2-11-2615/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Menetluskulud jätta täies ulatuses PEOÜ kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 24.01.2011 esitas Osaühing EM HOÜ avalduse PEOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on 01.02.2008.a. sõlmitud võlgniku ja võlausaldaja vahel osa võõrandamise eelleping nr 0102-08, mille sisuks oli PEOÜ, osa võõrandamine nimiväärtuses 4000 krooni, ülekursiga 996 000 krooni. 03.05.2008.a. sõlmiti täiendav kokkulepe, millega pikendati notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimise tähtaega kuni 31.05.2008.a. Võlgnik ei täitnud endale võetud kohustusi. Igasugune kommunikatsioon on võlgniku seadusliku esindajaga olnud võimatu, kuna viimane ei vasta kirjadele ega ka telefonikõnedele, mistõttu võlausaldaja asub seisukohale, et võlgniku tegevus on seiskunud. Võlausaldaja edastas 05.01.2011.a. võlgnikule tähitud kirjaga pankrotihoiatuse. Võlgnik on kirja kätte saanud 06.01.2011.a. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada PEOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri T i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 01.02.2008.a. võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud osa võõrandamise eelleping nr 0102-08, mille sisuks oli PEOÜ, osa võõrandamine nimiväärtuses 4000 krooni, ülekursiga 996 000 krooni. Võlausaldaja tasus võlgnikule 63 911,65 eurot. Võlgnik ei täitnud endale eellepingus ja 03.05.2008. a sõlmitud täiendavas kokkuleppes võetud kohustusi.

Võlausaldaja ütles 03.12.2010. a lepingu üles ning esitas võlgnikule saadud raha tagastamise nõude. Võlgnik raha ei tagastanud. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 05.01.2011. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse 06.01.2011. a isiklikult allkirja vastu kätte. Võlgnik kohustust ei täitnud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 4 eurot ja kohustuste maht on vähemalt 623 777,69 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuks muutus võlgnik 2009 aastal, mil võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgnik seaduses sätestatud samme ei astunud, pankrotiavaldust ei esitanud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liikme tegevus vastab ka Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud teo tunnustele. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku äriplaanile omase suure riski realiseerumine. Olematu omakapitaliga võeti ette suuri investeeringuid nõudev (aga ka suurt kasumit tõotav) projekt. Sõlmitud lepinguid tõlgendas võlgnik erinevalt oma äripartneritest, mis tõi kaasa vaidlused ja olulise ajakulu projekti realiseerumisel. Võlgniku äriplaanis ei olnud planeeritud rahalisi vahendeid sellistest viivitustest tulenevate kulude finantseerimiseks. Hoolimata võlgniku juhatuse liikme Ivar Alti kinnitusele, et BEIG osaluse omandamisel ei oleks olnud mingit probleemi leida vahendid elektrijaama valmisehitamiseks ja käivitamiseks, ei ole selle kohta esitatud ajutisele haldurile mingisuguseid dokumentaalseid tõendeid. Sellises mahus plaanitavad investeeringud ning nendeks tehtavad kulud eeldaks konkreetseid eellepinguid potentsiaalsete investoritega. Kuna neid ei ole olemas on ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisviga. Juhatus võttis ülemääraseid riske sõlmides ilma pädevate juristide abita lepingud, mille põhjal tekkivad vaidlused tõid kaasa äriplaani nurjumise, samuti ei ole selged, kas ja kuidas juhatus oli planeerinud vahendid suuri kulusid nõudva projekti lõplikuks finantseerimiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole see juhtimisviga aga raske. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgnik on tasunud OÜ E ja OÜ BH sularahas suuri summasid laenu tagasimakseteks. Nende tagasimaksete kuupäevad ei ole teada ja nende teostamisega võib võlgnik olla eelistanud ühte võlausaldajat teistele. Tagasinõudmise rahaline tulemus sõltub otseselt nende võlausaldajate maksevõimest. OÜ BH ei ole esitanud oma tegevuse jooksul (alates 2005 aastast) Äriregistrile mitte ühtegi majandusaasta aruannet, sellest tulenevalt on alust arvata, et tegemist on maksejõuetu äriühinguga. WNB OÜ, BEIG ja võlgnik on sõlminud vastastikuse kokkuleppe lepingute üleandmise kohta, mille tulemusena võlgnik on kaotanud oma nõudeõiguse BEIG vastu. Võib esineda võimalus selle kokkuleppe tagasivõitmiseks, mille tulemusena võlgnikul tekib kohustus WNB OÜ ees põhiosa summas 3 000 000.-kr ja nõue BEIG vastu summas 5 806 176,25.-kr. Nõude