OÜ Diggerpower hagi Salva Kindlustuse AS ja B&R Automobile OÜ vastu kahju summas 1 026 600 krooni hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
65 611.70 eurot (1 026 600 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. märtsi 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva
Kindlustuse
AS
ja
OÜ
Diggerpower
apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984), esindaja advokaat Helina Luksepp Apellant (hageja) – OÜ Diggerpower (registrikood: 11228373), esindaja advokaat Andres Vinkel Vastustaja (kostja) – B&R Automobile OÜ (registrikood: 10268229), esindaja Marko Tiirik
esindajad
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Diggerpower apellatsioonkaebus ja jätta
rahuldamata Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 22. märtsi 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Diggerpower hagi B&R Automobile OÜ vastu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista B&R Automobile OÜ-lt OÜ Diggerpower kasuks välja 38 700 krooni. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ Diggerpower hagi ja mõista Salva Kindlustuse AS-lt OÜ Diggerpower kasuks välja 987 900 krooni, s.o 63 138.32 eurot (kuuskümmend kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 32 senti) ning B&R Automobile OÜ-lt OÜ Diggerpower kasuks 38 700 krooni, s.o 2473.38 eurot (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kolm eurot ja 38 senti). Jätta menetluskulud maakohtus 96.23% ulatuses Salva Kindlustuse AS kanda ja 3.77% ulatuses B&R Automobile OÜ kanda. Saata OÜ Diggerpower hagi Salva Kindlustuse AS ja B&R Automobile OÜ vastu viivise väljamõistmiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.“ Menetluskulude jaotus
Jätta OÜ Diggerpower menetluskulud apellatsiooniastmes B&R Automobile OÜ kanda ning Salva Kindlustuse AS ja B&R Automobile OÜ menetluskulud nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Diggerpower esitas 25.11.2008 kohtule hagi Salva Kindlustuse AS (kostja 1) ja B&R Automobile OÜ (kostja 2) vastu kahju summas 1 026 600 krooni solidaarselt hüvitamiseks. 28.05.2009 muutis hageja nõuet ja palus mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja 1 026 600 krooni, mõista kostjalt 2 hageja kasuks välja 1 026 600 krooni ning pöörata kohtuotsus täitmisele kokku 1 026 600 krooni ulatuses järgmiselt: esimesena kostja 1 suhtes ning teisena ulatuses, millises otsust ei ole võimalik täita kostja 1 suhtes, kostja 2 suhtes. Hagiavalduse kohaselt soetas hageja 28.04.2006 ekskavaator-laaduri Volvo BL-71, registreerimismärgiga XXXXXX , (edaspidi traktor) maksumusega 1 174 100 krooni. 22.10.2007 sõlmis hageja kostjaga 1 kindlustuslepingu, mille järgi oli traktor kindlustatud ka murdvarguse vastu. Kindlustuspoliisi eritingimuse kohaselt pidi traktor olema väljaspool tööaega valve all. Kindlustuslepingu pooled leppisid kokku, et traktor on väljaspool tööaega pargitud kostjale 2 kuuluvas valvega autoparklas Jõhvis XXX, mis on märgitud ka kindlustuse sooviavalduses, milline dokument on kindlustuslepingu lahutamatu osa. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti pikaajaline suuline hoiuleping ning hageja hoidis töövälisel ajal traktorit kostjale 2 kuuluvas valvega autoparklas, makstes selle eest kostjale 2 regulaarselt tasu. 10.04.2008 panid tundmatud isikud kostja 2 valvega parklast parkla valvuris valearusaama loomise teel toime traktori murdvarguse, mille tagajärjel sai hageja kahju 1 026 600 krooni (s.o traktori väärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel). Kostja 2 on jätnud täitmata VÕS §-s 883 sätestatud vallasasja hoidmise ja hoiuleandjale tagastamise kohustuse, mille tõttu põhjustati hagejale varaline kahju. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejal tulenevalt hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kindlustuslepingust õigus nõuda kostjalt 1 tekitatud kahju hüvitamist. Kostja 1 keeldus alusetult kahju hüvitamisest, väites, et traktor ei olnud töövälisel ajal kindlustustingimuste kohaselt pargitud. Hagejal on kindlustuslepingust tulenev nõue kostja 1 vastu ja hoiulepingust tulenev nõue kostja 2 vastu. Kuivõrd kahjuhüvitisnõude puhul kostja 2 vastu tuleb arvestada ka kahjustava teo tagajärjel saadut, tuleb kahjuhüvitisnõudest maha arvata võimalik kostjalt 1 saadav hüvitus. 01.09.2009 esitas hageja nõude mõista kostjatelt välja ka viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. 06.10.2009 esitatud viivisearvestuse kohaselt on viivisenõue kostja 1 vastu 151 300 krooni perioodi eest 15.04.2008 – 15.10.2009. Hageja märkis avalduses ka, et juhul kui hagi jääb kostja 1 vastu rahuldamata, soovib hageja hagi rahuldamist kostja 2 vastu. Juhul kui kohus rahuldab hagi kostja 1 vastu osaliselt, soovib hageja hagi rahuldamist kostja 2 vastu summas, mis jääb välja mõistmata kostjalt 1. Juhul kui kohus rahuldab hagi kostja 2 vastu, tuleb kostjalt 2 välja mõista viivis põhisummalt alates hagi kättesaamisest 29.12.2008. Kuni 15.10.2009 moodustavad viivised 73 099 krooni.
