Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 27.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-09-43515/24
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3515

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Roswood OÜ11187846(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

27. mai 2011 Haapsalu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-09-43515

Hagi ese

Osaühingu Pajuver hagi Roswood OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes

Menetlusosalised Hageja:Osaühing Pajuver registrikood 11216312 Asukoht Lindi küla, Audru vald,88302 Parnu maakond Seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnno Paju Hageja lepinguline esindaja Kaire Aus, e-post [email protected] Kostja Roswood OÜ registrikood 11187846 Asukoht Tulbi põik 3, Haapsalu. 90403 Lääne maakond Seaduslik esindaja juhatuse liige Marek Roos kostja lepinguline esindaja Neeme Sild, e-post [email protected] Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi.

2.Välja mõista Roswood OÜ-lt (registrikood 11187846) OÜ Pajuver (registrikood 11216312) kasuks töövõtulepingust tulenev võlg 30 129 krooni e. 1925,59 eurot (üks tuhat üheksasada kakskümmend viis eurot 59 senti).

3.Välja mõista Roswood OÜ-lt OÜ Pajuver kasuks viivis 4962,77 krooni e. 317,18 eurot (kolmsada seitseteist eurot 18 senti).

4.Välja mõista Roswood OÜ-lt OÜ Pajuver kasuks viivis 0,5 % põhinõudest (1925,59 €) päevas alates 25. 08. 2009 kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmisid 25.03.2009.a. hageja Osaühing Pajuver ja kostja Roswood OÜ töövõtulepingu (lisa 3), millega leppisid kokku, et hageja valmistab kostjale täispuidust aknad ja uksed vastavalt kostja hinnakirjale. Hageja kohustus muu hulgas teostama kõik tööd tähtaegselt, kvaliteetselt vastavalt kehtivatele normidele, kostja nõudmistele ja heale ehitustavale. Kostja kohustus tagama kokkulepitud toodete finantseerimise vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Lepingu punktis 6 lepiti kokku tööde algusajaks 25.03.2009.a. ja tööde lõppajaks vastavalt lepingule lisatud ajagraafikule 15.11.2009.a. Hageja alustas kostja tarbeks toode teostamist kostja juhiste järgi. Enne hageja poolt tööde alustamist viibis kostja ka hageja töökohas, kus vaatas üle tema (kostja) poolt tellitud toodete valmistamiseks ladustatud materjali, samuti vaatas kostja hageja poolt valmistatud kauba üle, üle vaadatud toormaterjali ja esimese valmistoodangu üle kostja ei nurisenud ning hageja sai aru, et kostja on valmistatud toodetega rahul. 28.05.2009.a. esitas hageja kostjale arve nr 17, summas 22 420,00 krooni, maksetähtajaga 18.06.2009.a. (lisa 4), millega kostja nõustus, kuid 25.06.2009.a. tasus vaid 13 000,00 krooni, jättes 9 420,00 krooni tasumata. 20.06.2009.a. väljastas hageja valmistatud ja kostjale üle antud toodete eest arve nr 22, summas 20 709,00 krooni (lisa 5), maksetähtajaga 14.07.2009.a., mille kostja jättis tasumata täies ulatuses. Töövõtulepingu p-s 6.6. on hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja maksab arvete tasumise hilinemisel hagejale viivist 0,5% iga hilinenud päeva kohta. Arvetel nr 17 ja nr 22 on märgitud arve tasumisega viivitamise korral viivise määraks 0,5% päevas. Kuna pooled on selles kokkuleppinud ning kostja on mõlema arvega nõustunud, tuleb lugeda viivise määraks 0,5% päevas. Arvestades asjaolu, et kostja on seisuga 24.08.2009.a. viivitanud arve nr 17 kohase tasumisega 67 päeva ja arve nr 22 tasumisega 41 päeva, nõuab hageja tähtaegselt tasumata arvetelt viivist 0,5% päevas tähtpäevaks tasumata summast, so arve nr 17 tasumisega viivitamise eest 3 689,17 krooni ja arve nr 22 tasumisega viivitamise eest 1 273,60 krooni, kokku summas 4 962,77 krooni (lisa nr 6). Hageja on kostja poole pöördunud korduvalt nii suuliselt, emaili vahendusel, kui ka telefoni teel, nõudega tasuda arved nr 17 ja 22, millele vastuseks on kostja kokkuvõttes asunud seisukohale, et ta arveid tasuda ei taha, kuna hageja poolt toodetud kaup on ebakvaliteetne. Hageja koostas ja edastas 13.07.2009.a. pretensiooni (lisa 7), milles palus kostjal tasuda arved hiljemalt 31.07.2009.a. Kostja edastas 26.07.2009.a. hageja esindaja pretensioonile vastuse (lisa 8), milles teatas, et ta hageja poolt esitatud pretensiooni ei aktsepteeri. Käesolevaks ajaks on hageja poolt esitatud arved jätnud kostja osaliselt või täies ulatuses tasumata.

