2-11-19096/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000,00 krooni või selle kordne eurodes (2557,54), peavad tulenevalt ÄS § 176 osanikud otsustama kas osakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või esitama pankrotiavalduse. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus on juhatusel. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud likvideerimise algbilansist nähtub, et äriühingu netovara oli vähem kui pool osakapitalist alates 25.11.2010.a. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 25.aprillil 2011.a Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 3). Äriseadustiku (ÄS) § 209 sätestab likvideerija kohustused, mille järgi lõpetab likvideerija osaühingu tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Likvideerija võib teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Äriseadustiku § 210 järgi peab likvideerija esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Likvideerijale oli teada alates 25.11.2010.a bilansi koostamise hetkest, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Vaatamata eeltoodule likvideerija pankrotiavaldust ei esitanud. Lisaks tegi likvideerija likvideerimismenetluse ajal makseid, millega eelistas üht võlausaldajat teise ees. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et likvideerimismenetluse ajal on likvideerija tasunud erinevatele võlausaldajatele kokku 75 065,73 krooni (sh riiklikud maksud, OÜ E EA raamatupidamise eest ja Advokaadibüroo LP). Ajutisele haldurile teadaolevalt on tegemist kohustustega, mis on tekkinud enne likvideerimismenetluse alustamist, seega eelistades ühte võlausaldajat teise ees, on rikutud likvideerimismenetluses kehtivat võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna likvideerijal on kohustus esitada pankrotiavaldus koheselt peale maksejõuetuse tuvastamist ja kõiki võlausaldajaid tuleb likvideerimismenetluses võrdselt kohelda, leiab ajutine haldur, et likvideerija maksed võlausaldajatele, mis on tehtud peale likvideerimismenetluse alustamist, ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

8.Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lõikele 1 on ajutisele halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutine haldur on lisanud aruandele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste arvestuse, mille kohaselt palub määrata töötasuks 6 töötunni eest 576 eurot, lähtuvalt tasu määrast 96 eurot tunnis ning halduri kuludeks 30 eurot (ärakirjade jms bürookulu eest). Kohtuistung 10.05.2011 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine pankrotihaldur esitatud aruannet.. Haldur asus seisukohale, et OÜ BK (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamiseks vajaminev summa 2000 eurot. Kui võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud nimetatud summat kohtu deposiiti ei tasu, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus ning määrata ajutisele haldurile tasu riigi vahendite arvelt, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. 10.05.2011 esitas võlgnik kohtule ka kirjaliku seisukoha, milles leiab, et aruanne on lõppjäreldustes õige ja toetab ajutise halduri taotlusi. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. PankS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Kohus on tuvastanud ajutise halduri esitatud ajutise aruande põhjal, et võlgniku vara koosneb lootusetutest ja väärtuseta nõuetest summas 4076 eurot, mille väärtuseks hindab haldur 0 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku summas 12 921, 65 eurot. Võlgniku kohustused ületavad tema vara, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse alguseks tuleb pidada 25.11.2010, mil maksejõuetus on tuvastatud likvideerimise algbilansiga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas nõudluse vähenemine äriühingu teenuste järele. Esialgse informatsiooni põhjal ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse põhjustest kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastanud. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse alguse aja ja võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise põhjuste osas. PankrS § 27 lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Harju Maakohus määras 17.05.2011 määrusega kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi OÜ BK (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade määruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise nõuete esitamiseks. OÜ BK (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha ei maksnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täimise kohta ja taotluse töötasu määramiseks 6 töötunni eest, tunnitasuga 96 eurot tund, summas 576 eurot. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega palub ajutine haldur määrata ajutisele haldurile tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks), hüvitamisega riigi vahendite arvelt.