Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-10-25411
Kohtuasi
Aktsiaselts (AS) Swedbank hagi Igor Toropovi vastu võla nõudes 144,44, eurot (2 260 krooni) Hageja: AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja volikirja alusel: jurist Silva Kark (asukoht Rakvere 5, 41592 Jõhvi; e-post: [email protected]) Kostja: Igor Toropov (isikukood 38412193714, elukoht XXX) Hagimenetlus Kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise viis
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-25411 jätta kostja kanda. Kohtu selgitus: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-10-25411
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 27.05.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt 11.11.2006 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Igor Toropov (edaspidi kostja) tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingu nr 06199377-SC (edaspidi leping), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3 000,00 (kolm tuhat) Eesti krooni kostja arvelduskontol nr 221025246165. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 15. kuupäev. Lepingu p.
Tsiviilasi nr 2-10-25411
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui hageja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt hagimenetluse kulude hulka. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 1 750,00 Eesti krooni, s.h. 750,00 kr maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (tasumine kontrollitud maksekäsu menetluses) ja 1 000,00 kr hagi esitamise eest. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes palub hageja välja mõista Igor Toropov`ilt Swedbank AS kasuks 2 551,91 Eesti krooni; välja mõista Igor Toropov`ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2 260,00 Eesti krooni) alates 28.05.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); kõik menetluskulud jätta Igor Toropov kanda; välja mõista Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1 750,00 Eesti krooni; välja mõista Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (1 750,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-10-25411
Hagi vastuse kohaselt Swedbank AS tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingu põhjal kestab see leping vähemalt kolm aastat alates sõlmimise ajast. Kui arvelduskrediidi leping oli sõlmitud 11.11.2006, siis selle lõpetamise aeg oli 10.11.2009. Juhtus nii, et 03.02.2008 kostja sattus liiklusõnnetusse ja tal tuli haiguse tõttu võtta akadeemilise puhkuse üheks õppeaastaks ja pärast veel üheks õppeaastaks. Kui kostja tuli 2008. aasta kevadel haiglast välja, pöördus ta Swedbank Narva kontori telleri poole, kuna pidi teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust (VÕS § 102). Teller ütles, et aega on, kostja peab tasuma intressi selles summas, milles saab. Pärast kostja pöördus korduvalt Swedbank Narva kontori telleri poole kuna raha kohustuse täitmiseks polnud ja palus leida võimaluse lepingu muuta ning nad tundsid kaasa, kuid ütlesid, et uut maksegraafikut ega lepingu muutmist teha ei tohi ja kostja peab maksma, kuidas saab. Vaatamata nende lohutussõnadele ja sellele, et arvelduskrediidi lepingu lõpetamise aeg oli 10.11.2009, sulges Swedbank kostja konto 19.06.2009 ja edasistest läbirääkimistest keeldus. Käesolevaks ajaks põhisumma (2260 krooni) on juba üle kantud Swedbank AS pangaarvele. Intresside ja teiste kulutuste kohta võib kostja öelda, et ta on üliõpilane, toetust ei saa, tööd ei leidnud (kuigi aktiivselt otsis), 08.02.2010 - 25.05.2010 (26.05.2010 akadeemiline puhkus on lõppenud) oli kostja võetud töötuna arvele ja siis oli tal haigekassa kindlustus. Raha isegi igapäevaks eluks ei jätku, kostja palub väga võtta selle arvesse ning kui Swedbank AS on nõus kostja poolt makstud summaga ja on valmis kompromissiks, oleks kostja väga tänulik. Kostja tunnistab hagi põhisumma osas; vastuhagi esitada ei soovi; on nõus kirjaliku menetlusega; on võimalik asi lahendada kompromissiga; kohtukulud võiks jätta hageja kanda, sellepärast et Swedbank ei osutanud vastutulekut, kui kostja pöördus tema poole abi saamiseks, et probleem lahendada.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta kostja teatab oma vastuses, et on tasunud põhiosa, kuid ei ole nõus intressi ja viivistega. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud pärast hagi esitamist põhiosa võlgnevuse summas 2 260,00 kr. Nimetatud summa võrra vähendab hageja nõuet. Lepingu p. 6.8. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni kohase täitmiseni. Kostja tasus põhiosa 16.07.2010. Asjaolu, et kostja on üliõpilane, toetust ei saa ning tööd ei ole leidnud, ei vabasta teda viiviste maksmise kohustustest. 01.11.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 415,91 Eesti krooni, millest intress 1,00 kr ajavahemiku 19.06.2009 kuni 19.06.2008 eest ja põhiosa viivis 315,91 kr perioodi 01.01.2009 kuni 16.07.2010 eest. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ning teha õigeksvõtul põhinev otsus ning välja mõista Igor Toropov`ilt Swedbank AS kasuks 415,91 Eesti krooni; välja mõista Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1 750,00 Eesti krooni; välja mõista 4(7)
