Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(14)

2-08-74566

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 30. aprillil 2008 kostjaga töövõtulepingu nr. 3004-08 elamu Kivi 12 Jõhvis katuse renoveerimistööde teostamiseks ajavahemikul 01. mai 2008 kuni 01. juuli 2008, lepingu summa oli 413 504,65 krooni, millest 50% moodustas ettemaks. Lõpparveldus pidi olema teostatud peale kõikide tööde lõpetamist ja vastava akti mõlemapoolset allakirjutamist. Tehnojärelevalvet teostas A. M.. Tööde käigus oli 01. juulil 2008 samade poolte vahel sõlmitud veel üks töövõtuleping nr. 30-06 elamu Kivi 12 Jõhvi karniisi remondi teostamiseks kahe kuu jooksul ettemaksu laekumise päevast alates, lepingu summa on 70 650,90 krooni. Tööde käigus ja kostja tellimusel elamu Kivi 12 objektil oli teostatud lisatööd akende remontimisel üldsummale 18 880 krooni. Hageja väitel on ta täitnud kõik omapoolsed lepingust tulenevad kohustused, välja arvatud ühe katuseakna paigaldamine, kuna see oli kostjaga kooskõlastatud ja tasumisele kuuluvast summast oli maha arvestatud 2764,74 krooni. Poolte vahel oli 18. septembril 2008 alla kirjutatud ehitustööde vastuvõtu-üleandmise akt katuse renoveerimistööde ja karniisi remondi osas. Vaatamata eelnevale ja esitatud arvetele täitis kostja oma lepingu kohustusi vaid osaliselt. Kostja tasus ettemaksu summas 206 752,30 krooni ning tööde lõpetamisel kandis hageja pangakontole 121 708,40 krooni lepingu nr. 3004-08 täitmiseks. Enne seda tasus kogu lepinguga nr. 30-06 ettenähtud summa. Seisuga 30. oktoober 2008 on kostjal lepingu nr. 3004-08 alusel tasumata 82 279,21 krooni ja 18 054 krooni teostatud lisatööde akende remondi osas, millest on maha arvestatud 10-päevane hilinemine tööde üleandmisel, vastavalt kostja 08. augusti 2008 pretensioonile. Seega on kostjal kokku tasumata 100 333,21 krooni. Hageja leiab, et kostja on alusetult jätnud täitmata lepingukohustused jättes osaliselt tasumata hageja 07. oktoobri 2008 arve nr 03-10 ja tervikuna 07. oktoobri 2008 arve nr.04-10. Kostja poolt

