Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 23.12.2010. esitas hageja kostja vastu hagi 58 812 krooni (3758,77 euro) nõudes. 01.02.2011 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest ja edastas asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 01.03.2011 saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja. 21.04.2011 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlussse. 05.05.2011 esitas Tiia Hallik kohtule kostja kirjaliku vastuse. 26.05.2011 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmisid pooled 25.08.2010 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale kokku 42 800 krooni. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 30.09.2010.a. Kostja laenu tagastanud ei ole. Vastavalt lepingu p 3 on hagejal õigus nõuda intressi 1,5% kalendrikuus tagastamata laenusummalt. Seisuga 20.12.2010 olid tasumata intressid summas 1712 krooni. Lisaks laenulepingus märgitud summadele on hageja kostjale laenanud veel 14 300 krooni. Kokku on kostja võlgnevus hageja eest koos intressidega 58 812 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja esitas kohtule tõendina maksekorralduse nr 491 /tl 5/, laenulepingu /tl 6/, hageja ja kostja vahel mobiiltelefoniga saadetud lühisõnumid /tl 7-20/, võla tasumise nõude /tl 21-22/, maksekorraldus /tl 35/, Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Eelistungil esitas hageja taotluse tunnistaja * ülekuulamiseks, mille kohus rahuldas. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus 05.05.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse /tl 55/. Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et võlgneb hagejale 23 300 krooni. Kostja leiab, et hagejal on tema vastu isiklik viha, mistõttu on hagis palju valet. Hageja poolt esitatud laenuleping on täiesti vale. 26.05.2011 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Samuti ei esitanud ta kohtule tõendit selle kohta, et tal on mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 26.05.2011 toimunud kohtuistungil rahuldas kohus hageja taotluse ja vaatas tsiviilasja juhindudes Tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 410 läbi sisuliselt. Hagi kohaselt on hageja andnud kostjale laenu summas 57 100 krooni. Kostja tunnistab, et on hagejalt saanud laenu summas 23 300 krooni. Nimetatud summad on hageja poolt kantud * ja * arvele. Hageja poolt on kohtule esitatud maksekorraldus nr *, kust nähtub, et hageja Fredi

Kleberg on 10.08.2010 kandnud *le 9000 krooni. 09.09.2010 on hageja kandnud * arvele 14 300 krooni. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel ei ole vaidlust hagis nõutud 14 300 kroonis, mis on hagejal antud kostjale peale 25.08.2010 sõlmitud laenulepingut. Kuna kostja on selles ulatuses hagi õigeks võtnud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 14 300 krooni, mis teeb 913,94 eurot. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on esitanud laenulepingu, millele kostja on esitanud vastuväite, et leping on vale. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, mis annaks aluse arvata, et leping on vale. Kuna kostja põhjendatud väiteid ja tõendeid esitanud ei ole, samas aga on hageja esitanud kostja poolt allkirjastatud laenulepingu, siis loeb kohus hageja poolt esitatud laenulepingu alusel tõendatuks, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud 25.08.2010 laenuleping, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu summas 42 800 krooni. Laenulepingu p 1 kohaselt on laenusaaja eelnevalt kätte saanud 30 800 krooni väiksemate laenulepingute alusel, mis muutusid õigustühiseks 25.08.2010 laenulepingu sõlmimisel. Laenulepingu allkirjastamisel anti kostjale täiendavalt 12 000 krooni. Kostja on omaks võtnud, et ta on eelnevalt saanud hagejalt 9000 krooni, mis hageja kandis *le 10.08.2010. Arvestades poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 1 ja kostja poolt omaks võetud 9000 krooni saamist hagejalt, loeb kohus tõendatuks hageja väited selle kohta, et varasemate laenulepingute alusel oli kostja hagejalt kätte saanud 30 800 krooni, mida kostja kinnitas 25.08.2010 laenulepingu allkirjastamisel. Kostja poolt allkirjastatud laenulepingu esitamisega on hageja tõendanud, et kostja on saanud hagejalt laenu summas 42 800 krooni (2735.42 eurot). Hageja väiteid kostjale raha üleandmise kohta kinnitavad lisaks eelpool viidatud tõenditele ka poolte vahel saadetud lühisõnumi /tl 15/. Hageja on laenuandjana täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse - laenu väljamaksnud. Tunnistaja * ütlustega /tl 72/ on tõendatud, et pooled kohtusid tunnistaja töökohas ja poolte vahel oli vaidlus tagastamata laenu üle. Kostja väitis, et ta hagejat ei tunne ja näeb esimest korda. Samas, kui hageja oli tunnistaja töökohast lahkunud ilmnes, et kostja mobiil-telefonis oli salvestatud hageja nimi. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ütlused ei olnud usaldusväärsed, kui pooled kohtusid tunnistaja töökohas. Arvestades hageja poolt esitatud väiteid ja tõendeid, tunnistaja kohtus antud ütlusi ning kostja poolt esitatud kirjalikke vastuväiteid, ei pea kohus kostja väiteid osas, millega kostja hagi ei tunnista usaldusväärseks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt välja laenu summas 3649,36 eurot (57 100 krooni). Hageja nõue mõista kostjalt välja intress summas 109,42 eurot (1712 krooni) ajavahemiku 01.10.2010-20.12.2010 eest, ei ole kooskõlas seadusega. Riigikohus on korduvalt oma lahendites 3-2-1-137-06, 3-2-1-89-08 osundanud asjaolule, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on alates 01.10.2010 õigus nõuda viivist, kuid mitte intressi. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktist 3 tuleneb, et pooled pidasid silmas võimalust, et juhul kui kostja õigeaegselt laenu ei tagasta, tuleb tal selle eest hagejale igal juhul täiendavalt tasuda. Kohtu hinnangul saab selleks olla viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule. VÕS § 113 lg 1järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Hageja on esitanud intressi nõude, mis arvestades poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 3 on tegelikult viivisnõue. Juhindudes TsMS § 438 lg 1, mille kohaselt kohus kohaldab ise õigusnorme, sest otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hageja poolt esitatud nõue kostjalt välja mõista 109,42 eurot rahuldada VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvutuskäigule ega suurusele. Kohus rahuldab F. Kleberg hagi Tiia Halliku vastu põhivõla 3649,36 euro ja viivise 109,42 euro nõudes. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.