lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-33215/46

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-33215/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-33215

Tsiviilasi

GoRent OÜ hagi pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. veebruari 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GoRent OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja) – GoRent OÜ (registrikood: 11183446) Vastustaja (kostja) – pankrotihaldur Martin Krupp

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

25.veebruari 2011 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta GoRent OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.GoRent OÜ esitas 09.07.2010 maakohtule hagi pankrotihaldur Martin Krupi, AS SEB Pank ja Swedbank AS vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses. Maakohus võttis 19.07.2010 määrusega GoRent OÜ hagi menetlusse. 18.10.2010 määrusega määras maakohus tsiviilasja hinnaks 3 441 000 krooni ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt määratud hagihinnale. 29.10.2010 esitas hageja määruskaebuse maakohtu 18.10.2010 määruse peale. 12.11.2010 määrusega jättis maakohus GoRent OÜ hagi AS SEB Pank ja Swedbank AS vastu läbi vaatamata ning menetlusse jäi GoRent OÜ hagi pankrotihaldur M. Krupi vastu. Tartu Ringkonnakohus tühistas 10.01.2011 määrusega Viru Maakohtu 18.10.2010 määruse osaliselt ja määras tsiviilasja hinnaks nõude tunnustamise hagi esitamisel 1 204 350 krooni (21 506.25 eurot) ning kohustas GoRent OÜ-t tasuma riigilõivu summas 2 236.90 eurot arvates kohtumääruse kättetoimetamisest 25 päeva jooksul. 25.01.2011 esitas GoRent OÜ Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2011 määruse peale. Riigikohus keeldus 14.02.2011 määrusega GoRent OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna Riigikohtule määruskaebuse esitamine ei ole seadusega lubatud.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2011 määrusega GoRent OÜ hagi pankrotihaldur M. Krupi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt pidi hageja Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2011 määruse alusel tasuma riigilõivu summas 2 236.90 eurot 25 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus saadeti hagejale 10.01.2011 nõudega kinnitada määruse kättesaamist. Hageja vastavat kinnitust ei saatnud ning kohus saatis määruse korduvalt 24.01.2011. Hageja esindaja jättis kinnituse saatmata, kuid 25.01.2011 esitas määruskaebuse Riigikohtule. Kuna hageja ei ole kohtule kohtumääruse kättesaamist kinnitanud, loeb kohus hageja poolt Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2011 määruse kättesaamise päevaks 25.01.2011 ning riigilõivu tasumise tähtajaks 21.02.2011. Selleks päevaks ei ole hageja riigilõivu tasunud. Kohus märkis, et Riigikohus jõudis keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest enne riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja möödumist ning hageja pidi viivitamatult tasuma riigilõivu, mida ta teinud ei ole. Samas seaduse järgi ei olnud hagejal ka õigust Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2011 määrust vaidlustada. TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud ega esitanud menetlustähtaja pikendamise taotlust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.GoRent OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. veebruari 2011 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi maakohtule arutamiseks. Määruskaebuse esitaja palub võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendid ja nõuda pankrotihaldur M. Krupilt välja dokumendid (enampakkumise aktid), mis tõendavad pankrotivara müügihinda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 136 lg 4, mille järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Sõnastust „kohus võib“ ei saa tõlgendada kitsalt kui kohtule antud õigust tulla kord juba määratud tsiviilasja hinna küsimuse juurde soovi korral tagasi. Nimetatud normist tuleneb, et kohus peab kogu menetluse kestel kontrollima tsiviilasja hinda ja kui on alust hinda muuta, siis peab kohus hinda ka muutma. Kohus ei ole seotud varasemalt samas asjas määratud tsiviilasja hinnaga. Tsiviilasja hinna kontrollimise vajadust on rõhutanud ka Riigikohus asjas nr 3-2-1-120-09. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks tsiviilasja hinda hagi läbivaatamata jätmisel kontrollinud. Kohus pidi seda tegema ja alles juhul, kui kohus leidnuks, et hagihinna muutmiseks puudub alus, oleks võinud jätta hagi läbi vaatamata; 2) esineb käesoleval juhul alus tsiviilasja hinna muutmiseks. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja nõudis oma hagis pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamist summas 3 441 000 krooni. Tegemist on tähtaegselt esitatud tagamata nõudega. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotimenetluses esitatud nõudeid kogusummas 45 305 167.24 krooni. Neist 40 748 537.73 krooni on pandiga tagatud nõuded: Swedbank AS 38 574 884.80 krooni ja AS SEB Pank 2 173 652.93 krooni. Vara nimekirja kohaselt kuulus võlgnikule pankroti väljakuulutamisel kaks kinnisasja ja 15 korteriomandit. Mõlemal kinnistel lasus hüpoteek AS SEB Pank kasuks ja kõigil korteriomanditel hüpoteegid Swedbank AS kasuks. Muud vara võlgnikul polnud. Haldur on kinnisvara väärtuseks märkinud 7 milj krooni. Ainuüksi pandipidajate tähtaegselt esitatud nõudeid ja võlgniku vara väärtust arvestades ei ole tõenäoline hageja nõude rahuldamine määratud hagihinna – 1 204 350 krooni – ulatuses; 3) on hagihinna muutmiseks alus olemas muuhulgas ka seetõttu, et hagihinna määramise asjaolud on muutunud ja see pidi olema kohtule teada. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud neli enampakkumisteadet võlgniku vara müügiks. Viimane enampakkumine toimus 24.08.2010. Kinnistusraamatu andmetel on kogu võlgniku kinnisvara müüdud. Kuna võlgniku vara koosnes üksnes kinnisvarast, on võlgniku vara müügihind selgunud. Võlausaldaja päringule vara müügihinna kohta pole haldur vastanud. Määruskaebuse esitaja palub kohtul nõuda haldurilt välja vara müügihinda tõendav dokumentatsioon (enampakkumise aktid). Ühegi võlausaldaja esitatud nõude tunnustamise hagi ei ole jäetud läbi vaatamata ega rahuldamata. Ükski võlausaldaja ei ole oma nõuetest loobunud. AS SEB Pank nõue pankrotimenetluses on tunnustatud. Sama kohtunik, kes jättis hageja hagi 25.02.2011 läbi vaatamata, rahuldas 09.12.2010 AS SEB Pank hagi nõude tunnustamiseks I rahuldamisjärgus summas 2 173 652.93 krooni; 4) on TsMS § 125 esimese lause järgi võimalik hagihinda määrata vaid juhul, kui on võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäosus. Käesoleval juhul