2-08-74566

Hageja leiab, et kostja esindaja poolt esitatud arveldused on valed, kuna on vastuolus lepingu sisuga. Hageja ei ole andnud nõusolekut leppetrahvi osas. Lepingu järgi teostatud tööde osas on kostja võlgnevus summas 82 279,21 krooni ja lepinguväliselt teostatud lisatööde ( akende remont) eest on võlgnevus 18 054 krooni, kokku 100 333,21 krooni (viivis ei ole arvestatud). Lepingu summa on 413 504,65 krooni, lepinguväliselt on teostatud töid maksumusega 18 880 krooni, mis kokku moodustab 432 384,65 krooni. Sellest on kostja tasunud vaid 328 460,70 krooni. Hageja nõustus ühe katuseluugi maksumuse tasaarvestusega ning alandab oma nõuded 2343 krooni võrra, seega kostja võlgnevus on 101 580,95 krooni. Kostja pretensioonid lepingu tähtaja ületamises on alusetud, kuna tööde teostamise tähtajad olid korduvalt korrigeeritud ilmastiku tingimuste tõttu ning mitte hageja süül. Üleandmis-vastuvõtu akt oli koostatud ja alla kirjutatud 18. septembril 2008, mis ei ületa kahte nädalat ning selles aktis ei ole ühtegi märget kvaliteedi osas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 100 333,21 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: leping nr 3004-08 (t.l.-4-5, tõlge t.l.-6-7); leping nr 30-06 t.l.-8-9, tõlge t.l.-10-11); hinnapakkumine (t.l.-12, tõlge t.l.-13); pretensioon 08. augustist 2008 (t.l.-14, tõlge t.l.-15); pretensioon 10. septembrist 2008 (t.l.-16, tõlge t.l.-17); korraldus (t.l.-18, tõlge t.l.-19); kinnituskiri (t.l.-20, tõlge t.l.-21); kaetud tööde aktid (t.l.-22-26); akt 20. septembrist 2008 (t.l.-27, tõlge t.l.-28); vastuvõtu-üleandmise akt 15. septembrist 2008 (t.l.-29, tõlge t.l.-30); vastuvõtu-üleandmise akt 15. septembrist 2008 (t.l.-31, tõlge t.l.-32); arvelduste õiend (t.l.-33, tõlge t.l.-34); vastuväited pretensioonidele (t.l.-35-36); arve nr 03-10 (t.l.-37); arve nr 04-10 (t.l.-38). Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel ei ole hageja poolt teostatud tööd kvaliteetsed, mistõttu keeldus kostja arvete tasumisest lepingu nr 3004-08 osas osaliselt (hageja poolt esitatud arve 07. oktoobrist 2008 nr 03-10) ja lepingu nr 30-06 osas täielikult (hageja poolt esitatud arve 07.10.2008 nr 04-10). Hageja ei ole pidanud tööde teostamise kohta ehituspäevikut, kus kajastub igapäevaselt kogu olukord objektil. Arve nr 03-10 tasumise kohta esitas kostja vastuväite, et kostja võttis arve tasumisel aluseks hagejale 30. septembril 2008 esitatud pretensiooni, milles teatas, et kavatseb kinni pidada töövõtulepingu nr 3004-08 üldisest eelarvest 413 504,65 kroonist 20%, s.o 82 700,00 kr lepingu punkti 2.1.c alusel täitjapoolse tingimuste mittejärgimise tõttu, mis põhjustas ehitustööde kvaliteedi halvenemise objektil ning samuti kinni pidada 2343,00 krooni katuseluugi eest. Kostja teatab, et ehitustööde halva kvaliteedi tulemusel toimus septembris 2008 elamu korteris 8 vee läbivool, mille kohta esitas kostja hagejale pretensiooni 10. septembril 2008. Vaatamata sellele, et tekitatud kahju on hageja poolt korteriomanikule hüvitatud, kinnitab nimetatud asjaolu seda, et ehitustööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Sellest tulenevalt leiab kostja, et tal on õigus alandada makstavat tasu. Ehitustööde kvaliteedi hindamiseks tellis kostja ekspertiisi, mis vormistati kirjalikult tehnilise arvamusena ekspert ehitusinsener L. P. (litsents EK 00161 FIE-0001) poolt. Tehnilisest arvamusest ehitus- ja montaažitööde kvaliteedi kontrolli tulemuste ning normatiivdokumentide ja 3(14)

2-08-74566 ehitustehnoloogia nõuete järgimise kohta Jõhvi, Kivi tn 12 elamu katuse renoveerimisel, koostatud

