Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-9034 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 03.03.2011.a esitas Vaivara Vallavalitsus kohtule avalduse A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus 22.03.2011.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 20.04.2011.a kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruanne A K suri XXX.a. Jõhvi notar Sergei Nikonov väljastas 11.2.2011.a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse Vaivara vallale. Vastavalt pärimisseaduse § 136 lg 1 oli tehtud ka pärandvara inventuur. A K pärandvara inventuuri käigus selgus, et pärandvaral lasuvad kohustused ületavad pärandavara väärtust. Ajutine pankrotihaldur tegi kindlaks, et: Alates 2009.a A K sissetuleku ja ainukeseks elatusallikaks oli riiklik pension. A K oli periood 1980.-11.1.1999.a abielus O K ja alates 6.12.2008.a kuni surmani L S. Püsiva maksejõuetuse seisund tekis ajahetkel, mil A K suri. Selle hetkega lõppes pensioni saamise õigus ning lõppes võimalus kohustuste täimiseks. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri nimetamise seisuga püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid (näiteks – võlgniku varade käsutamist peale isiku surma või pärandvara varjamist). Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

2(5)

2-11-9034 vastava vara käsutamisõiguse saavutamiseks tuleb teha kulutusi, mis on suuremad kui 100 eurot).

ja

tervendamise

võimaluste

kohta,

Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning olemasolevast varast ei ole võimalik saada tulu, siis puuduvad võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. A K pärandavara vastu võtnud Vaivara vald esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks A K surm, millest tulenevalt kadu sissetuleku allikas (milleks pension). Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, PankrS § 22 lg 5 tähenduses võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

2-11-9034 Menetluse käik Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi kohtuistungil ettekande juurde. On seisukohal, et pärandvara seis on see, et võlgnikku tuleb käsitleda maksejõuetuna. Taotleb määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu 28.04.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku A K pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 09.05.2011. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, avaldaja antud seletusi, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A K pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud A K pärandvara kohustusi 8 402,59 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel on võlgniku arvel vara 0,03 eurot ning eeldatavaks pärandvara osaks on korteriomandi osa, mille võimalikuks väärtuseks nimetab haldur 100 eurot. Korter on ühisomandis ning võlgniku endisel abikaasal puudub huvi ühisvara jagamiseks, siis vastava vara käsutamisõiguse saavutamiseks tuleb teha kulutusi, mis on halduri hinnangul suuremad kui 100 eurot. Võlgniku sissetulekuks oli pension ning võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks on A K surm. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalusi ega kuriteo tunnustega tegusid. Toodud asjaoludel leiab kohus, et A K pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

4(5)

2-11-9034 Ajutine pankrotihaldur leiab, et A K pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ning leiab, et on põhjendatud lõpetada A K pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 6 tundi, tunnitasuga 70 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 96,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 96,68 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.