Tsiviilasi nr 2-10-25411
Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (1 750,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja esitas hageja arvamuse kohta oma seisukoha, mille kohaselt kostja ei saanud aru, kust tekkis 01.11.2010 seisuga summa 415, 91 krooni, mida nõuab kostjalt hageja, kui hageja kirjas on öeldud, et selles intress on 1,00 kr ajavahemiku 19.06.2009 kuni 19.06.2008 eest ja põhiosa viivis 315,91 krooni 01.01.2009 kuni 16.07.2010 eest. Mida tähendavad need kuupäevad selles järjekorras (19.06.2009 kuni 19.06.2008 eest) ja miks 1,00 + 315,91 võrdub 415, 91? Põhiosa on tasutud 15.07.2010, sellega põhiosa viivis ei ole õige arvestada kuni 16.07.2010. Kostja arvab, et kuna pöördus mitu korda Swedbank Narva kontori tellerite poole, et probleemi laenu intressi maksmise lahendada ja palus leida võimaluse lepingu muuta, kuid sai eitavat vastust, tekkivas probleemis on ka Swedbank Narva kontori süü. Kostja palub hagejat ümber arvutada ülalmainitud summad õigesti ja lahendada asi kompromissiga kirjalikus menetluses. Kohtukulud palutakse jätta hageja kanda, sellepärast et Swedbank ei osutanud vastutulekut, kui kostja pöördus tema poole abi saamiseks, et probleem lahendada. Hageja seisukoha kohaselt vastuseks kostja seisukohale 12.11.2010 teatab hageja, et tegemist on ilmse näpu-ja arvutusveaga. 01.11.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 316,91 Eesti krooni, millest intress 1,00 kr ajavahemiku 19.06.2009 kuni 19.06.2009 eest ja põhiosa viivis 315,91 kr perioodi 01.01.2009 kuni 16.07.2010 eest. Kostja väide, et menetluskulud jääks hageja kanda, tuleb jätta rahuldamata. Kohtusse pöördumine on tingitud asjaolust, et kostja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi, mistõttu öeldi leping üles. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kostja palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses hagiavalduses. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ning teha õigeksvõtul põhinev otsus . Eeltoodust lähtudes palub hageja lahendada asi kirjalikus menetluses õigeksvõtul põhineva otsusega; välja mõista Igor Toropov`ilt Swedbank AS kasuks 20,25 Eurot (316,91 Eesti krooni); kõik menetluskulud jätta Igor Toropov kanda; välja mõista Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 111,85 Eurot (1 750,00 Eesti krooni); välja mõista Igor Toropov’ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt 111,85 Eurot (1 750,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja seisukoha kohaselt Swedbanka poolt nõutav arvelduslaenu summa on tasutud 15.07.2010, seega kostja arvab, et kuna võlg Swedbankale on tasutud, siis tema ei võlgne Swedbankale enam mingit raha.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-10-25411
Kostja arvab, et Swedbanka poolt kõik teised nõudmised ei ole põhjendatud ega arukad. Tundub, et Swedbanka kavas on iga hinna eest rikkamaks saada, tahes tasutud rahast lisaks suuri protsente ja viiviseid saada.
Viru Maakohus oma 04.05.2011.a määrusega määras menetleda tsiviilvaidlus kirjalikus menetluses, andis pooltele asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pärast hagiavalduse esitamist kostja tasus põhivõla summas 2 260 krooni 15.07.2010 ja selle summa võrra vähendas hageja oma nõuet. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma intressi, viivised ja kui, siis mille ajavahemiku eest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus tuvastas, et poolte vahel 11.11.2006 oli sõlmitud tudengikaardi ja arvelduskrediidi leping nr 06-199377-SC (tl 8), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3 000,00 (kolm tuhat) Eesti krooni kostja arvelduskontol nr 221025246165. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 15. kuupäev. Lepingu p.
Tsiviilasi nr 2-10-25411
Lepingu p. 6.8. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 02.07.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpptähtaja möödumise kohta alates 19.06.2009 ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 17.07.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks (tl 12). 19.06.2009 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-049571KX alla (tl 11). Lepingu nr 09-049571-KX (tl 11) kohaselt põhiosa viivise arvestamise alguskuupäev on 01.01.2009. 11.11.206 lepingu p-ti 6.8 kohaselt (tl 8 pöördel) kui Arvelduskrediidi limiiti ületatakse, Lepingu lõppemise päeval ei ole Kontol kasutatud Arvelduskrediidi limiidi summat või kui Kontol ei ole muude eeltoodud kohustuste täitmiseks piisavalt vaba raha, siis kohustub klient maksma tekkinud võlgnevuselt Hinnakirja kohaselt viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Kuna kostja ei täitnud oma kohustuse nõuete kohaselt on hagejal õigus nõuda temalt viivise tasumist. Põhivõlasumma oli tasutud alles 15.07.2010, siis viiviste arvestus alates 01.01.2009 kuni 15.07.2010 (kaasa arvatud) on üleval tuvastatust lähtudes õige. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kohus leiab, et telleri teavitamine kohustuse täitmist takistavast asjaolust ei tähenda panga kohustust vabastada kostja kohustuse täitmisest. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.