2-08-74566 Kostja märgib, et lepingu p. 4.3. kohaselt toimub lõpparvelduse teostamine peale kõikide tööde lõpetamist ning akti allakirjutamist koos tehnojärelevalvega, mille teostab A. M., s.o töö vastvõtmine tellija poolt peab olema kinnitatud teostatud ehitustööde vastuvõtu aktiga, mille on allkirjastanud pooled koos tehnojärelvalvega. Kostja esitas 20. septembril 2008 hagejale kirjaliku pretensiooni selle kohta, et hageja ei ole suutnud teostada töid kvaliteetselt, kahe katuseluugi asemel on paigaldatud üks ning faktilised tööd katusel viidi lõpule 18. septembril 2008. Arve nr 04-10 tasumise kohta esitab kostja vastuväite, et kostja ei ole tasunud hageja poolt 07. oktoobril 2008 esitatud arvet nr 04-09 summas 18 880,00 kr täielikult, sest hageja ei ole sõlminud tööde teostamise kohta lepingut. Hageja on nimetatud arvest teinud mahaarvamise summas 746,00 krooni. Hageja nõuab arve tasumist summas 18 054,00 krooni. Kostja nõudis hagejalt lisatööde teostamise (akende palede remont) kohta ka lepingut, hageja keeldus vastava lepingu sõlmimisest kirjalikult. Lisatööde kohta ei ole vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtu akti. Lisatööd on teostatud puudustega, värv koorub. Kostjal ei ole võimalik esitada hagejale pretensiooni, sest leping on sõlmimata ning töödele ei rakendu garantii. Kostja nõustub tasuma teostatud tööde eest, kui hageja parandab teostatud lisatööd oma vahenditega ja tasu saamata ning väljastab kostjale kinnituse, et teostatud töödele kohaldub garantiiaeg, mille jooksul kohustub hageja puuduste ilmnemisel parandama neid kahe nädala jooksul nende avastamisest. Kostja taotleb hinna alandamist 10% tööde kogumaksumusest. Hageja esitas kostjale 07. oktoobri 2008 arve nr 04-10 tasumiseks ning viitas arves lepingule nr 30-06. Pooled ei ole nimetatud lisatööde teostamise kohta lepingut sõlminud. Leping nr 30-06 01. juulist 2008 sõlmiti karniisi remondi kohta. Hageja poolt arves nr 04-10 näidatud selgitus ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas 21. novembril 2008 hagejale pretensiooni karniisi viimistlustööde kohta, mille hageja sai kätte 27. novembril 2008. Kostja teatas hagejale , et karniisi viimistlemisel on ilmnenud praod ja värv on hakanud lahti kooruma ning palus kõrvaldada puudused kahe nädala jooksul alates nende avastamisest. Kostja leiab, et töö vastuvõtmine tellija poolt peab olema kinnitatud teostatud ehitustööde vastuvõtu aktiga, mille on allkirjastanud pooled koos tehnojärelvalvega. Kostja viitab, et kaetud tööde aktis 10. juunist 2008 märgitud toote – terasplekist trapetsprofiiliga katteplaadid koos lisatarvikutega – vastavustunnistus kehtis kuni 19. detsembrini 2007 ja toote – asbestivabad eterniitplaadid NT 40/150 – vastavustunnistus kehtis kuni 16. juulini 2007. Hageja pidi teostama ehitustöid perioodil 01. mai 2008 kuni 01. juuli 2008. Tegelikkuses pikenes tööde teostamise tähtaeg hageja ebakompetentsete töötajate tõttu. Nimetatud vastavustunnistustest tuleneb, et hageja on ehitustööde käigus kasutanud materjale, mille vastavustunnistus ei ole kehtiv ehk kasutatud materjalid ei vasta üldistele nõuetele ehk hageja poolt kasutatud tooted ei olnud kvaliteetsed. Kostja esitas 21. novembril 2008 pretensiooni karniisi viimistlustööde kohta, millele hageja vastas, et ilmnenud puuduste kõrvaldamine ei ole talvetingimustes võimalik. Kostja esitas 25. juunil 2009 hagejale korduva meeldetuletuse karniisi puuduste kohta, millele hageja 03. juulil 2009 vastas, et puuduste kõrvaldamine on võetud hageja ettevõtte tööplaani juulis 2009. Juuli lõpus tuli hageja üks töömees puudusi kõrvaldama, mis ei vasta üldistele ehitustavadele. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda leppetrahvi, kuna hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi kvaliteetselt ja tähtaegselt. Ehitustööd on vastavalt tehnilisele arvamusele teostatud 5(14)

