Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-51639

kuna

mõlemad

pooled

on

Menetluse käik Swedbank AS esitas 20.10.2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxx Sxxxxxxxx vastu temalt 71 135,51 krooni saamiseks. Kohus tegi 29.10.2010.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Kxx Sxxxxxxxxesitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus otsustas 14.12.2010.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja saata asi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank AS esitas 27.12.2010.a kohtule hagiavalduse Kxx Sxxxxxxxx vastu laenulepingutest tuleneva võla kokku summas 28 790,81 krooni (1840,07 euro) nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhivõlast summas 20 538,93 krooni, intressivõlast kokku summas 4201,26 krooni ja 27.12.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest kokku 4050,62 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras alates 28.12.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja võttis 20.01.2011.a kirjalikus vastuses hagi õigeks ja oli nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja teatel ei ole ta nõus, et otsus tunnistataks viivitamata täidetavaks, kuna majanduslikust seisundit tulenevalt ei ole tal võimalik kogu võlgnevust korraga tasuda. Ta saab tasuda võlga 219,28 eurot kuus, seega on reaalne võimalus tasuda võlgnevus ära hiljemalt 31. detsembriks 2011. a. Hageja teatas 21.02.2011.a kirjas, et peab võimalikuks, et kostja tasub võlgnevust igakuiselt 219,28 eurot. Kui kostja asub vabatahtlikult võlgnevust kustutama tema poolt toodud suuruses, siis ei ole vajalik esitada kohtuotsust täitmiseks kohtutäiturile ning kostja ei pea tasuma täituritasu. Hageja tegi kostjale ettepaneku loobuda kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kostja teatas 25.02.2011.a kirjas, et loobub otsusele apellatsioonikaebuse esitamisest. Hageja teatas 17.03.2011.a kirjas, et loobub samuti apellatsioonikaebuse esitamise õigusest ning palub asi lahendada kirjalikus menetluses ja teha kostja õigeksvõtul põhinev otsus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga kolm laenulepingut: 1) 04.12.2006.a laenulepingu nr 06-229395-VL, 2) 10.04.2007.a väikelaenulepingu nr 07-066537-VL ja 3) 30.04.2009.a laenulepingu nr 09035628. Hageja andis kostjale nimetatud lepingute alusel laenu kokku summas 81 341,07. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, ta jäi laenusumma ja intressi

2-10-51639 tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 13.11.2009.a. Hageja ütles lepingud üles 05.02.2010.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 27.12.2010. a seisuga viivist kokku 4050,62 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 28.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.12.2010-10.05.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 20 538,93 krooni x 0,022 % x 134 päeva) 605,49 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kohus välistab TsMS § 630 lg 2 alusel otsusele apellatsioonikaebuse esitamise, kuna pooled on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,56 eurot. Hageja taotleb kostjalt poole menetluses tasutud riigilõivust summas 159,78 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv taotletud ulatuses summas 159,78 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles poole tasutud riigilõivust summas 159,78 euro tagastamist temale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 3 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavakstegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus

2-10-51639 maksekäsu kiirmenetluses 20.10.2010.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 1843,47 krooni ja hagi esitamisel 27.12.2010.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 3156,53 krooni, kokku tasutud riigilõivu 5000 krooni (319,56 eurot). TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.