Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

krooni

ning

tööde

lõpetamisel

tasus

Kostjal on 30.10.2008 seisuga tasumata lepingu nr 3004-08 alusel 82 279.21 krooni ja 18 054 krooni lisatöödena teostatud akende remondi eest, millest on maha arvestatud 10-päevane hilinemine tööde üleandmisel, vastavalt kostja 08.08.2008 pretensioonile. Seega on kostjal tasumata 100 333.21 krooni. Kostjal on hagejale osaliselt tasumata hageja 07.10.2008 arve nr 03-10 ja tervikuna 07.10.2008 arve nr 04-10. Kostja ei esitanud 18.09.2008 ehitustööde üleandmise vastuvõtmisel pretensioone ei viivitamise ega tööde kvaliteedi suhtes. Ehitustööde teostamise pikendamine oli 08.08.2008 kostjaga kooskõlastatud.

Vastuväidete järgi ei ole hageja poolt teostatud tööd kvaliteetsed, mistõttu keeldus kostja arvete tasumisest lepingu nr 3004-08 osas osaliselt (hageja arve 07.10.2008 nr 03-10) ja lepingu nr 30-06 osas täielikult (hageja arve 07.10.2008 nr 04-10). Kostja võttis hageja arve nr 03-10 tasumisel aluseks hagejale 30.09.2008 esitatud pretensiooni, milles teatas, et kavatseb kinni pidada töövõtulepingu nr 3004-08 üldisest eelarvest 413 504.65 kroonist 20%, s.o 82 700 krooni lepingu punkti 2.1.c alusel täitjapoolse tingimuste mittejärgimise tõttu, mis põhjustas ehitustööde kvaliteedi halvenemise objektil ning katuseluugi eest 2343 krooni. Ehitustööde halva kvaliteedi tulemusel toimus 2008 septembris korteris 8 vee läbivool, mis kinnitab, et ehitustööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Ehitustööde kvaliteedi hindamiseks tellis kostja ekspertiisi. Ekspert ehitusinsener L. Pozdnjakova (litsents EK 00161 FIE-0001) 20.11.2008 tehnilise arvamuse järgi on Jõhvi Kivi 12 elamu katuse renoveerimine tehtud ebakvaliteetselt ning ei vasta katusekonstruktsioonide kestvus- ja vastupidavus nõuetele. Lekked kõigis torudega külgumistes (vesi imbub sisse), kuna ei ole tagatud hermeetilisust, plaatide kinnitused on tehtud kruvidega ebakvaliteetselt, kõigis katuseneeludes on lekked, teise trepikoja kohal laseb katusekate vett läbi, mille tulemusena koguneb aluskattele vesi, roov on märg, aluskate on halvasti kinnitatud, on üksikute tükkidena lahti, mis ei vasta 15.06.2008 kaetud tööde aktile. Otsus katmise kohta aluskattega ja ETERNIT-katteplaatide ümberpaigutamise kohta (demontaaž, montaaž) oli põhjendamatu ja tõi kaasa katuse kvaliteedi languse 1/3 elamu katuse pinnal puurimisavade tõttu algsetes kinnituskohtades ja nende mittetäieliku kasutamise tõttu korduvmontaažis, avad ei ole täidetud ehitussilikooniga. Karniisi remont on tehtud madala kvaliteediga, pinnal on praod ja mahakoorumised, ehitusel kasutatud materjalide (puidu ja metallide) sertifikaadid ei vasta nendele. Hageja ei ole tasumisele kuuluvast summast maha arvestanud ühe katuseakna paigaldamise tasu summas 2 764.74 krooni. Pooled ei ole kokku leppinud tööde teostamise tähtaja pikendamises. Kostja esitas 08.08.2008 hagejale pretensiooni, kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja kvaliteetselt. Pretensioonis andis kostja hagejale täiendavad tähtajad, mille kohaselt hageja kohustus andma üle katuse ilma vihmaveetorustikuta hiljemalt 15.08.2008 ning karniisi koos vihmaveetorustikuga hiljemalt 08.09.2008. Kostja esitas 10.09.2008 hagejale pretensiooni katuse lekke kohta, mille tulemusel sai kannatada korter nr 8. Kostja esitas 20.09.2008 hagejale kirjaliku pretensiooni selle kohta, et hageja ei ole suutnud teostada töid kvaliteetselt, kahe katuseluugi asemel on paigaldatud üks ning faktilised tööd katusel viidi lõpule 18.09.2008. Kostja ei tasunud hageja arvet nr 04-09 summas 18 880 krooni täielikult, kuna hageja ei sõlminud tööde teostamise kohta lepingut. Kostja taotleb hinna alandamist 10% tööde kogumaksumusest. Hageja esitas kostjale 07.10.2008 arve nr 04-10 tasumiseks ning viitas arves lepingule nr 30-06. Pooled ei ole nimetatud lisatööde teostamise kohta lepingut sõlminud. Leping nr 30-06 01.07.2008 sõlmiti karniisi remondi kohta. Hageja poolt arves nr 04-10 näidatud selgitus ei vasta tegelikkusele. Kostja viitas, et kaetud tööde aktis 10.06.2008 märgitud toote - terasplekist trapetsprofiiliga katteplaadid koos lisatarvikutega - vastavustunnistus kehtis kuni 19.12.2007 ja toote asbestivabad eterniitplaadid NT 40/150 - vastavustunnistus kehtis kuni 16.07.2007.

