2-10-32095/18 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Jaan Korge'l tasuda hagejale Julianus Inkasso OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik AS Elisa Mobiilsideteenused ja Jaan Korge sõlmisid 10.07.2007 liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu nr nr * /tlk 31/ ning 21.11.2007 liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu nr * /tlk 29/, millede alusel kohustus Elisa pakkuma J. Korge'le telekommunikatsiooniteenust ning J. Korge kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Jaan Korge oma kohustust ei täitnud. 28.12.2008 loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused Jaan Korge vastase nõude Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ (edaspidi hageja) esitas 05.07.2010. a Jaan Korge (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10259 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 27.07.2010. a määrusega kostjale makseettepaneku võla tasumiseks, mille kostja sai kätte 19.08.2010. a. 01.09.2010. a saabus kohtule kostjalt vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 30.09.2010. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ning kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 25.10.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 4755 krooni ja viivise 3445,22 krooni nõudes. 24.10.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kostja seisukoht 23.12.2010. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja palub kohtult viiviste vähendamist ning menetluskuludest jätta 1/3 hageja ning 2/3 kostja kanda. Peab võimalikuks võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel.

Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei vaidle tema vastu esitatud hagile ja viiviste suurusele vastu, vaid palub kohtult viiviste summa vähendamist, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Järelmaksuga müügilepingute /tlk-d 29,31/ ja hagiavaldusele lisatud teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.9 kohaselt on Elisa Mobiilsideteenused AS-l kliendi poolt järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel õigus maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestada ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab Klient. Üldtingimuste p 6.1.8. alusel on Elisa'l õigus loovutada Teenuste eest mitteõigeaegsest tasumisest tulenevad nõuded Kliendi vastu kolmandatele isikutele või volitada kolmandaid isikuid võlgnevuste sissenõudmiseks. 28.12.2008 loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS nõude Jaan Korge vastu Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on 25.10.2010. a seisuga viivis kokku 3445,22 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete alusel tuleb kostjalt Jaan Korge'lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõista kokku 524,90 eurot (8200,22 krooni), millest põhivõlgnevus on 303,90 eurot (4755 krooni) ja viivis 220,19 eurot (3445,22 krooni). Kohus ei näe võimalust viivisnõude vähendamiseks. Ka kostja ise ei ole viidanud mitte ühelegi alusele või asjaolule, mille alusel ta palub viivisnõuet vähendada.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 26.10.2010. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Jaan Korge'lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 0,15% päevas tasumata põhinõudelt alates 26. oktoobrist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Käesoleval juhul on vastavalt TsMS §405 lg 1 sätetest tulenevalt tegemist lihtmenetlusega. tsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus muu hulgas sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista, kuid kostja on hagi vastuses palunud 1/3 menetluskuludest jätta hageja kanda ning 2/3 menetluskuludest jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 3. lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks hagiavalduse ja sellele lisatud kuludokumentide kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot (750 krooni), mille tasumist on kohus kontrollinud 25.10.2010. a /tlk 56/, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 15,98 eurot (250 krooni) /tlk 54/, mille tasumist on kohus kontrollinud 25.10.2010. a /tlk 55/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.