Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. 02.03.2011 esitas NVOsaühing OÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 10.03.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks värvide ja lakkide hulgimüük. T AS KTOY hangitud kauba toimetas võlgnik edasi oma klientidele, kellest mitmed (Skriptron OÜ, Normandos AS ja A OÜ) on tänaseks pankrotistunud. Pankrotiavalduses nimetab võlgnik maksejõuetuse põhjustena: kauba põhitarnija AS K poolt läbiviidud hinnatõusu, millega kaasnes võlgniku klientide ülevõtmine; üldisest majanduslangusest tingitud käibe langust ja klientide vähenemist, neist mitme pankrotistumist. Juhatuse liikme sõnade kohaselt lõppes aktiivne majandustegevus septembris 2010. Kuid läbirääkimised AS-ga K võlgade tasumise osas lõppesid ebaõnnestumisega veebruaris 2011. Samaks ajaks valminud raamatupidamisaruandlusest olevat võlgnikule selgunud ka äriühingu püsiv maksejõuetus ja võlgnik otsustas esitada kohtule pankrotiavalduse. Lisaks teatab võlgniku esindaja, et: • võlgnikul ei ole kehtivaid töölepingud töötajatega ega võlgnevusi töötajate ees ; • võlgnikul ei ole kehtivaid üüri-, rendi- ega liisinglepinguid, ainus liisitud sõiduk on Swedbank Liising AS-le tagastatud ; • ainus pangakonto oli Swedbankis ja sellele juurdepääs oli vaid juhatuse liikmel ; • raamatupidaja kohustusi täitis juhatuse liige ise ja raamatupidamisdokumendid asuvad juhatuse liikme valduses ; • sularahakassa jääk on null ; • ei ole pooleliolevaid kohtuvaidlusi ega täitemenetlusi ; • juhatuse ei ole teinud tehinguid, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve • juhatuse liige on tänaseks töötu. Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et alates 2009.aastast oli võlgniku majandustegevus kahjumlik. Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks. Ostjate vastu on ebatõenäoliselt laekuvaid arveid 408 291,15 krooni (26 094,57 eurot). Jääb arusaamatuks, miks siis ei ole need nõuded konservatiivselt ümber hinnatud või lootusetutena bilansist juba välja kantud. Arusaamatuks jääb, mis võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust varem ja mis tulemust ootas võlgnik veebruarini 2011 kestnud läbirääkimistest AS-ga K , kui võlgniku majandustegevus oli lõppenud juba septembris 2010. Vastuses ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhatuse tänased liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel.

Ajutine haldur mõistab võlgniku pikaajalisi katseid leida olukorrast väljapääs, kuid märgib, et juba 2010.aasta teises pooles oli võlgniku omakapitali tegelik suurus alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks on 40 000 krooni. Võlgniku varade-võlgade nimekirjas on varadena loetletud pangakonto jääk 162 eurot ning 9 nõuet deebitoride vastu (ostjad) kogusummas 64 009,70 eurot. Võlgniku bilansist seisuga 01.03.2011 on nõudeid pankrotistunud deebitoride vastu juba välja kantud. On järel nõuded 6 ostja vastu kogusummas 408 291,15 krooni // 26 094,57 eurot. Kuid kohtule esitatud pankrotiavalduses nimetab võlgniku esindaja neid ka ise „ebatõenäoliselt laekuvateks“. Muu teadaolev vara aga võlgnikul puudub. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku 2010.aasta kasumiaruandes on näidatud kahjum põhivara võõrandamisest summas 31 837 eurot // 498 155,98 EEK. Vajab täpsustamist, kas kahjum tekkis bilansireal “Lõpetamata Ehitus“ asunud vara võõrandamisest, kui Raplamaal Juuru vallas Jaluse külas asuva 2,25 ha suuruse Haudejaama kinnistu, müüdi hinnaga 28 450 eurot // 445 145,7 EEK. Ostjaks oli MK, XXX, ostuhind on võlgniku kontole tasutud tehingu päeval 05.07.2010. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest tänase päeva seisuga võlgnikul igasugune arvestatav vara puudub, pangakonto jäägist saab katta vaid väikese osa pankrotimenetluse kuludest ja muud teadaolevat reaalset vara peale nimetatud ebatõenäoliselt laekuvate nõudeõiguste, millel turuväärtus puudub, võlgnikul ei ole. Võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirjas on võlgade suuruseks märgitud 828 954,85 krooni // 52 979,87 EUR, sealhulgas: AS-le K 33 814,79; T OY-le 19 165,08. Seisuga 16.03.2011 oli võlg Maksu- ja Tolliameti ees 6,46 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade summa vähemalt 52 986,33 eurot, mis suureneb veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes septembris 2010, see oli suures kahjumis ning omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Maksejõuetuse põhjused: Ajutine haldur üldjoontes nõustub juhatuse hinnanguga, et maksejõuetuse põhjustas üldisest majanduslangusest tingitud käibe langus ja klientide vähenemine, neist mitme pankrotistumine. Kindlasti on oma osa ka juhtkonna valearvestustel, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta. Võlgniku ainus suurim vara, Haudejaama kinnistu, müüdi 05.07.2010 ning ajutisel halduril seni puuduvad andmed varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, võlgade suuruseks on vähemalt 52 986,33 eurot, arvestatav reaalne vara aga puudub ning võlgnikule kuuluva vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Käesolevas menetluses puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgnik tunnistab

maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.04.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded NVOsaühingu võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab NVOsaühingu dokumentide hoidjaks AV, XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu riigi vahenditest ning ülejäänud summa mõista välja võlgnikult. Haldur palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu Andres Tootsman’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning riigi vahenditest tuleb välja mõista halduri tasu 397 eurot ning võlgnikult NVOsaühing tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summa 903 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Andres Tootsman’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.