Kostja esitas 21.11.2008 pretensiooni karniisi viimistlustööde kohta, millele hageja vastas, et ilmnenud puuduste kõrvaldamine ei ole talvetingimustes võimalik. Kostja esitas 25.06.2009 hagejale korduva meeldetuletuse karniisi puuduste kohta, millele hageja 03.07.2009 vastas, et puuduste kõrvaldamine on võetud hageja ettevõtte tööplaani juulis 2009. Kostja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi, kuna hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi kvaliteetselt ja tähtaegselt. Lepingu p. 2.4. kohaselt leppisid pooled kokku ehitustööde teostamise tähtajaks ajavahemiku 01.05.2008 kuni 01.07.2008. Kostja esitas 08.08.2008 hagejale pretensiooni täitmata jäetud kohustuse osas. Nimetatud pretensioonis anti hagejale katuse üleandmiseks ilma vihmaveetorustikuta täiendav tähtaeg kuni 15.08.2008. Hageja lõpetas katuse renoveerimistööd 18.09.2008, s.o esialgsest kokkuleppest 2,5 kuud hiljem ja täiendavast tähtajast 1 kuu 3 päeva hiljem. Lepingu p. 2.4.d kohaselt on hagejal kohustus tasuda trahvi 10% kogu eelarvest, kui hageja ei pea kinni tähtaegadest. Katuse renoveerimistööde kogueelarve oli 413 504.65 krooni koos käibemaksuga, millest 10% moodustab 41 350.46 krooni. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi rakendamisest. Hageja esitas 25.09.2008 kostjale arve summas 165 402.34 krooni, milles on kirjas, et hageja nõustub leppetrahvi nõudega. Kostja tasus 13.10.2008 arvest 121 708.40 krooni, tasumata on 43 693.94 krooni. Kostja jääb leppetrahvi nõude juurde summas 43 693.94 krooni. Töövõtulepingu p. 2.1.c. kohaselt on kostjal õigus tasuda osaliselt, kuid mitte alla 80% hageja poolt teostatud ehitustööde maksumusest, kui hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi ning mis viis ehitustööde halvenemisele objektil. Ehitustööde maksumus on 186 250 krooni, millest 80% moodustab 149 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale tööde maksumusest 121 708.40 krooni. Kostjal on kohustus tasuda ehitustööde teostamise eest veel 27 291.60 krooni. Esialgselt tunnistas kostja hagi lisatööde osas summas 16 992 krooni, kuigi lepingut ei ole kirjalikult sõlmitud. Kostja ei eita tööde teostamist ning on valmis nimetatud tööde eest tasuma, pärast seda, kui hageja väljastab kostjale teostatud tööde osas garantii. Lepingu järgi on kostjal kohustus hagejale tasuda 44 283.60 krooni. Kuivõrd kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue ning õigus maha arvata ühe katuseluugi maksumus 2 343 krooni, mille on kostja hagejale tasunud, saab rahalised nõuded tasaarveldada ehk kostjale jääb kohustus hagejale tasuda 590.14 krooni. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt tasaarvelduse tulemusel summas 590.14 krooni. Kostja palub kohtukulud jätta poolte endi kanda.