2.Salva Kindlustuse AS hagi ei tunnistanud. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate Salva Kindlustuse AS ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimuste (Salva CPM-99) p 4.1.2 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis on otseselt või kaudselt tekitatud varguse tagajärjel, välja arvatud murdvargus KrK § 139 lg 2 p 3 tähenduses. Traktor oli kindlustatud murdvarguse vastu tingimusel, et traktor asub väljaspool tööaega valve all. Antud juhul ei ole toimunud kindlustusjuhtumit. Ei ole tõendatud murdvarguse toimumine, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et vargus oleks toime pandud tõkke või lukustuse kõrvaldamise teel. Samuti ei ole hageja täitnud kindlustuslepingu eritingimust hoida traktorit valve all. Kindlustusmaakler ei kontrollinud parklat, kus vara hoitakse, ega pidanudki seda tegema. Eritingimuse täitmise kohustus on kindlustusvõtjal ja selle täitmata jätmise riski kannab kindlustusvõtja. Arvestades parkimise korda kostjale 2 kuuluval maa-alal, pidi hagejale olema selge, et tegemist ei saa olla valveteenust osutava parklaga. Valvega parkla korral oleks välistatud identifitseerimata isikute parkla territooriumil viibimine ja seal toimetamine.
Samuti oleks välistatud kontrollimata isikute lahkumine valvatavast parklast võõra varaga ilma, et parkla sellest politseid või vara omanikku ei teavita. Kostjale 2 kuuluval maa-alal valve olemasolu välistab ka fakt, et kostjal 2 puudub tegevusluba turvateenuse osutamiseks ning hagejal ei olnud kostjaga 2 sõlmitud valveteenuse osutamiseks nõutavas kirjalikus vormis lepingut, millest nähtuks, kes mille eest ja millises ulatuses vastutab.
3.B&R Automobile OÜ hagi ei tunnistanud, väites, et hageja ja kostja 2 vahel ei olnud sõlmitud hoiulepingut. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja 2 oleksid kokku leppinud väidetava hoiulepingu olulistes tingimustes, kus kostja 2 kannaks täielikku materiaalset vastutust enam kui 1 miljon krooni maksva traktori eest. Kostja 2 rentis hagejale maad traktori parkimiseks ning hageja maksis kostjale 2 parkimistasu.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 22. märtsi 2010 otsusega OÜ Diggerpower hagi osaliselt ning mõistis Salva Kindlustuse AS-lt välja kindlustuslepingust tuleneva kindlustussumma ülempiiri 987 900 krooni kindlustuslepingust tuleneva nõude katteks ning jättis menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on asjas tuvastatud, et hageja hoidis talle kuuluvat traktorit periooditi kostjale 2 kuuluvas autoparklas Jõhvis XXX, mille eest tasus kas rahas või mitterahaliselt. Traktori hoidmiseks parklas oli pooltel suuline kokkulepe. Hagejale kuuluva traktori kadumamineku kohta kostja 2 parklast 10.04.2008 algatati kriminaalasi kas KarS § 199 lg 1 või KarS § 215 tunnustel, kohtule esitatud politsei andmed on vastukäivad. Igal juhul on aga tegemist vallasasja omaniku omandiõiguse vastu suunatud teoga. Politsei Ida Prefektuuri andmetel lõpetati kriminaalasja menetlus kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu, tuginedes KrMS §-le 2001. Kohus leidis, et kostja 1 keeldus alusetult hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Murdvargusena saab käsitleda kehtinud KrK § 139 lg 2 p 3 järgi vargust, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. Kui sõiduk viidi välja tarastatud territooriumilt, millel oli üks värav, millest sisse- ja väljasõitu reguleeris parkla operaator, saab seda territooriumi pidada tõket omavaks territooriumiks ning tõkke ignoreerimist sellest möödumisega tõkke kõrvaldamiseks. Selliste tunnustega autoparkla suhtes ei saa kellelgi tekkida kahtlust, nagu võiks see parkla olla valveta ja tõketeta. VÕS § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja sai lepingu sõlmimisel aru, et territoorium, kuhu ta traktori paigutas, oli tõkkega ja valvatav territoorium. Et kindlustuspoliisi kohaselt on vastutuse ülempiiriks 997 900 krooni ning omavastutus on 10 000 krooni, siis väljamakstavaks kindlustussummaks on 987 900 krooni. Kostja 2 põhikirjas on kirjas, et osaühingu tegevusalaks on ka parkimise korraldamine. See ei välista, et parkimise korraldamine ei sisaldaks endas parklateenusena sõidukite hoiulevõtmise ja valvamise korraldamist. Majandustegevuse registri väljavõte kinnitab, et kostja 2 teenuseks on vallasasjade, sh tarbeesemete hoiuteenus, mida osutatakse Jõhvis XXX. Autoparkla reklaamib end autode jt sõidukite hoiukohana ning parklat selleks ka kasutatakse. Kohus leidis, et tasu, millist kostja 2 hagejalt küsis, oli tasu parkimisteenuse, st territooriumi kasutamise eest. Põhjendamatu on hageja seisukoht nagu hõlmaks parklateenuse tasu ka hoiulepingust tulenevat tasu. Parkimistasu 20 krooni ööpäevas ei kataks tasulist hoiuteenust ca 1 miljon maksva traktori hoiustamise eest. Kohus leidis, et hoiukohustuse oli kostja 2 endale küll võtnud, kuid tuginedes VÕS §-le 885 ei saa kostjale 2 panna vastutust kahju tekitamise eest, kuna tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.
Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 2 ei saa kostjad olla solidaarvõlgnikud, sest kostjad ei pidanud täitma sama sisuga kohustust. Vallasasja hoiulevõtja, s.o kostja 2, kohustus oli asja oma territooriumil hoida, võtta selle eest tasu ning lepingu lõppemisel anda vallasasi välja omanikule, mitte aga teisele isikule. Ei ole kindlaks tehtud, et kostja 2 oleks asja välja andnud mitteomanikule. Kohtule politseist saadetud kiri tl 164 ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tõendavad, et vallasasi viidi hoiulevõtja valdusest õigusvastaselt minema. Hoiulevõtja ehk kostja 2 süüd või ka kellegi kolmanda isiku süüd traktori parklast äraviimisel ei ole uurimistoimingutega suudetud tuvastada. Kriminaalasjas on hageja avaldanud kahju suuruseks 987 900 krooni, st summa, mis vastab kindlustusjuhtumi kohustuslikule väljamaksu summale. Hageja ei ole kriminaalmenetluses öelnud ega tõendanud, et tema kahju võiks olla määratletud mingi muu summana, ka summana, mille väljamõistmise taotluse ta esitas hagis, kus palub välja mõista traktori väärtuse 2007 aprilli-juulikuu seisuga, millele lisandub käibemaks. Kohtule selgitas hageja oma nõudesumma täpset kujunemist alles kohtuvaidlustes. Kohtul puudub õigus väljasmõistetavat kindlustussummat kindlustuslepingu väliselt suurendada. Kuna kostjalt 2 ei saa kahju välja mõista, ei saa temalt välja mõista ka viiviseid.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Salva Kindlustuse AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. märtsi 2010 otsuse tühistamist osas, millega rahuldati OÜ Diggerpower hagi Salva Kindlustuse AS vastu ja mõisteti Salva Kindlustuse AS-lt välja 987 900 krooni, ning osas, millega määrati menetluskulude jaotus, ja uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Diggerpower hagi Salva Kindlustuse AS vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta kohtu põhjendused seoses maa-ala kasutamisega Jõhvis XXX TsMS § 436 lg 1 nõuetele ning kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 885, leides, et hageja ja kostja 2 vahel oli tasuta hoiusuhe. Tõendid ja faktilised asjaolud ei kinnita hoiulepingu olemasolu, sest VÕS §st 883 tulenevalt pole hoiulepingut võimalik sõlmida nii, et hoiule võtja ei tea, kelle asja ta hoiab ja kellele ta peab hoiule võetud asja tagastama. Kohus on tuvastanud, et parklateenus oli kostja 2 majandustegevus. Kuna majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud hoiuleping saab tulenevalt VÕS § 884 lg-st 2 eelduslikult olla tasuline, siis juhul, kui tasus ei ole kokkulepet saavutatud, ei ole hoiulepingut sõlmitud. Kohus on eksinud VÕS § 29 lg 4 tõlgendamise reeglite vastu. Mõistlik inimene ei saa eeldada, et selget kirjalikku või suulist tahteavaldust väljendamata ning ilma mõistliku tasuta oleks parkla nõus võtma endale vastutust asja säilimise eest. Reeglina on iga eravaldus selle piiritlemiseks tähistatud aiaga; automaadi puudumisel ei ole füüsilise isiku kohaloluta võimalik tagada parkimistasu maksmist; väravate sulgemise võimalus peab takistama territooriumilt lahkumist tasu maksmata; 2) on kohtuotsuse põhjendused seoses kindlustusjuhtumi toimumisega vastuolulised ja ebaselged, lisaks on kohus vääralt sisustanud murdvarguse mõistet. Juhul, kui hageja sõlmis tasuta hoiulepingu, siis puudus hoidjal kohustus asja säilimist tagada või selle äraviimist tõkestada. Kuna parkla ei pidanud asja säilimist tagama, siis jääb arusaamatuks, mille alusel on kohus tuvastanud, et tegemist oli valvatava parklaga. Juhul, kui tegemist oli valvatava parklaga, siis pidi hageja ja kostja 2 vahel olema lisaks parklateenuse osutamise lepingule ja hoiulepingule veel valveteenuse osutamise kokkulepe (seda aga ei olnud). Kuna kindlustusleping määratleb murdvarguse KrK § 139 lg 2 p 3 alusel, siis tuleb tõkke või lukustuse kõrvaldamist tõlgendada selle sätte kriminaalõiguslikust teooriast ja praktikast lähtudes. Tõkkeks tuleb lugeda füüsilist takistust, mille murdmiseks tuleb teha aktiivseid toiminguid selle tõkke elimineerimiseks (J.S., „Varavastased kuriteod”, Trt 1997, lk 38-40).