2-08-74566 mittekvaliteetsel. Hageja ei ole ka käesoleva ajani teostanud prügi koristamist ja väljavedu objektilt. Lepingu p. 2.4. kohaselt leppisid pooled kokku ehitustööde teostamise tähtajaks ajavahemiku 01. mai 2008 kuni 01. juuli 2008. Kostja esitas 08. augustil 2009 firmale pretensiooni täitmata jäetud kohustuse osas. Nimetatud pretensioonis anti hagejale katuse üleandmiseks ilma vihmaveetorustikuta täiendav tähtaeg kuni 15. augustiks 2008. Hageja lõpetas katuse renoveerimistööd 18. septembril 2008, s.o esialgsest kokkuleppest 2,5 kuud hiljem ja täiendavast tähtajast 1 kuu 3 päeva hiljem. Lepingu p. 2.4.d kohaselt on hagejal kohustus tasuda trahvi 10% kogu eelarvest, kui hageja ei pea kinni tähtaegadest. Katuse renoveerimistööde kogueelarve oli 413 504,65 krooni koos käibemaksuga, millest 10% moodustab 41 350,46 EEK. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi rakendamisest. Hageja esitas 25. septembril 2008 kostjale arve summas 165 402,34 krooni, milles on kirjas , et hageja nõustub leppetrahvi nõudega. Kostja tasus 13. oktoobril 2008 arvest 121 708,40 krooni, arvest on kostjal tasumata 43 693,94 krooni. Kostja jääb leppetrahvi nõude juurde summas 43 693,94 krooni. Töövõtulepingu p. 2.1.c. kohaselt on kostjal õigus tasuda osaliselt, kuid mitte alla 80% hageja poolt teostatud ehitustööde maksumusest, kui hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi ning mis viis ehitustööde halvenemisele objektil. Ehitustööde maksumus on 186 250,00 krooni, millest 80% moodustab 149 000,00 krooni. Kostja on tasunud hagejale tööde maksumusest 121 708,40 krooni. Kostjal on kohustus tasuda ehitustööde teostamise eest veel 27 291,60 krooni. Esialgselt tunnistas kostja hagi lisatööde osas summas 16 992,00 krooni, kuigi lepingut ei ole kirjalikult sõlmitud. Kostja ei eita tööde teostamist ning on valmis nimetatud tööde eest tasuma, pärast seda, kui hageja väljastab kostjale teostatud tööde osas garantii. Lepingu järgi on kostjal kohustus hagejale tasuda 44 283,60 krooni. Kuivõrd kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue ning õigus maha arvata ühe katuseluugi maksumus 2343,00 krooni, mille on kostja hagejale tasunud, saab rahalised nõuded tasaarveldada ehk kostjale jääb kohustus hagejale tasuda 590,14 krooni. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt tasaarvelduse tulemusel summas 590,14 krooni. Kostja palub kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: arve nr 04-09 (t.l.-50); maksekorraldus (t.l.-51); tõend arvelduste kohta (t.l.-54, tõlge t.l.-55); vastuvõtu-üleandmise akt

2-08-74566 tehniline järelevalve oli varem hõivatud. Alguses teostas tehnilist järelvalvet kostja, hiljem lepiti kokku, et tehnilist järelevalvet teostab S. K., see oli suuline kokkulepe. Hageja teatas, et katuse paigaldamise käigus tellis kostja juurde veel karniisi paigalduse ja akende põskede viimistluse. Tööde käigus materjalide kvaliteet neid rahuldas ja mingeid pretensioone ei olnud. Kõik sertifikaadid olid antud tehnilisele järelvalvele, pretensioone ei esitatud. Peale tööde valmimist algasid pretensioonid, raha ei makstud. Karniiside eest maksti täielikult, põskede eest ei makstud ja katuse eest maksti osaliselt. Garantiitöid on teostatud vastavalt väljakutsetele, kuid töid tegemast on takistanud ka ilmaolud. Kui nad tegid katust, olid kvaliteedis kindlad ja andsid garantiikirjad. Nad kõik kolmekesi käisid katusel 18.septembril, K. kirjutas aktile alla, kostja alla ei kirjutanud ja teatas, et kirjutab alla kui summa on 20% väiksem. Hageja ei ole nõus vähendama summat 20% võrra. Garantiiaja jooksul kõrvaldati kõik vead. Kostja esindaja jäi oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Töö oli ebakvaliteetne, 20.novembril 2008 koostatud tehniline arvamus ja S. ütlused toetavad seda. Septembris toimus katuselt vee läbivool. Kahju on küll korteri omanikule korvatud, kuid see näitab, et tööd ei olnud teostatud kvaliteetselt. Pooled on kokku leppinud, et tellijal on õigus kinni pidada 20% üldisest eelarvest. Kostja selgitas, et hageja keeldus lisatööde lepingu sõlmimisest, kuid kostja on nõus tasuma nende eest, kui teostaja annab ka neile garantii. Nendes töödes on esinenud puudused, mida hageja tunnistas, ta on need puudused parandanud juuni kuus. Vaidlus on akende põskede kohta, mille jaoks lepingut ei olnud. Karniisi osas vaidlust ei ole. Katus ei olnud kvaliteetne, selle tõttu võeti 20 % maha. Kohtuistungil 21. oktoobril 2009 jäi hageja esindaja oma nõude ja eelnevalt esitatud vastuväidete juurde. Hageja selgitas, et kohtueelse menetluse käigus saatis hageja meistrid kohale, kõik vead olid parandatud. Tööde üleandmisel mingeid märkuseid puuduste kohta ei olnud. Aktid laekusid hageja esindajale kohtumenetluse käigus, aktid on väheusutavad, kuna hageja esindajat sinna kohale ei kutsutud. Hageja väitel oli kostja esindajaga pidev kontakt ja olid saadetud spetsialistid kohale, hageja kinnitab, et tema oma garantiikohustusi täitis ja täidab nii kaua kui seda nõuab seadus. Töö kvaliteet on korras, katus täidab oma rolli, ei lase läbi vett. Puudused olid, aga nad on kõik kõrvaldatud. Tellija soovil olid eterniidi lehed korduvalt ümber paigaldatud. Mitu uut eterniidi lehte on pööningul. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 100 333,21 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja selgitas, et üleandmise akt oli koostatud 15. septembril, 18.septembril vastu võetud tehnoülevaataja poolt. Kostja seaduslik esindaja pole siiani aktile alla kirjutanud. Kostja jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Töö ei vasta lepingu tingimustele ei kvaliteedilt, ega tähtajalt. Kostja on esitanud tasaarveldusnõude ja kostja võlg hageja ees on 519,14 krooni. Töös esinevad puudused ja need on siiani kõrvaldamata. Katus laseb siiani läbi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

7(14)

2-08-74566

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt kokku 100 333,21 krooni. Hageja väitel on kostja jätnud osaliselt täitmata töövõtulepingust nr 3004-08 ja lisatööde tegemise suulisest kokkuleppest tuleneva tasu maksmise kohustuse. Kostja hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 3004-08 katuse remondiks, töövõtuleping nr 30-06 karniiside remondiks ning suuline kokkulepe akende põskede remondiks. Lepingud on sõlmitud majandustegevuse raames ehitise kui kinnisasja olulise osa remondiks ning seega ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Lepinguga nr 3004-08 kokku lepitud tööde maksumus oli 413 504,65 krooni. Kostja tasus hagejale ettemaksuks 206 752,30 krooni. Kostja on

2-08-74566 kahjustada korter nr 8 (t.l.-16,18,20, tõlge t.l.-17,19,21). Kaetud tööde aktides (t.l.-22-24) viidatud terasplekist katteplaatide sertifikaat (t.l.-95) on kaotanud kehtivuse 19. detsembril 2002 ja eterniitplaatide sertifikaat (t.l.-95) on kaotanud kehtivuse 16. juulil 2007, s.o mõlemad sertifikaadid olid ehitustööde alguseks kehtetud. Katuse remondi puuduseid kinnitavad ka tunnistaja ütlused (t.l.-106-107). Hageja väide, et ehituse puudused on kõrvaldatud, ei ole tõendatud. Kohus nõustub kostja väitega, et katuse ehitus on teostatud puudustega. Samas ei anna nimetatud puudused kostjale õigust jätta tööd vastu võtmata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1, töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. /---/ ning lähtuvalt VÕS § 638, tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohtu 28. märtsi 2006 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06 p-s 11 on tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et „/---/ õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata.” Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja poolt parandatud katus oleks kasutuskõlbmatu ja tuleks tervikuna asendada. Töö vastuvõtmisest keeldumist töö puuduste tõttu ei näe ette ka lepingu nr 3004-08 sätted. Kohus jõuab järeldusele, et lepingust nr 3004-08 tulenev katuse remondi töö tuleb lugeda vastuvõetuks alates tööde lõpetamisest 18. septembril 2008. Vastavalt VÕS § 637 lg 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. /---/. Lepingu nr 3004-08 p 4.3. kohaselt toimub lõpparvelduse tegemine peale kõikide tööde lõpetamist ja akti allakirjutamist tehnojärelvalvega, mis toimus 18. septembril 2008. Kohus leiab, et hageja tasu nõue muutus sissenõutavaks 18. septembrist 2008. Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale ettemaksuks pool lepinguga kindlaksmääratud tasust, s.o 206 752,30 krooni ning tasus 13. oktoobril 2008 hagejale 121 708,40 krooni. Kostjal hagejale tasumata 85 043,90 krooni. Pooled on nõustunud, et tasumisele kuuluvast summast tuleb maha arvata ühe katuseakna maksumus, mis moodustab 2343 krooni ilma käibemaksuta ehk 2764,74 krooni. Kohus leiab, et kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279,16 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viivitas tööde lõpetamisega ning seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt pidid tööd olema lõpetatud 01. juuliks 2008. Tööd katusel lõpetati aga 18. septembril 2008. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat peale lepingus määratud tähtaega. Kostja esitas 08. augustil 2008 hagejale pretensiooni, milles teatas, et annab hagejale katusetööde 9(14)

2-08-74566 lõpetamiseks uue tähtaja 15. august 2008. Sama pretensiooniga teatas kostja hagejale, et hageja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10% üldisest eelarvest. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ja leiab, et tegemist oli poolte kokkuleppega lepingus sätestatud tähtaja pikendamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. /---/. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 6.1 (t.l.-4-5, tõlge 6-7), lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks kirjalikult sõlminud lepingu tähtaja pikendamise kokkuleppe. Kostja poolt hagejale uue tähtaja andmine ei ole lepingu muutmine, vaid täiendava tähtaja andmine lepingut rikkunud poolele. Lepingu nr 3004-08 p 2.4.b. kohaselt on tööde lõpetamise tähtaeg 01. juuli 2008. Tööd lõpetati 18. septembril 2008. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. on tellijal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% kogu lepingu eelarvest, kui täitja ei pea kinni tähtajast ja lõpetab tööd hiljem kui kaks nädalat peale lepingus määratud tähtaega. Kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud lepingus sätestatud tööde valmimise tähtaega ning seega on kostjal õigus nõuda lepinguga ette nähtud leppetrahvi. Vastavalt VÕS § 158 lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus jõuab järeldusele, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 10% lepingu kogu maksumuselt, s.o 10% summast 413 504,65 krooni ehk 41 350,46 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et vastavalt lepingu nr 3004-08 p 2.1.c. (t.l.-4-5, tõlge 6-7) on tellijal ehk kostjal õigus vähendada tasu kuni 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest juhul, kui täitja ehk hageja ei täida kehtiva lepingu tingimusi, mis viisid ehitustööde kvaliteedi halvenemisele objektil. Kohus leiab, et poolte kokkulepet tasu vähendamise osas tuleb tõlgendada kokkuleppena leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui hageja rikub lepingu tingimusi ja sellega põhjustab töö kvaliteedi halvenemise. Kohus tuvastas, et lepingus nr 3004-08 kokku lepitud katuse remondi tööd olid teostatud puudustega ning puudused on kõrvaldamata. Kohus jõuab järeldusele, et vastavalt lepingule on kostjal õigus nõuda leppetrahvi määras 20% täitja poolt teostatud ehitustööde maksumusest ehk lepingu kogu maksumuselt, s.o 20% summast 413 504,65 krooni, s.o 82 700,93 krooni. Kohus tuvastas, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu nr 3004-08 p 2.4.d. ja p 2.1.c. alusel kokku 41 350,46 + 82 700,93 = 124 051,39 krooni. Kostja on oma täiendavates 10(14)

