2-11-11825/10 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

16.03.2011 esitas MK eestkostja avalduse AK (K) pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja surnud AK pärija. Kohtutäitur Elin Vilippus viis läbi pärandvara inventuuri, millest selgus, et pärandajal oli vara 1407,44 euro väärtuses ning kohustusi summas 2003,56 eurot. Seega puudub vara, mille arvelt täita kõik kohustused ning avaldaja ei ole nõus nende rahuldamisega oma arvel. Harju Maakohus võttis 20.04.2011 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas AK pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise halduri aruanne Pärandvara pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et kohtutäitur Elin Vilippus viis läbi pärandvara inventuuri, mille kohaselt oli pärandajal vara 1407,44 euro väärtuses ja kohustusi summas 2003,56 eurot. Võlgniku varad: AS SEB Pank, konto nr. 10010203983014, saldo 0,00. SEB Progressiivne Pensionifond, osakute arv 661.350, turuväärtus 619,15. Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50, osakute arv 285.00 (ei kuulu pankrotivara hulka vastavalt kogumispensionide seaduse paragrahvile 5 lg 2), turuväärtus 303,92. Swedbank Pensionifond K3, osakute arv 819.847, turuväärtus 782,06. Varad kokku nominaalselt 1 705,13 Pankrotivara hulka kuulub sellest 1 401,21 Kohustused: AS Swedbank , konto nr. 221023178219, saldo -0,96 EUR AS Swedbank krediitkaardi võlgnevus (leping nr 10-049891-KE), põhiosa võlg 292,48 EUR, viivis 17,36 EUR, 2,93 EUR BIGBANK AS tarbijakrediidileping nr 0700255/25, võlg 1098,20 EUR BIGBANK AS tarbijakrediidilepingu nr 0900675/15 käendus, nõude suurus 580,42 EUR Kokku 1 992,35 Pandiõigused puuduvad. Võlgniku varaks on pensionifondi osakud väärtusega 1 992,35 eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad: -ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus summas 611,80 eurot; -bürooteenus, mis sisaldab kõiki halduri töökoha ja transpordivahendi üürimisega seotud kulusid, ning materjalikulu, moodustab ca 700 eurot; -pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga suurust ei ole võimalik prognoosida, sest ei ole teada pankrotivarasse võimalikult laekuv summa. Eeltoodu alusel on pankrotimenetluse võimalikud kulud ca 1 300 eurot. Avatud on10 täitetoimikut, kuriteoasjad puuduvad. Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Esialgsetel andmetel ei ole alust arvata, et maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Kohtuistung Kohtuistungil 23.05.2011.a. jäi avaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning täpsustas, et soovib halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustab pärandvara väärtus 1401,21 eurot ning kohustusi on pärandajal 1992,35 euro ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 23.05.2011 määrusega AK pärandvara pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul AK pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku pärandvara suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,75 tundi (kogusummas 460 eurot) ning kandnud kulutusi summas 55,09 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, palub ajutine haldur hüvitada halduri tasu summas 341,91 eurot ja tehtud vajalikud kulutused summas 55,09 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu täielikuks väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele summas 341,91 eurot ning kulutused summas 55,09 eurot, hüvitada riigi vahenditest ning kanda need vastavalt ajutise halduri taotlusele Peeter Sepperi arvelduskontole nr xxxxxxx.