MAAKOHTU LAHEND

esindaja ja tehnilise järelevalve esindaja. Kostja esindaja aktile alla ei kirjutanud, kuna leidis, et ehitustööd on puudustega. Kohus leidis, et lepinguga nr 3004-08 ette nähtud katuseremondi tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. 20.11.2008 tehnilisest arvamusest Kivi 12 ehitus- ja montaažitööde kvaliteedi kontrolli tulemuste ning normatiivdokumentide ja ehitustehnoloogia nõuete järgimise kohta nähtub, et katuse renoveerimine on tehtud ebakvaliteetselt. Lekked kõigis torudega külgumistes, trepikoja kohal laseb katusekate vett läbi, mille tulemusena koguneb aluskattele vesi, roov on märg, kõigis katuseneeludes on lekked, aluskate on halvasti kinnitatud, on üksikute tükkidena lahti, mis ei vasta 15.06.2008 kaetud tööde aktile ja kaetud tööde aktidele lisatud materjalide sertifikaadid ei vasta materjalidele. Fotodelt selgub, et eterniidi vahelt paistab läbi kilematerjali valgus, s.o katuse katteks on kohati vaid kile; aluskate on rebenenud, korstna ümber on näha valgus läbi aluskile; ehituspraht on koristamata. Puudustele viitab ka asjaolu, et katusekatte lekke tagajärjel sai kahjustada korter nr 8. Kaetud tööde aktides viidatud terasplekist katteplaatide sertifikaat on kaotanud kehtivuse 19.12.2002 ja eterniitplaatide sertifikaat on kaotanud kehtivuse 16.07.2007, s.o mõlemad sertifikaadid olid ehitustööde alguseks kehtetud. Katuse remondi puudusi kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kohus leidis, et hageja väide, et ehituse puudused on kõrvaldatud, ei ole tõendatud ning õige on kostja väide, et katuse ehitus on teostatud puudustega. Samas ei anna nimetatud puudused kostjale õigust jätta tööd vastu võtmata. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ning lähtuvalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu temale selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on 28.03.2006 lahendis nr 3-2-1-16-06 p-s 11 asunud seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja poolt parandatud katus oleks kasutuskõlbmatu ja tuleks tervikuna asendada. Töö vastuvõtmisest keeldumist töö puuduste tõttu ei näe ette ka lepingu nr 3004-08 sätted. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et lepingust nr 3004-08 tulenev katuse remondi töö tuleb lugeda vastuvõetuks alates tööde lõpetamisest 18.09.2008. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu nr 3004-08 p 4.3. kohaselt toimub lõpparvelduse tegemine pärast kõikide tööde lõpetamist ja akti allakirjutamist tehnojärelvalvega, mis toimus 18.09.2008. Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks 18.09.2008. Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale ettemaksuks pool lepinguga kindlaksmääratud tasust, s.o 206 752.30 krooni ning 13.10.2008 tasus hagejale 121 708.40 krooni. Kostjal on hagejale tasumata 85 043.90 krooni. Pooled on nõustunud, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvata ühe katuseakna maksumus, mis moodustab 2 764.74 krooni. Seega on kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279.16 krooni. Kohus nõustus kostja väitega, et kuna hageja viivitas tööde lõpetamisega, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt pidid tööd olema lõpetatud 01.07.2008. Tööd katusel lõpetati aga 18.09.2008. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on

tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat peale lepingus määratud tähtaega. Kostja esitas 08.08.2008 hagejale pretensiooni, milles teatas, et annab hagejale katusetööde lõpetamiseks uue tähtaja 15.08.2008. Sama pretensiooniga teatas kostja hagejale, et hageja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10% üldisest eelarvest. VÕS § 114 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Lepingu nr 3004-08 p 6.1 järgi lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks kirjalikult sõlminud lepingu tähtaja pikendamise kokkuleppe. Kostja poolt hagejale uue tähtaja andmine ei ole lepingu muutmine, vaid täiendava tähtaja andmine lepingut rikkunud poolele. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt on tööde lõpetamise tähtaeg 01.07.2008. Tööd lõpetati 18.09.2008. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat pärast lepingus määratud tähtaega. Kuna hageja on rikkunud lepingus sätestatud tööde valmimise tähtaega, on kostjal õigus nõuda lepinguga ette nähtud leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% lepingu kogu maksumuselt, s.o 10% summast 413 504.65 krooni ehk 41 350.46 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.1.c. on tellijal ehk kostjal õigus vähendada tasu kuni 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest juhul, kui täitja ehk hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi, mis viisid ehitustööde kvaliteedi halvenemisele objektil. Kohus leidis, et poolte kokkulepet tasu vähendamise osas tuleb tõlgendada kokkuleppena leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja rikub lepingu tingimusi ja sellega põhjustab töö kvaliteedi halvenemise. Kohus tuvastas, et lepingus nr 3004-08 kokkulepitud katuse remondi tööd olid teostatud puudustega ning puudused on kõrvaldamata. Kohus leidis, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest ehk lepingu kogu maksumuselt, s.o 20% summast 413 504.65 krooni, s.o 82 700.93 krooni. Kohus tuvastas, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. ja p 2.1.C alusel kokku 41 350,46 + 82 700,93 = 124 051.39 krooni. Kohus asus seisukohale, et kostja täiendavates vastuväidetes esitatud taotlust tunnustada kostja leppetrahvi nõuet hageja vastu summas 43 693.94 krooni ei saa rahuldada, kuna kostja ei ole oma nõuet esitanud vastuhagina. Kohus luges, et kostja on vastuväidete raames vähendanud leppetrahvi summat 43 963.94 kroonini. Kohus leidis, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu summas 43 693.94 krooni. Kohus jõudis järeldusele, et poolte vahel oli lisatööde, s.o akende põskede remondi, osas sõlmitud iseseisev töövõtuleping. Lepingu nr 3004-08 p 6.1 järgi lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Sama nõue sisaldub ka lepingus nr 30-06. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks sõlminud lisatööde tegemise kirjaliku kokkuleppe eelnimetatud