2-08-74566 vastuväidetes (t.l.-111-113) nimetanud leppetrahvi summaks 43 693,94 krooni ja palunud tunnustada kostja leppetrahvi nõuet hageja vastu summas 43 693,94 krooni. Kohus leiab, et kohus ei saa rahuldada kostja taotlust leppetrahvi nõude tunnustamiseks, kuna kostja ei ole oma nõuet esitanud vastuhagina. Kohus loeb, et kostja on vastuväidete raames vähendanud leppetrahvi summat 43 963,94 kroonini. Kohus leiab, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu summas 43 693,94 krooni. Leping nr 30-06 – karniiside remont Hagiavalduses teatas hageja, et lepinguga nr 30-06 kokku lepitud tööde – karniisi remont – maksumuseks oli 70 650,90 krooni. Hageja nõustub, et kostja on nimetatud summa tasunud täies ulatuses. Vastuses hagiavaldusele (t.l.-49) viitab kostja, et esitas 21. novembril 2008 hagejale pretensiooni karniiside remondi kvaliteedi osas, milles palus kõrvaldada puudused kahe nädala jooksul. Kostja lepingu nr 30-06 täitmise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja teatas, et tööd olid tehtud puudustega, kuid vastuväidet leppetrahvi kohaldamise või hinna alandamise või muu õiguskaitsevahendi kohaldamise osas, mis mõjutaks hagi lahendamist, kostja lepingu nr 30-06 osas ei esitanud. Kostja teatas kohtuistungil 02. septembril 2009 (t.l.-103), et karniiside remondi osas vaidlust ei ole. Kohus jõuab järeldusele, et lepingu nr 30-06 osas poolte vahel vaidlus puudub. Poolte tõendid – leping nr 30-06 (t.l.-8-9, tõlge t.l.-10-11), kaetud tööde aktid (t.l.-25,26), vastuvõtu-üleandmise akt 15. septembrist 2008 (t.l.-29, tõlge t.l.-30), teade (t.l.-70), postikviitung (t.l.-71), pretensioon ja vastus pretensioonile (t.l.-92), meeldetuletus ja vastus (t.l.-93,142), kiri juhatusele ja vastus (t.l.-94) ja fotod (t.l.-143-144) – ei oma asjas tähendust, kuna lepingu nr 30-06 osas vaidlus puudub. Leping akende remondiks Hageja väitel sõlmisid pooled lepingute nr 3004-08 ja nr 30-06 täitmise käigus suulise kokkuleppe lisatöö tegemiseks – akende põskede remondiks. Tööde maksumuseks arvestas hageja 18 880 krooni, mida vähendas 18 054 kroonini ja esitas kostjale sellekohase arve nr 04-10 (t.l.-38). Kostja arvet ei tasunud. Kostja nõustub tasuma akende põskede remondi eest 16 992 krooni (t.l.112), s.o taotleb hageja nimetatud hinna 18 880 krooni alandamist 10% võrra (t.l.-48) töö puuduste tõttu. Kostja nõustub tasuma nimetatud summa pärast hageja poolt lepingu kirjalikku vormistamist ja garantii väljastamist, kuna lisatööd olid puudustega. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel oli lisatööde, s.o akende põskede remondi osas sõlmitud iseseisev töövõtuleping. Vastavalt lepingu nr 3004-08 p 6.1, lepingu muutused ja lisad kehtivad vaid tingimusel, kui nad on vormistatud kirjalikult ning on alla kirjutatud poolte pädevate isikute poolt. Sama nõue sisaldub ka lepingus nr 30-06. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks sõlminud lisatööde tegemise kirjaliku kokkuleppe eelnimetatud lepingute lisana või muutmisena. Seega on tegemist lepingutest nr 3004-08 ja 30-06 eraldi sõlmitud kokkuleppega ehk iseseisva töövõtulepinguga.

