Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. 18.03.2011 esitas TPOÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 01.04.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks üüriteenuste osutamine, täpsemalt Tallinnas XXX külalistemajas asuvate peoruumide väljaüürimine. Vastuseks ajutise halduri korduvalt esitatud küsimustele teatas võlgniku esindaja, et võlgniku majandustegevus peatus veebruaris 2011 ja alaline maksejõuetus sai selgeks märtsis 2011, kui ei õnnestunud tasuda elektrivõlgnevust. Üürilepingu XXX peoruumide kasutamiseks lõpetas ruumide omanik samast hetkest, kui sai selgeks võlgniku alaline maksejõuetus. Puuduvad kehtivad töölepingud ja kohustused endiste töötajate ees. Puuduvad kehtivad üüri–, rendi– ja liisinglepingud. Kõik dokumendid asuvad SROÜ valduses. Võlgniku kasumiaruanded 2010. ja 2011.aasta kohta ei esitanud ajutisele haldurile mitte võlgniku esindajad, vaid see saadeti halduri e-posti aadressile 25.04.2011 kell 17:30, saatjaks oli XXX . Kirjal puudus saatjaks olnud isiku nimi ja allkiri, neil puudub ka võlgniku esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta. Niivõrd hilise saatmise tõttu puudus halduril võimalus neid dokumente analüüsida enne 26.04.2011 kell10:00 toimunud kohtuistungit. Võlgniku juhatuse liige toimetas oma allkirjastamata vastuse ajutise halduri teabenõudele koos üürilepinguga halduri büroosse 02.05.2011. Võlgniku lepingulise esindaja väitel ei ole võimalik leida selgitust ja süüdlast elektrikilbi plommi kahjustamisele ja ei ole võimalik tekitatud kahju süüdlaselt sisse nõuda. Seni puuduvad ajutisel halduril konkreetsed andmed, et juhtorgani liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid ajutisel halduril puudub ka veendumus, et võlgniku huvisid kahjustatud ei ole. Sest kõrvutades võlgniku juhatuse liikme, osanike ja kinnistu omaniku nimesid, tekib tahtmatult kahtlus, et tegemist on lähikondsetega ja neil puudub igasugune huvi ja kavatsus välja selgitada tegelikku kahjutekitajat - elektrivõla e. kahju tekkimise eest vastutavat isikut. Ja see vastutav isik võib olla otseselt süüdi plommi rikkumises või arvesti näidu ja plommi mõistliku tähtaja jooksul kontrollimata ja kahjustamise avastamata jätmises. Võlgniku esitatud pankrotiavalduses väidab võlgniku esindaja, et töötajaid ega vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid ja muu teadaolev vara. Pankrotimenetluse kulude katmine pankrotivara arvelt ei ole võimalik. Võlgniku võlgade täpse suuruse kohta on andmed endiselt arusaamatud, sest kohustusena on „üles võtmata“ võlg Eesti Energia AS ees summas 3867,70 eurot. Samal ajal on võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 31.03.2011 real „Võlad tarnijatele“ võlgade suuruseks märgitud 105,37 eurot. Muude võlgnevuste kohta andmed puuduvad. Võlgniku majandustegevus on võlgniku esindaja kinnitusel lõppenud ja selle omakapital on negatiivne. Omanik ja juhtkond ei soovi majandustegevuse jätkamist ja ettevõtte tervendamist, et tasuda võlgnevus Eesti Energia AS-le. Tänaseks teadaolevate võlgade summa on 3867,70 eurot (NB! bilansis 105,37 eurot), mis küll ilmselt suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste võrra. Kuid ikkagi väärib tähelepanu, et võlasumma on suhteliselt väike. Ajutise halduri hinnangul

oleks juhtkond siiski võinud välja selgitada elektrikilbi plommi rikkumise asjaolud ja tekitatud kahju süüdlas(t)elt sisse nõuda. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade tasumiseks võlgnikul igasugune vara puudub. Pankrotimenetluse kulude katmine pankrotivara arvelt ei ole võimalik. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks nõrk äriplaan ja liiga väike käive, mistõttu püsiv kahjum viis omakapitali negatiivseks. Kahjumit suurendas veelgi Eesti Energia AS nõue, sest võlgnik ei leidnud lahendust elektrikilbi plommi rikkumisega ja elektrivargusega kahju tekitamise probleemile ning süüdlase isik (kahju tekitaja) jäi välja selgitamata. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid jääb arusaamatuks võlgnikule elektrikilbi plommi rikkumisega ja väidetava elektrivargusega kahju tekitamise asjaolud. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused (sest kahju tekitamise tõendamine kujuneb ilmselt väga raskeks kui mitte võimatuks), siis oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tänaseks ajutisele haldurile teadaolevate võlgade summa on 3867,70 eurot (bilansis 105,37 eurot), mis küll ilmselt suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste võrra. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega, võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade tasumiseks võlgnikul igasugune vara puudub. Pankrotimenetluse kulude katmine pankrotivara arvelt ei ole võimalik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes

Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.05.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded TPOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab TPOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme V J ’i, ik XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 697 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista osaliselt riigi vahenditest ning osaliselt võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 397 eurot ning võlgnikult TPOÜ-lt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 300 eurot OÜ Kodukontor arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.