormide tekste. Lisa 22 on enampakkumise akt, Lisa 23 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja Lisa 24 vara ümberhindamise akt. Selliseid akte ei ole kohtule esitatud ja kohtul on alust arvata, et neid ei olegi koostatud. Samas ütleb TMS § 96 sõnaselgelt, et enampakkumise kohta tuleb akt koostada ning TMS § 99 räägib enampakkumise nurjunuks kuulutamisest kohtutäituri poolt, mis tuleb kohtu hinnangul vormistada ka eelnimetatud vastava aktiga. Vara ümberhindamise (mis hõlmab ka allahindamist) kord on sätestatud TMS § 100 lõikes 5, mille kohaselt võib kohtutäitur kordusenampakkumisel asja müümisel vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur peaks sellisel juhul koostama ka vara ümberhindamise akti, millele viitab selgelt ka kohtutäiturimäärustiku Lisas 24 toodud seadusesätete nimekiri (sh § 100 lg 5). Kohus nõustub hagejaga, et kohtutäituri väited allahindamise osas seisukoha küsimisest on jäänud paljasõnaliseks ega ole millegagi tõendatud. Enne esimese enampakkumise toimumist/nurjumist ei saa kohtutäitur sellist seisukohta küsida, võimalik on vaid seaduse selgitamine, mida kohtutäitur võis teha, kuid see ei täida TMS § 100 lg 5 nõudeid. Samuti nõustub kohus hagejaga, et kohtutäitur hagejat kordusenampakkumisest teavitanud ei ole, kuivõrd selle kohta puuduvad tõendid. TMS § 153 lg 2 kohaselt tuleb enampakkumise (seega ka kordusenampakkumise) teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Isegi kui lugeda õigeks (mida kohus asjas tuvastanud ei ole, vt vaheotsus) ja kohaseks edastamiseks kohtutäituri poolt 12.07.2010.a digitaalallkirjastatuna hageja e-posti aadressile saadetud kordusenampakkumise akt, on kohtutäitur seadust rikkunud, jättes hageja ilma võimalusest viibida kordusenampakkumisel ja õigusest esitada sellele vastuväiteid. TMS § 153 lg 2 esimese lause kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Antud väidete kohaselt teavitati hagejat kordusenampakkumisest aga alles pärast selle toimumist.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-10-44046 Enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 9). Seega tuleks senise kohtupraktika põhjal enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks pidada enampakkumise ajast, tingimustest ja kohast teavitamata jätmist. Taolises olukorras puudub võlgnikul sisuliselt õigus arestimist kui täitetoimingut, sh kohtutäituri poolt asjale määratud hinda (ka kordusenampakkumisel alandatud hinda), TMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustada. Lisaks eeltoodule ei ole täitur veennud kohut selles, et Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a väljakuulutatud kordusenampakkumist sellel kuupäeval toimus. Täituri selgitus arvutiprogrammist tulenevaks automaatkuupäevast ei saa kohtu arvates olla aluseks/põhjuseks, miks akti ei saaks kuupäeva osas õigeks muuta. Iseenesest ei oma kinnistusraamatu kande jaoks õiguslikku tähendust, millist kuupäeva akt kannab ning kinnisturaamatu kanne sellest valeks ei muutu, küll aga tuleb märkida, et vastavalt TMS § 98 lg 1 omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks on võimaldada enampakkumiseelse olukorra taastamine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral on üldjuhul võimalik saada vallasasi (läbi TMS § 137 kohaldub säte ka kinnisasjadele) tagasi ja sellega kahju vältida, sest kehtetu enampakkumise korral ei ole asja ostnud isik seda omandanud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada, sest täituri minetused kordusenampakkumise läbiviimisel on kohtu arvates sellise olulisusega, et (väidetavalt) 09.07.2010.a toimunud kordusenampakkumine, millel müüdi hagejale kuuluv korteriomand Xxxxxmaal Xxxxxx vallas, Suurjõe külas, xxx tn x-xx OÜ-le Lõunalaenud, tuleb tunnistada kehtetuks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ning tunnustada A.K.u omandiõigust korteriomandile xxx tn xxx xxxxxx küla, Xxxxxx vald, Xxxxxmaa (registriosa nr 3466806) ja kohustada käesoleva kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes OÜ-d Lõunalaenud andma nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 tuleks seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on kohtu hinnangul nõude sisu arvestades põhjust panna hageja menetluskulud kostjaks oleva kohtutäituri kanda, sest just tema tegevus on põhjustanud hagi esitamise. Kaaskostja OÜ Lõunalaenud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja sai menetlusabi ka riigilõivu tasumiseks, peab kohtutäitur arvestama ka tasumata riigilõivu hilisema väljamõistmisega TsMS § 179 lg 1 alusel.

Toomas Talviste Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.