vaidlustati kõik kuus pankrotimenetluses esitatud nõuet. Hindamaks hageja nõude rahuldamise tõenäosust, tuleb hinnata kõigi teiste nõuete tunnustamise tõenäosust. Kui hindamist ei ole põhjendatud, siis on tegemist ennustamisega. Ennustuse põhjal hagihinna määramise võimalust seadus ette ei näe. Ennustamise asemel tuleb rakendada TsMS § 125 teist lauset ja lugeda haginõue mittevaraliseks. Vastupidine oleks ebaõiglane. Sellisele seisukohale on asunud ka riigikohtunik Henn Jõks oma eriarvamuses Riigikohtu otsuse suhtes asjas nr 3-2-1-22-10. Isegi kui seadus lubaks hagihinna määramisel pankrotimenetluses lähtuda ennustustest, peaks ennustus jääma reaalsuse piiridesse. P.M. artiklis „Pankrotimenetluse majanduslik efektiivsus. Empiiriline uuring“ (Juridica 2010/4, ptk 3.4) tuuakse välja, et tagamata võlausaldajatele tehakse pankrotimenetluses väljamakseid keskmiselt 4,01% ulatuses nende kaitstud nõuetest. Ennustades hüve – tagamata nõude rahuldamise ulatus pankrotimenetluses – väärtuseks 30% võrra enam kui on tagamata nõude keskmine väärtus, peavad olema kaalukad põhjused. Käesolevas asjas neid välja toodud pole.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.Pankrotihaldur M. Krupp vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on TsMS § 136 lg-s 4 selgelt väljendatud, et kohus võib hinda muuta, kuid kohus ei pea seda tingimata tegema. Juhul kui esinesid alused tsiviilasja hinna muutmiseks, oleks hageja pidanud esitama kohtule vastava taotluse või selgituse, millest tulenevalt oleks kohus saanud asuda seisukohale, kas tsiviilasja hinna muutmiseks on alust. Seega oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu hiljemalt 21.02.2011 või esitama kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks. Samuti oleks hageja võinud teavitada hiljemalt 21.02.2011 kohut asjaolust, et väidetavalt on hagihinna määramise aluseks olevad asjaolud muutunud. Hageja ei teinud ühtegi eelnimetatud toimingut, millest tulenevalt jättis kohus hagi õigesti läbi vaatamata. Kohus ei teadnud ega pidanudki teadma, kas ja millises ulatuses on hageja nõude rahuldamise tõenäosus suurenenud või vähenenud. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kohus peaks iseseisvalt nimetatud asjaolu igal võimalusel kontrollima. Nimetatud kohustuse panemine kohtutele suurendaks meeletult kohtute töökoormust ja tekitaks uusi kohtuvaidlusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.veebruari 2011 määrus muutmata. Viru Maakohtu 25. veebruari 2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
6.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus oleks enne hagi läbivaatamata jätmist pidanud TsMS § 136 lg 4 alusel üle vaatama asjas määratud tsiviilasja hinna. TsMS § 136 lg 4 annab kohtule õiguse tsiviilasja hinda muuta, kuid kohus ei pea omal algatusel menetluse käigus pidevalt kord juba kindlaks määratud tsiviilasja hinda üha uuesti üle kontrollima. Juhul kui hageja (määruskaebuse esitaja) arvates oli asjas alust tsiviilasja hinna muutmiseks, oleks hageja pidanud esitama kohtule vastava taotluse. Õige on vastustaja poolt väljatoodu, et kohtule kohustuse panemine pidevalt asja menetluse käigus tsiviilasja hinda kontrollida suurendaks kohtute töökoormust ja tekitaks uusi kohtuvaidlusi. Nimetatud kohustuse panemine kohtule ei oleks seetõttu ei mõistlik ega ka