Kui tõket on võimalik ignoreerida, siis reaalne takistus puudub. Avatud värav ja operaator, kes kirjutab üles vaid mööduva auto registreerimisnumbri, ei takista kellelgi avatud väravast siseneda ja väljuda omal äranägemisel. Seda ei saa pidada tõkkeks; 3) on kohus otsuses viidanud asjaolule, mida pole kohtumenetluse käigus uuritud, rikkudes TsMS § 436 lg-t 4. Kohus märgib, et autoparkla reklaamib end autode jt sõidukite hoiukohana. Menetlusosalised ei ole parkla reklaamile viidanud ja apellandile pole arusaadav, millist reklaami kohus silmas peab; 4) ei ole kohus viidanud õigusnormile, mida ta on kohaldanud, rahuldades nõude kindlustusandja vastu. Kohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta kõigi poolte esitatud väidete kohta ega seletanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kohus on jätnud hinnangu andmata järgmistele kostjate esitatud tõenditele ja asjaoludele: - hageja ei olnud kindlustuslepingu sõlmimisel teadmatuses kindlustustingimuste sisu osas, kuna tema õigusi on esindanud ja talle kohustusi selgitanud spetsialist – kindlustusmaakler. Kindlustusmaakler A.S. märgib oma kirjalikus seletuses, et rõhutas korduvalt eritingimuse tähtsust ja tähendust. Maakleri tegutsemiskoht on Rakvere, seega maakler ei teadnud, milline näeb välja parkla, mille kohta hageja ütles, et see on valvatav parkla; - parkla omanik O.Bauer on andnud ütlusi, mille kohaselt hageja uuris temalt, kas kostja 2 parkla on vastutav, ning sai eitava vastuse. O.Bauer on kinnitanud, et tal ei olnud hagejaga kokkulepet traktori valvamiseks. Parklal puudub valvega parkla pidamiseks tegevusluba, mida nõuab Jõhvi LV 18.12.2003 määruse nr 42 „Tasulise parkimise kord Jõhvi linnas” p 3.3; - hageja esindaja Anur Aare on väitnud, et ta ei küsinud midagi parkla valvatavuse kohta. Sellisel juhul on hageja suhtunud kindlustuslepingu täitmisesse lubamatu hooletusega. Hageja teadis, milline on parkla kord ja et valvet parklas ei eksisteeri – selle kohta on hageja andnud protokollilise seletuse kindlustusandjale (kahjujuhtumi fikseeritud kirjeldus 24.04.2008), milles ta märgib, et parklast väljasõidul mingisugust dokumentide vahetust ei toimu – enamus toimus nägude ja sõiduki välimuse järgi. Seadus sätestab valveteenuse osutamiseks kohustusliku kirjaliku kokkuleppe vormi (turvateenuse seaduse § 4 lg 1 p 2). Juhul, kui hageja kirjalikku kokkulepet ei sõlminud, puudus tal põhjus arvata, et traktorit valvatakse. Sularaha arvel nr 435, 29.05.2008, mille hageja on esitanud hoiulepingu sõlmimise tõendamiseks, ei ole märget selle kohta, et kostja 2 osutab valveteenust – kviitung on antud parklateenuse eest tasumise kohta. Valveteenuse olemasolu ei saa eeldada ilma, et selle kohta oleks kas sõnaselge viide parkla territooriumil või kirjalik kinnitus parkla teenuse eest tasumise kviitungil või oleks muul selgelt arusaadav viisil fikseeritud valveteenuse pakkumine; - parkla operaator G.M. on andnud ütlusi, et parklas ei ole valvet, tema ülesanne on lubada maa-alal parkida, tema isikuid ei tuvasta ning sisse- ja väljasõitu ei takista. Parkla žurnaalist ei nähtu, kes on sõiduki parklasse toonud, kes on õigustatud sõidukiga lahkuma. Parkla operaator V.A. kirjaliku seletuse kohaselt viidi traktor parklast ära ilma igasuguste takistusteta – juurdepääs traktorile oli vaba, väljasõiduks takistused puudusid ning operaator ei suhelnud isikutega, kes traktoriga välja sõitsid. Juhul, kui valvet oleks reaalselt teostatud, oleks valve kõrvaldamine eeldanud aktiivset füüsilist tegevust valve murdmiseks; - parkla operaator V.A. seletuses nii politseile 12.04.2008 kui ka kindlustusandjale 21.09.2008 on välja toodud, et tema tööloleku ajal sõitsid parklasse isikud autoga, millega tavaliselt käib traktoril järel A.M. (hageja töötaja), traktor käivitati tõrgeteta ning isikud sõitsid tavapärasel viisil väravast välja.