lepingute lisana või muutmisena. Seega on tegemist lepingutest nr 3004-08 ja 30-06 eraldi sõlmitud kokkuleppega ehk iseseisva töövõtulepinguga. Kehtiv seadus töövõtulepingule kirjalikku vormi ette ei näe; pooled nõustuvad, et leping oli sõlmitud suuliselt. Suulist vormi kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kostja ei vaidle, et lisatööde hind oli 18 880 krooni. Pooled ei vaidle, et tööd on lõpetatud. Töö vastuvõtmise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite, et lisatööd on puudustega ja nõudis hinna alandamist 10% võrra. VÕS § 644 lg 1, lg 2 ja lg 3 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leidis, et tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale puudustest lisatööde, s.o akende põskede remondi, osas ja oleks puudusi täpselt kirjeldanud. Pretensioonid on esitatud vaid katuse remondi (leping 3004-08) ja karniisi remondi (leping 30-06) osas. Vastusest hagiavaldusele selgub, et kostja oli lisatööde puudustest teadlik juba arve nr 04-10 esitamise ajal 12.10.2008. Kostja ei ole tõendanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kostja väide, et kirjaliku lepingu puudumine ei võimaldanud hagejale puudustest teatada, ei ole põhjendatud, kuna puudustest teatamise õigus ei sõltu lepingu vormistamisest, vaid tuleneb seadusest. Seega ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda hinna alandamist 10% võrra. Lähtuvalt VÕS § 637 lg-st 3 ja lg-st 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks kokkulepe töö vastuvõtmise osas ning seega muutus hageja nõue lisatööde tasu 18 880 krooni osas sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle, et töö valmis 18.09.2008. Seega muutus ka hageja tasunõue sissenõutavaks alates 18.09.2008. Hageja esitas 12.10.2008 kostjale vastava arve nr 04-10, milles märgib lisatööde lõplikuks maksumuseks 18 054 krooni. Kostja ei vaidle, et lisatööde eest on tasumata täies ulatuses. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kohus leidis, et kostjal on kohustus tasuda hagejale lisatööde, s.o akende põskede remondi, eest lepingu alusel 18 054 krooni. Kostja tõendid, fotod akendest, ei oma asjas tähendust, kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teatanud. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279.16 krooni ning akende põskede remondi eest lepingu alusel 18 054 krooni. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 82 279.16 + 18 054 = 100 333.16 krooni. Kohus tuvastas, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu, mida kostja vähendas ja nimetas leppetrahvi suuruseks 43 693.94 krooni. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täitaja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu summas 100 333.16 krooni tuleb tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 43 693.94 krooni. Pärast nõuete tasaarvestamist tuleb kostjal tasuda hagejale 100 333.16 - 43 693.94 = 56 639.22 krooni. Kostja väide, et poolte nõudeid tuleb tasaarveldada viisil, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 590.14 krooni, ei ole põhjendatud, kuna kostja arvestused ei ole õiged. Nõuete arvestuse aluseks on leping või poolte muu kokkulepe, mitte arved, mida võlasuhte pooled on esitanud. Arved iseenesest ei ole õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud lisatööde puuduste kohta tõendeid. Kostja esitas vastavad tõendid kohtule 09.10.2009; 4) kuna kostjal oli hageja vastu töövõtulepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue summas 41 350.46 krooni ning õigus maha võtta ühe katuseluugi maksumus 2 343 krooni, saab rahalised nõuded tasaarveldada ehk kostjale jääb kohustus hagejale tasuda 590.14 krooni (44 283.60 41 350.46- 2 343). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses, mil neid võis tasaarvestada.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

s.o 82 700.93 krooni. Tahet alandada lepingu tasu 20% ulatuses summas 82 700 krooni on kostja kinnitanud oma kirjades hagejale 30.09.2008 ja 03.10.2008 (tl 34, 35). Ka vastuses hagiavaldusele on kostja asunud seisukohale, et tal on õigus alandada lepingutasu 20% ulatuses 82 700 krooni (tl 47-49). Täiendavas vastuses hagiavaldusele (tl 11-113) ei ole kostja loobunud tasu alandamisest, kuid samas on esitanud omapoolsed arvestused, mille kohaselt tal on kohustus tasuda hagejale 590.14 krooni (tl 11-113). Samuti on maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 punkti 2.4.d. alusel 41 350.46 krooni. Ka seda maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvata ühe katuseakna maksumus, mis moodustab ilma käibemaksuta 2 343 krooni ja käibemaksuga 2 764.74 krooni. Maakohus on nõudest maha arvanud katuseakna maksumuse 2 764.74 krooni (s.o koos käibemaksuga), samas on apellant ise apellatsioonkaebuses esitatud arvestustest lähtunud katuseluugi maksumusest 2 343 krooni ning ringkonnakohus loeb seetõttu katuseluugi maksumuseks, mis tuleb nõudest maha arvata, 2 343 krooni.

Tegemist ei saa olla leppetrahvi nõudega, sest lisatööde tegemise osas oli sõlmitud suuline kokkulepe ning kostja ei ole tõendanud, et suuliselt lepiti kokku ka leppetrahvi kohaldamises lepingu rikkumise korral. Maakohus on õigesti leidnud, et lisatööde eest, s.o akende põskede remondi osas sõlmitud lepingust tulenevalt, on kostjal hagejale tasumata 18 054 krooni.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.