Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Roswood OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse kättesaamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

09.03.2012.a. esitas Roswood OÜ hagi kohtusse OÜ Pajuver vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 133/2012/70. Pärnu Maakohus tegi otsuse 27.05.2011.a. tsiviilasjas 2-09-43515 kostja OÜ Pajuver kasuks (tl.6-14). Nimetatud kohtulahendi alusel mõisteti OÜ-lt Roswood välja kostja OÜ Pajuver kasuks töövõtulepingust tulenev võlg 30129 krooni, ehk 1925.59 eurot. Sama kohtuotsuse alusel mõisteti veel hagejalt kostja kasuks välja viivis 317.18 eurot ja viivis 0,5% põhinõudest (1925.59 eurot) päevas alates 25.08.2009.a. kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid asjas kostja kanda. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-43515 jõustus 28.06.2011.a. 25.01.2012.a. esitas OÜ Pajuver Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömerile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 133/2012/70). Täitmisele esitatud täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 27.05.2011.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-43515 (tl.22,29). 10.02.2012.a. esitas võlgnik Roswood OÜ Haapsalu kohtutäiturile Tarvi Söömerile avalduse võlgniku vastuväite esitamiseks sissenõudjale täiteasjas 133/2012/70 (tl.24).

HAGIAVALDUS JA HAGEJA NÕUE

Vastavalt hagiavaldusele pooled avaldasid tsiviilasjas nr 2-09-43515 kohtuotsuse saamisel tahet, mitte vaielda kohtuotsuse üle II kohtuastmes, ega muuta kokkulepet sõlmides kohtuotsust. Pooltel puudus tahe vaielda kohtuotsuses sisalduva üle, mistõttu puudus kohtuotsuses lahendatud õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe ja selle muutmise soov. Samuti puudus pooltel tahe sõlmida kohtuotsuse kohta kompromissleping, mille alusel kostja oleks loobunud oma kohtule esitatud nõuetest ning pooled omandanuksid kompromisslepingu alusel kohtuotsuses uued nõudmised. Kuna pooltel oli lisaks veel kohtuotsuses lahendatud vaidlustele vaidlusi hageja nõudes kostja vastu tellitud toodangu üleandmisega viivitamises summas 5837.75 eurot ja kostja soovis võimalikult kiiresti kohtuotsuses sisalduva täitmist, sõlmisid pooled kokkuleppe kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-09-43515 täitmiseks (lisa 2 hagiavaldusele. 01.06.2011.a. sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe kohtuotsuse täitmises ja edasistes hageja ja kostja kohustustes. Esmalt kirjutas digitaalselt kokkuleppele alla kostja siis hageja (tõend - poolte kokkulepe lisas 2, koos kummagi poole digitaalallkirja kinnistuslehega; tl.15-17). Sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kohaselt I pidid mõlemad pooled

vaidlusi kohtuotsuses II astme kohtus (punktid-1.4, ja 2.1);

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja loobub 01.06.2011.a. sõlmitud kokkuleppes omapoolsetest kohustustest kohtuotsuse täitmisel ja on võtnud samal ajal hageja täitmise kogu ulatuses vastu. TsMS sätted ega VÕS sätted ei keela sõlmimast kokkuleppeid kohtuotsuse täitmises ja seda ilma kohtu poolt kinnitamata. TsMS ei sätestata, et kohtuotsuse täitmise kord peab sisalduma kohtu poolt avaldatuna kohtuotsuses. Tulenevalt eelmärgitust ja juhindudes TMS § 221 lg 1 palub hageja:

sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus (nt RKKO otsus nr 3-2-1-1-06). Seega tsiviilasjas nr 2-0943515 sõlmitud kokkulepe omandanuks õigusjõu siis, kui kompromiss oleks esitatud kohtule kinnitamiseks. Siinkohal juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (RKKO nr 3-2-1-77-06). Nimetatud seisukoht kinnitab, et kohtumenetluse kestel sõlmitud kompromiss omab juriidiliselt asja menetluses tähendust üksnes kohtu poolt selle kinnitamise korral. Kuna käesoleva asja vaidluse aluseks on jõustunud kohtuotsus, mille kohase täitmise kohta hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, ei ole asjas esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue kohane. Kostja leiab, et käesolevas asjas hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu ja alusetu ning kostja palub:

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eelnimetatud paragrahvi lõikes 1 märgitud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). Käesolevas asjas hageja tugineb oma väidetes peale Pärnu Maakohtu 27. mai 2011.a. tsiviilasjas nr 2-09-43515 kohtuotsuse teatavaks tegemist, kuid enne kohtuotsuse jõustumist vaidlevate poolte vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele ja selles kokkuleppes sätestatule (tl.15). Nimetatud kirjalikult sõlmitud kokkulepet pooled kohtule kinnitamiseks ei esitanud ja 27. mai 2011.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-43515 jõustus 28. juunil 2011.a. Eeltoodust tulenevalt on 27. mai 2011.a. kohtuotsuse näol tegemist jõustunud kohtulahendiga. Jõustunud kohtulahend on aga vastavalt TMS §-le 2 lg1 p1 täitedokumendiks. OÜ Pajuver, kelle kasuks 27. mai 2011.a. kohtuotsus tehti, esitas otsuse kohtutäiturile täitmiseks osas, mille sisuks oli otsusega hagejalt väljamõistetud viivis 0,5% põhinõudest (1925 EUR) päevas alates 25.08.2009.a. kuni nõude kohase täitmiseni. OÜ Roswood tasus põhinõude 31. mail 2011.a. ning seega viivitas hageja põhinõude tasumisega kokku 643 päeva (25.08.200930.05.2011.a.), tasumata viivis 6334.77 EUR-i (vt. tl.22), lisandus kohtutäituri tasu (tl.23). TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 461 lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Sama

paragrahvi lg 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus (nt RKKO otsus nr 3-2-1-1-06). Seega tsiviilasjas nr 2-09-43515 sõlmitud kokkulepe omandanuks õigusjõu siis, kui kompromiss oleks esitatud kohtule kinnitamiseks enne kohtuotsuse jõustumist. Et tegemist on just tsiviilasjas nr 2-09-43515 sõlmitud kompromisslepinguga nähtub kokkuleppest endast (tl.22). Kohus nõustub kostja vastuväites esitatud seisukohaga, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (RKKO nr 3-2-1-77-06). Nimetatud seisukoht kinnitab, et kohtumenetluse kestel sõlmitud kompromiss omab juriidiliselt asja menetluses tähendust üksnes kohtu poolt selle kinnitamise korral. Vastavalt TMS §-le 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele esitamise korral ei saa võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 27.05.2011.a. kohtuotsus esitati täitmisele 01.06.2011.a. osas, mis ei olnud OÜ Roswood poolt selleks ajaks täidetud, so. tasumata viiviste osas. Ülejäänud nõuete täitmine ei vabasta hagejat jõustunud kohtulahendi järgi tasumisele kuuluva viivise nõude täitmisest. Kokkuvõttes, enne kohtulahendi jõustumist (lahendi mis on täitedokumendiks) , sõlmitud kokkulepe ei ole täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks. TMS § 221 lg1 ja 2 järgi vastuväited on kohtulahendi, kui täitedokumendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Muus küsimused, mis puudutavad kohtutäituri tegevust jõustunud kohtulahendi täitmisel on võimalik vaidlustada TMS § 217 järgi vastava kaebuse esitamise teel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotis TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.