2.Hagiavalduse materiaalõiguslik põhistus VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama seaduse sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub arvetel näidatud rahalised kohustused ülekandega hageja arvelduskontole SEB Pank ASis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on arved nr 01, 02, 03 ja 04 jätnud tasumata, seega on kostja jätnud endale võetud kohustuse täitmata ning viivitab jätkuvalt kohustuste täitmisega. VÕS § 101 lg 1 p 1, 2 ja 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohtuotsuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta l. jaanuari ja l. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus on kokkulepitud kostja kohustus tasuda viivist 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevaks ajaks on kostja rikkunud raha maksmise kohustust sellega, et ta ei ole temale väljastatud arveid tasunud arvel märgitud tähtajaks. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

lk 5 hageja endale võetud kohustusi ei olnud suuteline nõuetekohaselt täitma. Lepingu korduva rikkumise tõttu ütles kostja 29. juunil 2009. a hagejaga 25. märtsil 2009. a sõlmitud töövõtulepingu VÕS § 655 alusel üles (lisa 1 2-l lehel). Tellija võib VÕS § 645 lõike 1 punktid 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kostja arvamusel esinevad siin mõlemad alused, kuna hageja oli lepingutingimustele mittevastavusest teadlik või pidi sellest teadma. Kostja jaoks oli tegemist varjatud puudustega, kuna uste manteltahvlid olid paigaldatud raampuude vahele. Kostja kasutas akende ja uste valmistamisel kvaliteedinõuetele mittevastavat puitu ja ebaõigeid töövõtteid uste puitkilpide toorikute ja raampuude valmistamisel (lisad 3, 4 ja 5), mistõttu hageja juba ette välistas tavalistele nõuetele vastava toodangu valmistamise. Tema poolt valmistatud akendest ja ustest ei vastanud enamus tavalistele kvaliteedinõuetele, rääkimata heast ehitustavast. Kostja saatis hageja järelepärimise peale hagejale joonise (lisa 2 4-l lehel), kuidas tuleb uste manteltahvleid valmistada ja ukse raampuusse paigaldada, kuid hageja eiras kostja poolt antud juhiseid teadlikult. Kostja juhendite tahtlik järgimata jätmine on tõendatud pooltevahelise kirjavahetusega ja valmistatud ustest tehtud piltidega. Kostja oli sunnitud pidevalt hageja poolt valmistatud toodangut ümber tegema, kvaliteedi- muid vigu parandama. Hageja ei olnud suuteline korraldama oma tööd selliselt, et oleks olnud tagatud temalt tellitud toodangu valmimine kokkulepitud tähtaegadeks vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule. Lepingu punkti 5.1.4. järgi oli hageja kohustatud esitama valmis tööd ja täitedokumentatsiooni vastuvõtmiseks kostjale. Lepingu punkti 5.2.3. järgi oli kostja kohustatud tellitud tööd hagejalt akti alusel vastu võtma. Hageja ei esitanud ühtegi akti teostatud tööde üleandmiseks lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Seega ei ole kostja valmis töid senini de jure üle andnud ja kostja ei ole viivituses ei tööde vastuvõtmisega ega arvete eest tasumisega. Lepingu punkti 6.5. järgi oli kostja kohustatud tasuma vastavalt etappidele ettemaksu materjali hinna väärtuses ja ülejäänud summa peale kauba kättesaamist iga kalendrikuu 14-ndaks kuupäevaks. Kostja on aga esitanud 28. mai 2009. a arve nr 17 ettemaksu tegemiseks liimpuit toorikute valmistamiseks, mille osas puudus hageja ja kostja vahel kokkulepe. VÕS § 29 lõike 6 järgi tuleb lepingutingimusi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega on hageja nõue viivise osas ilmselgelt alusetu, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Tegemist on hageja enda lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega või sõlmitud lepingust ebaõige arusaamaga. Kui kohus leiab, et hageja nõue viivise osas on põhjendatud, siis kostja vaidlustab viivise nõude, sealhulgas TsMS § 367 arvestatava jooksva viivise nõude osas, ja palub viiviste nõuet vähendada VÕS § 6, § 113 lõike 8 ja § 162 lõike 1 alusel, kuna viiviste nõue on hea