6.OÜ Diggerpower esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. märtsi 2010 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi B&R Automobile OÜ vastu ja millega jäeti lahendamata hageja viivisenõue, ning teha nimetatud taotluste suhtes otsus.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja seadusest tuleneva viivise väljamõistmise nõude kohtule 01.09.2009 ja viivise arvestuse 06.10.2009. Kohus nimetatud nõuet ei lahendanud, rikkudes TsMS § 442 lg-t 5. Kostjal 1 oli tulenevalt VÕS § 450 lg-st 3 üks kuu asjaolude uurimiseks. Hageja teatas kindlustusjuhtumist 14.04.2008, seega pidi kostja 1 maksma hagejale raha välja 14.05.2008. Viivist tuleb arvestada alates 15.05.2008, seisuga 15.10.2009 oli viivitatud päevi 531, kostja 1 viivisesumma on 142 095 krooni. Kuivõrd hagi rahuldati kostja 1 suhtes summas 987 900 krooni, kuid hageja kahju on 1 026 600 krooni, siis pidi vahe 38 700 krooni hüvitama kostja
2.15.10.2009 seisuga oli viivitatud 190 päeva ja kostja 2 viivisesumma on 2 755 krooni; 2) ei nähtu otsusest, millistele tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et 20 krooni ööpäevas on liiga vähe, et katta tasulist hoiuteenust. Samuti ei nähtu, mille alusel on hagejale etteheidetav, et ta ei saanud aru, et sõidukit parklasse jättes ja 20 krooni ööpäevas tasudes on tema vara säilimine tagamata. Hageja oleks saanud sõidukit parkida väljaspool parklaterritooriumi tasuta. Puudub loogika raha maksmiseks ainuüksi selle eest, et sõidukit saaks hoida kõnealusel territooriumil, kui saabub samasugune negatiivne tagajärg (sõiduki vargus või vigastamine). Kui kostja 2 eksis hoiutasu suuruse määramisel, siis ei ole see etteheidetav hagejale. Ühtegi asjaolu, mis viitaks võimalusele, et kostja 2 poolt osutatav teenus on sõidukite tasuta hoidmine, ei ole kohtule esitatud. Arvestades kahjust VÕS § 127 lg 5 alusel maha väljamõistetud kindlustushüvitise, on kostjalt 2 väljamõistetav summa 38 700 krooni.
7.Diggerpower OÜ vaidleb Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei sõltu kostja 1 kindlustuslepingust tulenev maksekohustus hoiusuhte olemasolust või puudumisest, sest kindlustuspoliis käsitleb vara asukohta murdvarguse ajal, mitte õiguslikku suhet asukoha omanikuga. Tunnistaja G.M. ütluste kohaselt pandi iga parklasse saabunud auto kirja ja sõiduk väljastati parklast ainult sellele, kes esitas operaatori poolt saabumisel väljastatud kviitungi või oli operaatorile varasemast teada. Hageja on seisukohal, et kui teenuse osutaja võtab teenuse eest tasu, siis hõlmab see nii parkla- kui ka hoiuteenust. Maksta raha ainult valveta parklateenuse eest puudus igasugune mõte, sest väljaspool tarastatud territooriumi oli võimalik sõidukit parkida tasuta; 2) leiab apellant ebaõigesti, nagu välistaks kohtu poolt tuvastatud tasuta hoiuteenuse osutamine parkla valvatavuse. Lisaks on murdvarguse kontekstis oluline mitte valvatavus, vaid tõkke olemasolu. Tunnistaja G.M. ütluste kohaselt mitte igaüks ei saanud parklast sõidukit kätte. Valvur V.A. seletustest nähtub, et varguse toimepanijad tegid kõik selleks, et väravavaht ei saaks aru, et tegemist ei ole traktori õiguspäraste valdajatega. Valvuri eksitamine on tõkke kõrvaldamine; 3) on kõnealune parkla osutanud autode hoiuteenust 10 aastat (O.Bauer seletus), mistõttu ei ole küsimus teenuse turustamismeetoditest antud asjas oluline; 4) ei ole viite puudumine õigusnormile antud juhul oluline rikkumine. Hageja leiab, et ta on täitnud kindlustuslepingu tingimused ja et toimus murdvargus. Traktori hoiukoha suhtes oli hagejal apellandiga kokkulepe, mis nähtub kindlustuspoliisist ja selle osaks olevast sooviavaldusest. Kindlustusandja aktsepteeris viidatud dokumendist nähtuvalt aeg-ajalt traktori hoiukohana ka Jõhvis XXX eramaja hoovi, kus ei olnud mingit valvet. Seega ei saa küsimus Tartu mnt parkla valvatavusest olla määrav kindlustusandja kohustuse tuvastamisel. Apellant väidab ebaõigesti, nagu oleks parklas seisvate sõidukite äraviimiseks võimalus igaühel, kes vaid soovib. „Valve murdmine“ ei pea olema füüsiline, see võib olla ka intellektuaalne – valvuri tähelepanu hajutamine selliselt, et nähes küll sõiduki äraviimist, ei rakenda ta selle ärahoidmiseks tavaolukorras rakendamisele kuuluvaid abinõusid.
Hageja märgib vastuseks apellandi väidetele ka, et A.S. kiri, mis on koostatud kohtumenetluse käigus, ning kindlustusmaakleri tegevuskoht Rakveres ei välista parklaga tutvumist või parkla omaduste varasemat teadmist. Kohtuotsuses kirjeldatud parkla nägemisel ei teki hoolsalt käituval isikul kahtlust, et tegu võiks olla mittevalvatava parklaga. Ka V.A. kinnitas oma 12.04.2008 seletuses politseile, et ta on parkla valvur. Kes toob sõiduki parklasse, ei oma tähtsust, tähtsust omab, kellel on õigus see ära viia: õiguse tuvastamine toimus kas nägude või parklasse toomisel väljastatavate kviitungite (mis oli ka isiku volitusi tõendav dokument) alusel, samuti olid väljasõiduks takistused. Kui hageja ei küsinud O.Bauer t parkla valvatavuse kohta, siis polnud O.Bauer põhjust deklareerida mittevalvatavust. O.Bauer on ka asja lahendist otseselt huvitatud isik ja sellise deklaratsiooni tegemine ei ole usutav. Tegevusloa asjaolu ei ole kohtumenetluses uuritud. Parkla ei osuta klientidele mitte valveteenust, vaid hoiuteenust. Seda, kas parkla valvab ise sõidukeid või ostab teenuse turvafirmalt sisse, on parkla sisemine küsimus. Traktori lubamisega parkla kinnisele territooriumile on sõlmitud konkludentselt ka leping.