11(14)

2-08-74566 Kehtiv seadus töövõtulepingule kirjalikku vormi ette ei näe; pooled nõustuvad, et leping oli sõlmitud suuliselt. Suulist vormi kinnitavad ka tunnistaja ütlused (t.l.-106). Kostja ei vaidle, et lisatööde hind oli 18 880 krooni. Pooled ei vaidle, et tööd on lõpetatud. Töö vastuvõtmise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite, et lisatööd on puudustega ja kostja nõuab hinna alandamist 10% võrra. Vastavalt VÕS § 644 lg 1, lg 2 ja lg 3, tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus märgib, et tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale puudustest lisatööde, s.o akende põskede remondi osas ja oleks puudusi täpselt kirjeldanud. Pretensioonid on esitatud vaid katuse remondi (leping 3004-08) ja karniisi remondi (leping 30-06) osas. Vastusest hagiavaldusele (t.l.-48) selgub, et kostja oli lisatööde puudustest teadlik juba arve nr 04-10 esitamise ajal 12. oktoobril 2008. Kostja ei ole tõendanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Kostja väide, et kirjaliku lepingu puudumine ei võimaldanud hagejale puudustest teatada, ei ole põhjendatud, kuna puudustest teatamise õigus ei sõltu lepingu vormistamisest, vaid tuleneb seadusest. Seega ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda hinna alandamist 10% võrra. Lähtuvalt VÕS § 637 lg 3 ja lg 4, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. /---/. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks kokkulepe töö vastuvõtmise osas ning seega muutub hageja nõue lisatööde tasu 18 880 krooni osas sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle, et töö valmis 18. septembril 2008. Seega muutus ka hageja tasunõue sissenõutavaks alates 18. septembrist 2008. Hageja esitas 12. oktoobril 2008 kostjale vastava arve nr 04-10 (t.l.-38) , milles märgib lisatööde lõplikuks maksumuseks 18 054 krooni. Kostja ei vaidle, et lisatööde eest on tasumata täies ulatuses. Seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused (t.l.-107). Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale lisatööde, s.o akende põskede remondi lepingu alusel 18 054 krooni. Kostja tõendid – fotod akendest (t.l.-72-76,136,141) ei oma asjas tähendust, kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teatanud. Hagi lahend Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata lepingus nr 3004-08 kokkulepitud tööde eest 82 279,16 krooni ning akende põskede remondi lepingu alusel 18 054 krooni. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 82 279,16 + 18 054 = 100 333,16 krooni 12(14)

2-08-74566 Kohus tuvastas, et kostjal on lepingust nr 3004-08 tulenev leppetrahvi nõue hageja vastu, mida kostja vähendas ja nimetas leppetrahvi suuruseks 43 693,94 krooni. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu summas 100 333,16 krooni tuleb tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 43 693,94 krooni. Peale nõuete tasaarvestamist tuleb kostjal tasuda hagejale 100 333,16 – 43 693,94 = 56 639,22 krooni. Kostja vastuväidet, et poolte nõudeid tuleb tasaarveldada viisil, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 590, 14 krooni, ei pea kohus põhjendatuks, kuna kostja arvestused ei ole õiged. Nõuete arvestuse aluseks on leping või poolte muu kokkulepe, mitte arved, mida võlasuhte pooled on esitanud. Arved iseenesest ei ole õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 56 639,22 krooni. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku 100 333,21 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega 100 333,21 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 06. juunil 2011.a. otsustas: 13(14)

2-08-74566

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 16. novembri 2009 otsus osaliselt hagi rahuldamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja KÜ-lt Kivi 12 OÜ Resomit kasuks 37 eurot 72 senti (kolmkümmend seitse eurot 72 senti). Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Resomit kanda. Kohtuotsus jõustus 12.08. 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent

Alla Kuzmina

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.