Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

eurot ja 95 senti, mille väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (konto nr XXXXXXXXXX SEB Pank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 06.01.2011. a esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 11.03.2011. a kõrvaldas avaldaja puudused avalduses. Avalduse kohaselt osaühingul vara puudub ja kohustused moodustavad kokku 11 445,37 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, omakapital on negatiivne, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.03.2011. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 14 162,84 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud 28.10.2010. a. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on 2010.a. mai, juuni ja juuli kuus toimunud põhivara müüki lähikondsele OÜ-le MF ning endisele juhatuse liikmele laenu tagastamine, mille tulemusena toimus võlgniku maksejõuetuse oluline vähenemine või koguni maksejõuetus. Kohtu hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige MH rikkunud temale seadusega pandud 2(4)

kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige MH on rikkunud äriseadustiku 187 lg 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna on teinud rahaliste vahendite äriühingust väljaviimisega lähikondsetega tehingud, mis kahjustasid ülejäänud võlausaldajate huve. Ajutine haldur on tuvastanud, et lisaks põhivara müügile oli perioodil 28.03.2009 kuni 30.06.2010 juhatuse liikmele MH tagastatud summa kokku 2 570 000 krooni, so. 164 252,93 eurot. Laenu tagastamine on tõendatud panga väljavõttega, kus 06.04.2010.a. ning 30.06.2010 tehti endisele juhatuse liikmele ülekande selgitusena märgitud „ laenu tagasimakse“. Vastavalt PankrS § 117 lõikele 2 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks loetakse muuhulgas juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ning juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Seega endise juhatuse liikme näol tegemist võlgniku lähikondsega, kelle ees täideti rahaline kohustus laenu tagastamise näol. Kohtu hinnangul on juhatuse liige sellise tegevusega toime pannud tahtlikult raske juhtimisvea. MHtegevus vastab ka KarS § 384 teo tunnustele. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et võlgniku juhatuse liige ning ka endine juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes siis, kui toimus äriühingu omaniku ning juhatuse vahetus 28.10.2010.a.. Viimane pangaülekanne on tehtud 22.09.2010.a. 17.05.2010.a., 30.06.2010.a, 01.07.2010.a. müüs võlgnik oma põhivara, milleks oli suurköögiseadmed, kohviku varustus, kohviku sisustus, mööbel ja muu inventar, kokku summas 2 524 249,20 krooni, so 161 328,92 eurot, MFOÜ-le. MFOÜ on võlgnikuga seotud ettevõte, mille osanikuks ning juhataks on MH, kes tehingu toimumise ajal kuulus samuti võlgniku juhatusse ning omas võlgniku 100% osalust. Eespool nimetatud tehingute alusel saadud raha kasutati juhatuse liikmele MH laenu tagastamiseks, kokku summas 2 480 000 krooni, so. 158 500,88 eurot. Seega ei tegutsenud juhatus vastavalt seadusele ning ei võtnud tarvitusele vajalikke abinõusid õigeaegselt, s.o. 2010. a oktoobris. Võlgnik esitas avalduse kohtule alles 06.01.2011. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Pankrotiavalduse kohustuse täitmata jätmise eest on KarS § 385 ette nähtud kriminaalvastutus – rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

3(4)

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Perioodil 28.03.2009 kuni 30.06.2010 oli juhatuse liikmele tagastatud summa kokku 2 570 000 krooni, so. 164 252,93 eurot. Kohus tunnistab vastavalt PankrS § 113 kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Juhatuse liikmele teostatud rahalise kohustuse täitmine on võimalik tagasi võita. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 36,95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Svetlana Pildeni kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 360,05 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste katteks 36,95 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule TH. Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.