8.Salva Kindlustuse AS vaidleb OÜ Diggerpower apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus lahendanud viivisenõuet, kuid see rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõiget tagajärge selle nõude osas, kuna viivisenõue oleks tulnud jätta rahuldamata, sest see on esitatud pärast hagi muutmiseks kohtu poolt antud tähtpäeva ja/või tegemist on hagi muutmisega, millele kostjad ei ole andnud nõusolekut, samuti ei ole kohus nõustunud hagi muutmisega. Hageja teatas viivisenõudest 01.09.2009 ja esitas viivisearvestuse 06.10.2009. 30.04.2009 kohtuistungil anti hagejale aega hagi täpsustamiseks kuni 01.06.2009. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Antud juhul on tegemist hagi muutmisega, kuna esitatud on uus nõue, mida hagiavalduses ei ole üldse esitatud. 07.10.2010 on kostja 1 esitanud kirjalikult vastuväite, märkides, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Puudub alus panna kostjat seisukorda, kus viimane ei saa ka pärast kohtu antud täiendavate tähtaegade möödumist olla kindel, millist nõuet tema suhtes menetletakse; 2) ei vasta viivisearvestus seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi saab viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 450 lg 1 kohaselt muutub kindlustusandja kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlakstegemiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kindlustusandja selgitas kõik asjaolud välja 09.07.2008, mil hagejat teavitati kahju hüvitamisest keeldumisest. Juhul, kui kohus loeb keeldumise ebaõigeks, saabus kindlustusandja täitmiskohustus 09.07.2008. Seega saab viivise arvestus alata 10.07.2008, mitte 14.05.2008, nagu hageja apellatsioonis nõuab. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja Eesti Panga teadetele oleks viivise määr 10.07.2008 – 31.12.2008 2,50 + 7%; 01.01.2009 – 30.06.2009 1,0 + 7%; 01.07.2009 – 15.10.2009 1,0 + 7%. 10.07.2008 – 15.10.2009 on viivitatud päevi 462 ja viivis oleks 107 070 krooni, s.o: 10.07.2008 – 31.12.2008, viivise määr 9,5%, viivis päevas 257, viivitatud päevi 174 = 44 718; 01.01.2009 – 30.06.2009, viivise määr 8%, viivis päevas 216,5, viivitatud päevi 181 = 39 186,5; 01.07.2009 – 15.10.2009, viivise määr 8%, viivis päevas 216,5, viivitatud päevi 107 = 23 165,5. 3) tuleb viivisenõue jätta rahuldamata ka Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebuses toodud põhjustel. Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebuses toodud põhjustel vaidleb kostja 1 vastu ka hageja nõudele kostja 2 vastu.
9.B&R Automobile OÜ vaidleb OÜ Diggerpower apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude OÜ Diggerpower kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja esitanud kohtule TsMS § 363 lg 1 p 1 kohast nõuet (hagiavaldust) viivise väljamõistmiseks, seega puudus kohtul tulenevalt TsMS §-st 439 alus seda nõuet menetleda. Kohus andis 30.04.2009 kohtuistungil hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks kuni 01.06.2009. Nimetatud tähtajaks hageja hagiavaldust viivise väljamõistmiseks ei esitanud; 2) on kohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagejalt küsitud tasu oli parkimistasu. Kohus on oma seisukohta põhjendanud, leides, et tasu 20 krooni ööpäevas ei kataks tasulist hoiuteenust ca 1 miljon krooni maksva traktori eest. Hageja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis annaks aluse arvata, et sõiduki parkimisel hinnaga 20 krooni ööpäev ilma hoiulepingut sõlmimata oleks parklaomanik täielikult materiaalselt vastutav. Hageja on kostja 2 vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja 2 oleksid kokku leppinud hoiulepingu olulistes tingimustes. 01.12.2009 kohtuistungil andsid nii hageja kui kostja seaduslikud esindajad vande all ütlusi, et kokkulepet asja hoidmiseks ja valveteenuse osutamiseks ei sõlmitud. Kostjale 2 ei antud traktorit üle, vaid traktor pargiti temale kuuluvale territooriumile. Hageja väide, et ta oleks saanud traktori parkida ka väljapoole parkla territooriumi ning loogika puudumisest traktori parkimisest parklasse, on oletuslik ja paljasõnaline.
10.B&R Automobile OÜ esitas Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebusele seisukoha, mille kohaselt on kohus kostja 2 suhtes jätnud õigesti hagi rahuldamata. Kohus on otsust selles osas vajalikul määral põhjendanud ja analüüsinud asjassepuutuvaid tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja OÜ Diggerpower apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kostja 2 vastu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi B&R Automobile OÜ vastu ja mõistab B&R Automobile OÜ-lt OÜ Diggerpower kasuks välja 38 700 krooni. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. OÜ Diggerpower hagi Salva Kindlustuse AS ja B&R Automobile OÜ vastu viivise väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Salva Kindlustuse AS (kostja 1) apellatsioonkaebus. Asja materjalidest nähtub, et hageja sõlmis kostjaga 1 22.10.2007 ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuspoliisi (t.l 17-18), mille lahutamatuks lisaks on Salva Kindlustuse AS tehniliste riskide kindlustuse üldtingimused ning ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused. Kindlustuspoliisi on märgitud eritingimus (p 11), et kindlustuskate murdvarguse ja vandalismi vastu kehtib vaid juhul, kui kindlustusobjektid asuvad väljaspool tööaega valve all. Nimetatud eritingimusest tulenevalt on kindlustusjuhtumiga tegemist vaid siis, kui toime on pandud murdvargus ja kindlustusobjekt asub väljaspool tööaega valve all. Maakohus on õigesti leidnud, et traktor asus varguse toimepanemise ajal valvataval territooriumil ja hageja oli sõlminud kostjaga 2 traktori hoidmiseks suulise hoiulepingu.
Ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimuste (t.l 41) p 4.1.2 kohaselt kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on otseselt või kaudselt tekitatud varguse tagajärjel, v. a murdvargus (lepingu pooled loevad murdvarguseks KrK § 139 lg 2 p-le 3 vastavat tegu). Ringkonnakohus leiab, et kuna kindlustusleping sõlmiti 2007, siis tuleb murdvarguse sisustamisel lähtuda lepingu sõlmimise ajal kehtinud KarS vastavast sättest. KarS-s vastab KrK § 139 lg 2 p-le 3 KarS § 199 lg 2 p 8, s.o võõra vallasasja äravõtmine, mis on toime pandud sissetungimisega. Salva Kindlustuse AS on apellatsioonkaebuses samuti märkinud, et tingimuste p 4.1.2 tuleb sisustada kriminaalõiguslikust teooriast ja praktikast lähtuvalt. KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses ei pea sissetungimine olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega ja selleks on igasugune õigusvastane sisenemine hoonesse, ruumi, territooriumile jne. Seejuures on oluline, et sisenemine oleks ebaseaduslik, s.t sisenejal puudub valdaja luba. Asja materjalidest nähtuvalt viidi traktor valve all olevast parklast ära parkla operaatori kohalolekul, kes ei kontrollinud isikute õigust hoiustatud traktorit käsutada. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et traktori äraviimise ajal oli parkla väravad avatud. Seega oli tegemist juhtumiga, mis mahub murdvarguse mõiste alla ning kostjal 1 ei olnud õigust keelduda kahju hüvitamisest. Arvestades eelnevat on maakohus õigesti leidnud, et oluline on see, et parkla näol oli tegemist tõket omava territooriumiga (tarastatud territoorium, mida valvas parkla operaator) ning valvuri ignoreerimine on varguse toimepanemine territooriumile sissetungimisega. Hageja hoidis traktorit väljaspool tööaega valvataval territooriumil ning VÕS § 423 lg-st 2 tulenevalt kindlustas ta seega traktori konkreetse riski vastu, s.o kui traktor vastastatakse tarastatud ja valvatavalt territooriumilt ajal, mil ta oli traktori sinna hoiustanud. Oluline on see, et hageja ei ole rikkunud VÕS § 452 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustusi. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja oli sõlminud kindlustusspoliisi p 11 täitmiseks hoiulepingu ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Seejuures on maakohus õigesti hinnanud tunnistaja G.M. ütluseid, hageja seadusliku esindaja A. Aare ja kostja 2 seadusliku esindaja O.Bauer vande all antud seletusi ning kirjalikke tõendeid. Kostja 2 väide, et ta rentis üksnes maad traktori parkimiseks, ei ole õige ning vastuolus esitatud tõenditega. Colemont Kindlustusmaakleri OÜ 28.10.2008 tõendi (t.l 9) kohaselt selgitas maakleri esindaja hagejale traktori hoiustamistingimusi väljaspool tööaega ning parkla Jõhvis XXX vastas Salva Kindlustuse AS poolt väljastatud kindlustuspoliisis toodud eritingimustele. Arvestades eelnevat on maakohus põhjendatult VÕS § 476 lg 1 alusel mõistnud kostjalt 1 hageja kasuks välja 987 900 krooni ning apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
13.OÜ Diggerpower apellatsioonkaebus. Hageja esitas kostja 2 vastu hoiulepingu rikkumisest tuleneva nõude 1 026 600 krooni väljamõistmiseks. Hagiavaldusest (t.l 122) nähtuvalt palus hageja pöörata kohtuotsus täitmisele kostja 2 vastu siis, kui kohtuotsust ei ole võimalik täita kostja 1 vastu. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud suuline hoiuleping traktori hoidmiseks. Nimetatud tuvastatud asjaolu ei ole kostja 2 vaidlustanud. Maakohus jättis hagi kostja 2 vastu rahuldamata põhjusel, et tegemist oli tasuta hoiulepinguga ning seetõttu on kostja 2 vastutus välistatud. Ringkonnakohus maakohtu selle järeldusega ei nõustu.
Vastavalt VÕS § 883 hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Nimetatud sättest tulenevalt on hoidja põhikohustuseks kõikide abinõude tarvitusele võtmine, mis tagaks lepingust tuleneva kohustuse tagastada asi samas seisundis, milles see hoiule võeti. Seega lasub hoidjal kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine, mistõttu kannab hoidja vastutust asja säilimise ja kahju tekkimise eest. Kostja 2 põhikirjast (t. l 70-71) nähtuvalt oli kostja 2 üheks tegevusalaks parkimise korraldamine. Kostja 2 majandustegevuse registri (t.l 86) kohaselt osutas kostja 2 vallasasjade hoiuteenust (sh parklateenust). Tunnistaja G.M. ütluste kohaselt on parkla piiratud 1,5 meetrise aiaga, parkla väravad on öösel (00.00-06.00) kinni ja parklas on kogu aeg operaator, kes fikseerib sõiduki žurnaalis, võtab tasu hoidmise eest ja väljastab kviitungi. Samuti on tunnistaja G. M. kinnitanud, et iga auto, mis parklasse sõidab, tuleb kirja panna. Hageja seadusliku esindaja A. Aare vande all antud seletuse kohaselt sõlmis ta kostjaga 2 suulise hoiulepingu, parkla oli valvatav, kuna parkla territoorium oli piiratud aiaga ja seal töötas valvur ning ta maksis hoidmise eest raha. Kostja 2 seadusliku esindaja O. Bauer vande all antud seletusest nähtub, et hageja maksis kogu aeg parkimise eest ning tema kirjutas tšekid firma nimele, kuid lepingut ta hagejaga sõlminud ei ole. Tsiviilasja materjalide juurde lisatud žurnaal ja väljavõtted sellest (t.l 11, 168) tõendavad parklasse toodud sõidukite registreerimist ja tasu võtmist parkimise eest. Ringkonnakohus leiab, et kuna parkla operaator registreeris iga parklasse toodud sõiduki ja andis sõiduki toojale kviitungi, parklas oli eraldi hoone operaatori (valvuri) jaoks, kes viibis seal ööpäevaringselt, s.t toimus sõidukite liikumise ja fikseerimise kontroll, siis osutas kostja 2 hoiuteenust ning pooltevaheline suuline leping on kvalifitseeritav VÕS § 883 järgi. VÕS § 884 lg 2 kohaselt hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole selles, et hoidja sõlmis hoiulepingu oma majandustegevuses ning hoiuleandja maksis hoiutasu 20 krooni ööpäevas (hoiuleandja kehtestatud tariif). Sellest tulenevalt on maakohus ekslikult leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tasuta hoiu leping ning seetõttu kostja 2 ei vastuta asja säilimise eest. Ringkonnakohus märgib, et pooltevahelise tasu suurus ei ole seadusest tulenevalt aluseks pooltevahelise suhte kvalifitseerimiseks tasuta hoiuks. Hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud ning ringkonnakohus kvalifitseerib pooltevahelise hoiusuhte tasuliseks. Kohaldamisele kuulub VÕS § 883 ning kuna kostja 2 ei taganud traktori säilimist, siis tuleb tal hüvitada kahju, s.o traktori turuväärtuse ja kostja 1 poolt hüvitatava kindlustussumma vahe 38 700 krooni (1 026 600 – 987 900).
14.Viivised. Iseenesest õige on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta tema viivise nõuete osas. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi 25.11.2008 ning teatas viivise nõude esitamisest 01.09.2009 ja esitas viivise nõude arvestuse 06.10.2009. Tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses, kuna koos hagiga ei esitanud hageja viivise nõuet. TsMS § 376 lg 3 kohaselt hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.
Ringkonnakohus leiab, et esinevad TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud asjaolud hagi muutmisega ning maakohtul puudus alus hagi muutmise avaldust tähelepanuta jätta. Eelnevast tuleneb, et kohus peab lahendama TsMS § 372 kohaselt hagi menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning vajadusel määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõiv). TsMS § 393 kohaselt kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamatult menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad maakohtule teatanud, et nad ei ole nõus hagi muutmisega. Samas ei nähtu asja materjalidest, millise otsustuse on teinud kohus hageja hagi muutmise avaldusega. Asja puudub hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ning kohus ei ole saatnud kostjatele hagiavaldust ega kohustanud kostjaid vastama hagi muutmise avaldusele. Kuna hagi muutmise avaldust ei olnud menetlusse võetud, siis ei saanudki maakohus viiviste osas otsustust teha ning ekslik on apellandi seisukoht, et viivise nõuded saab lahendada ringkonnakohus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik eelnimetatud rikkumist kõrvaldada ning seetõttu tuleb hageja hagi muutmise avaldus saata tagasi maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Hageja nõue rahuldati ning kostja 1 mõisteti välja 987 900 krooni 1 026 600-st kroonisest nõudest, s.o 96.23% ja kostjalt 2 38 700 krooni 1 026 600-sst nõudest, s.o 3.77%. Sellest tulenevalt jäävad kostja 1 kanda 96.23% maakohtus kantud menetluskuludest ja kostja 2 kanda 3.77% maakohtus kantud menetluskuludest. Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ning OÜ Diggerpower apellatsioonkaebus kostja 2 vastu rahuldati. Sellest tulenevalt jäävad Salva Kindlustuse AS menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda ning OÜ Diggerpower ja B&R Automobile OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes B&R Automobile OÜ kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.