lk 6 usu vastaselt ebaproportsionaalne, liiga suur ja ületab kordades võlausaldaja võimalikku, ja tõestamata kahju. Kostja on seisukohal, et viivis on ebaproportsionaalne ja hea usu vastane. Õige on hageja väide, et tema poolt kostjale esitatud 28. mai 2009. a arvest nr 17 on tasumata 9 420 krooni ja 20. juunil 2009. a arve nr 22 summas 20 709 krooni tervikuna. Kostja on seisu-kohal, et tulenevalt tegelikest asjaoludest on tal õigus kasutada kujundusõigust ja hageja poolt valmistatud uste hinda alandada. VÕS § 647 lõige 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seadusest tulenevalt oli kostjal valikuvabadus, kas ta esitab praaktöö parandamise või uute uste valmistamise nõude. Kostja nõudis uute uste valmistamist, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult (vt lisa 1). Seega on hageja rikkunud sõlmitud lepingut oluliselt. VÕS § 112 lõige 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 648 punktid 1 ja 2 sätestavad, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja ei ole viinud tema poolt valmistatud praakuksi vastavusse lepingutingimustega ega teinud ka uusi uksi. Samuti ei ole kostja keeldunud vastu võtmast hageja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. VÕS § 112 lõige 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt senisele kohtupraktikale võib kujundusõigusliku tahteavalduse esitada ka menetlusdokumendis käimasolevas kohtuvaidluses. Kostja Roswood OÜ kooskõlas VÕS § 112 ja § 648 avaldab, et alandab hageja Pajuver OÜ poolt valmistatud uste hinda 31 608 (sh käibemaks) krooni suuruses summas, milleks on kostja poolt praakuste parandamise (ümbertegemise) ja kvaliteedinõuetele vastavusse viimiseks tehtud kulutused (lisa 6). Kostja palub jätta hageja osaühingu Pajuver hagi kostja Roswood vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

26.juulil 2009 . on kostja saatnud hagejale kirja, milles juhib tähelepanu kvaliteedipuudustele /t.l. 17/ ja nõutakse puuduste kõrvaldamiseks kulunud 15 500 krooni hüvitamist. Pooltevahelisest elektroonilisest kirjavahetusest /t.l. 34/ ilmneb, et poolte vahel on algusest peale olnud vaidlus toodete kvaliteedi üle. 27. juunil 2009 on kostja teatanud lepingu lõpetamisest. Kostja on kohtule esitanud ebakvaliteetsete tööde ümbertegemisega seotud kulude arvestuse /t.l. 45/ summas 31 608 krooni ja palub selle võrra alandada hageja poolt valmistatud toodete hinda. Samas on kostja 20. 11. 2009 saatnud hagejale hinna alandamise avalduse, mille kohaselt akende hinda sooviti alandada 12 432 krooni võrra. Uste hinna alandamise kohta ei ole töövõtjale teatist saadetud, vaid see esitati kohtule peale töövõtja poolt rahalise nõude esitamist kohtusse. Kostja on esitanud kohtule kirjad haapsalu uksetehaselt /t.l. 37/ ja Viking Window AS-ilt /t.l. 38/, mis väidetavalt kinnitavad hageja valmistatud toodete kvaliteedi vajakajäämisi. Lisatud on ka pildid /t.l. 40-44/, mis kõik väidetavalt tõendavad puudusi hageja poolt valmistatud ustel. Kohtus tunnistajana ära kuulatud T Te ütluste kohaselt valmistati uksed ilma viimistlust tegemata, viimistlema-värvima pidi tellija ise ja seda ta ka tegi. Pretensioone hakkas tellija esitama alles siis, kui uksed juba värvitud olid. Tellija saatis oma joonised alles siis, kui hakati uksi juba kokku panema, sest tähtaeg lähenes. Fotosid vaadates ei saa olla kindel, et tegu on OÜ Pajuver toodetega, kokku tehti 150-200 toodet, probleem oli vaid mõne kvaliteediga. Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalus uksed tagasi tuua, kui need talle ei kõlvanud, aga seda ta ei teinud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja keeldus vajadusel tööd ringi tegemast, mida kinnitab ka 17. juuni kiri kostjale /t.l. 89/. Pigem oli toodete materjali ja valmidusastme valik kostjapoolne. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kokku lepiti uste ja akende valmistamine hageja poolt vastavalt tellija hinnale. Kuna tooted pidid minema värvi alla, siis viimistlema pidi need kostja. Kostja on vastu võetud tooted ka objektil paigaldanud, sest vastasel juhul oleks tal olnud võimalik need hagejale tagastada ja hageja oli sellisel juhul nõus valmistama uue toote, kuid kostja tooteid ei tagastanud ega ole määranud ka tähtaega puudute kõrvaldamiseks. Kostja vastuväite jätab kohus arvesse võtmata, sest kostja on eri aegadel esitanud hagejale ja kohtule erinevaid kalkulatsioone nn puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste kohta. Samas ei ole ta tõendanud, et kulutused on seotud hagejapoolse lepingutingimuste rikkumisega ja tal oli alus maksmisest keeldumiseks VÕS § 111 lg. 1 või 3 alusel. Esitatud kirjavahetusest on ilmnenud, et kokku lepiti just viimistlemata toodete valmistamises hageja kui töövõtja poolt. Kostja jaoks ei olnud vastuvõetud toodete kvaliteet probleemiks, kuni objektile tulnud tellija sattus objektile ajal kui kõik uksed ei olnud , kostja esindaja sõnu kasutades, „jõutud värvi alla saada“ ja ei olnud uste kvaliteediga rahul /t.l. 39/.

lk 9 VÕS § 641 lg. 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Materjalidele lisatud kirjavahetusest ilmneb, et läbirääkimiste käigus soovitas hageja valida uste tegemiseks kvaliteetsema materjali, kuid kostja tellijana ei olnud huvitatud hinna kallinemisest ja kinnitas, et jääb männipuidu juurde /t.l. 86 ja 87/. 12. aprillil 2009 on kostja esindaja kinnitanud, et tooteid ei ole vaja pahteldada ja oluline on, et nurkades ei oleks väljavisanud tükke-oksaauke, mida on raske puurida /t. l. 85/. See tähendab, et kostja esindaja valis ise materjali ja oli nõus madalama hinna eest vastu võtma madalama kvaliteediga tooted, mille pidi ise viimistlema tellijale vastuvõetavaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud oma kohustuse hageja eest täitma ja esitatud hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 6.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist arvetega maksmisega hilinemise korral 0,5 % päevas. Viivise arvestuse kohaselt on viivis 4962,77 krooni, mis kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele. Viivis ei ole ülemäära suur. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise jaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.