vajalik, kuna menetlusosalisel, kes saab teada muutunud asjaoludest, on õigus esitada soovi korral kohtule vastav taotlus, mille osas kohus peab võtma seisukoha.

7.Hageja oli teadlik, et Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2011 määruse alusel on tal kohustus tasuda riigilõivu tsiviilasja hinnalt 21 506.25 eurot (1 204 350 krooni) summas 2 236.90 eurot arvates kohtumääruse kättetoimetamisest 25 päeva jooksul. Kuna hageja ei ole saatnud kohtule kinnitust ringkonnakohtu 10.01.2011 määruse kättesaamise kohta, on maakohus põhjendatult lugenud hageja poolt kohtumääruse kättesaamise päevaks 25.01.2011, mil esitati määruskaebus Riigikohtule. Ringkonnakohtu määruses oli selge viide, et TsMS § 136 lg-st 5 tulenevalt on antud määrus lõplik. Hageja esitas siiski ringkonnakohtu nimetatud määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille menetlusse võtmisest Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus 14.02.2011 määrusega. Maakohus märgib õigesti, et Riigikohus jõudis keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest enne riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja möödumist. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. Seega oli hageja teadlik oma kohustusest tasuda riigilõivu summas 2 236.90 eurot arvates ringkonnakohtu 10.01.2011 määruse kättetoimetamisest 25 päeva jooksul, s.o hiljemalt 21.02.2011. Hageja jättis riigilõivu tasumata, taotlemata samas ka tähtaja pikendamist või tsiviilasja hinna muutmist. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata.
8.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja