2-11-10588/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Välja mõista võlgnikult K OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri tasu summas 803 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Andres T’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank . Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. 10.03.2011 esitas K OÜ (likvideerimisel) kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 01.04.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt oli äriühingu põhitegevuseks toitlustamine asukohaga XXX . Sihtgrupiks oli kõrgemat toidukvaliteeti ja kõrgema sissetulekuga hindav kliendigrupp. Ärilised arvestused osutusid aga liialt optimistlikeks, sest ettevõtmine oli pidevas kahjumis. OÜ-ga Taprillis 2009 sõlmitud 5-aastase tähtajalise allüürilepingu lõpetas üürileandja 31.12.2010, sest üürnik ei tasunud tähtaegselt üüri. Lepingut pikendada ei õnnestunud. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pidev ja süvenev kahjum majandustegevusest, mis viis omakapitali kohe negatiivseks. Samuti ei õnnestunud leida uut investorit ning kuna üürilepingu lõpetamine peatas võlgniku majandustegevuse täielikult, siis võlgnikul ei jäänud üle muud, kui 20.01.2011 algatada likvideerimismenetlus. Ajutise halduri küsimusele maksejõuetuse tekkimise täpse aja kohta teatab juhatuse liige, et võlgniku majandustegevus lõppes 31.detsembril 2010. Püsiv maksejõuetus sai likvideerijale selgeks raamatupidamisaruannetest, millised ta oli saanud raamatupidajalt 25.02.2011. Vaatamata pingutustele tulude suurendamiseks ja kulude kärpimiseks jäi käive prognoosidega võrreldes tagasihoidlikuks. Omanik andis 2010.aastal võlgnikule jooksva kahjumi ja turunduskulude katteks korduvalt laenu, kuid sellest ei piisanud. Üürilepingu lõppemise hetkel pidas üürileandja võlgnevuse katteks kinni ka kõik võlgnikule kuulunud kaubajäägid. Võlgnikule ei ole teada pooleliolevatest kohtuvaidlustest ega täitemenetlustest. Juhatusele tehtud ainsateks väljamakseteks oli igakuine juhatuse liikme lepingujärgne makse brutosummas 5000 krooni. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Ajutine haldur mõistab võlgniku pikaajaliselt venima jäänud katseid leida olukorrast väljapääs, kuid juba hiljemalt 2010.aasta keskel pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud minnimummäära, milleks on 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2010.aasta esimeses pooles. Võlgniku majandusaastate aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole esitatud korrektseid raamatupidamisdokumente, millest saaks ühtse ja selge ülevaate võlgniku 2010.aasta majandustulemustest. Seni puuduvad ajutisel halduril konkreetsed andmed, et juhtorgani liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud bilansis on real „varud“ näidatud 3215,36 euro väärtuses vara. Vastuses ajutise halduri teabenõudele kirjutab võlgniku esindaja, et nimetatud vara, mis koosnes alkoholivarudest, on üürileandja kinni pidanud üürivõlgnevuse katteks ja seda vara võlgnikul enam ei ole. Lisaks on bilansireal „Ostjatelt laekumata arved“ ostjate võlg summas 70.16 eurot, kuid halduri hinnangul on selle nõude väärtus null. Võlgniku pangakonto on tühi. Võlgnikul

puudub kinnisvara. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 28.02.2011 on võlgade suuruseks märgitud 373 185,59 eurot, sealhulgas kohustused: 41 töötaja ees summas 44 217 eurot; 51 hankija ees kogusummas 149 370 eurot ning maksuvõla suuruseks on 54 143,33 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli seisuga 04.04.2011 võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi kokku 28 360,50 eurot, sellest põhivõlg 26 738,50 ja intress 1622. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 373 185,59 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2010, see oli suures kahjumis ning omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Maksejõuetuse põhjused: üldisest majanduslangusest tingitud käibe langus ja klientide vähenemine, mis tekitas võlgnikule pidev majanduskahjumi. Püsiv ja süvenev kahjum muutis omakapitali negatiivseks. See kõik sai võimalikuks juhtkonna valearvestuste tõttu, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Võlgade suuruseks on vähemalt 373 185,59 eurot, reaalne vara võlgnikul puudub. Võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Käesolevas menetluses puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 26.04.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded K OÜ (likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab K OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks TM, ik XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1200 eurot. Haldur palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu Andres T’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning riigi vahenditest tuleb välja mõista halduri tasu 397 eurot Andres T’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank ning võlgnikult K OÜ (likvideerimisel) tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 803 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Andres T’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank . Liili Lauri kohtunik