2-10-33215/30 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.OÜ Gorent esitas määruskaebuse, milles palub peatada riigilõivu tasumine määruskaebuse menetlemise ajaks ning tühistada Viru Maakohtu 18.10.2010 määrus. Määruskaebuse põhjenduste järgi võttis hageja 29.10.2010 tagasi hagi AS SEB Pank ja AS Swedbank vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-09 asunud järgmistele seisukohtadele: 1) pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral ei saa hagi hinda määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. 2) pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. 3) hageja nõude rahuldamise tõenäolise ulatuse hindamiseks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Käesoleval juhul oli vaidlusaluse määruse tegemise ajal kohtuni jõudnud AS SEB Pank ja AS Swedbank kirjalikud vastused hagile. Nendest selgus, et pangad ei ole asjas õiged kostjad. Sellest hoolimata asus kohus menetlema AS SEB Pank taotlust hagihinna muutmiseks. Olukorras, kus hageja on võtnud tagasi hagi AS SEB Pank vastu, tuleb AS SEB Pank taotlus hagihinna muutmiseks jätta tähelepanuta. Maakohus on hagihinna määrates tuginenud pankrotihalduri volitatud esindaja Kerli Kase vastusele. Kohus ei ole hagejale edastanud pankrotihalduri esindaja seisukohta, käsitledes seda samas kui otsustavat tõendit. Ka ei ole kohus küsinud selle tõendi osas hageja seisukohta. TsMS § 436 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 463 lõike 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene seadusest ega

määruse olemusest teisiti. Kohus rajanud vaidlusaluse määruse sellisele tõendile, millele ta ei võinud üldse tugineda. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis. Lõike 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Halduri esindaja väidetav vastus ei saa asjas olla tõendiks, sest ta ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Menetlusosalise ega tema esindaja suuline ega kirjalik vastus kohtu küsimusele ei ole tõendiks TsMS järgi. Kohus on rajanud vaidlusaluse määruse teabele, millele seadus ei omista tõendi kvaliteeti. Riigikohus on seaduse tõlgendamise õigustatult leidnud, et kohus peab hagihinna määramisel hindama pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäolist ulatust. Käesoleval juhul maakohus sellist hinnangut andnud pole. Selle asemel on kohus piirdunud tõdemusega, et kui pankrotimenetluses ei tunnustata teiste võlausaldajate nõudeid, siis on hageja nõude rahuldamise tõenäosus 100%. Maakohus ei ole halduri seisukohale tuginedes arvestanud, et haldur ei vaielnud vastu teiste võlausaldajate nõuetele. Halduri seisukoha tõlgendamisel tuleb arvesse võtta taolist halduri tegevust, mis on samuti seisukohavõtt ja ütleb paljugi teiste võlausaldajate nõuete tunnustamise ja hageja nõude rahuldamise tõenäosuse kohta. Selline hinnangu andmine jääb ilmselgelt poolikuks ega vasta seetõttu seadusele. Kohus ei ole hinnanud tingimuse saabumist ehk seda, kui tõenäoline on teiste nõuete (sh pandipidajate nõuete) mittetunnustamine. Ilma selleta ei saa aga anda hinnangut sellele, kui suur on hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Määruses ei ole arusaadav, kas ja millest tulenevalt on kohtu hinnangul teiste võlausaldajate faktiliselt esitatud hagid tunnustamisnõuetes ilmselt täielikult perspektiivitud. Asjas tuleks täpsustada vähemalt põhimõtteliselt seda, kas teiste võlausaldajate kaitsmiseks esitatud nõuete olemasolu kinnitatakse või eitatakse. Hagi menetlusse võtmise määruse tegemisel esinenud asjaolud kehtivad muutusteta käesoleva ajani. Peale hagi menetlusse võtmise määruse tegemist ei ole asjas ilmnenud ühtegi taolist esialgsest erinevat täiendavat ega uut asjaolu, mille alusel muuta tsiviilasja hinda ja määrata tasumiseks täiendavalt riigilõivu. Õigusemõistmine peab olema ühetaoline ja erapooletu, kohtlema seaduse ees kõiki võrdselt. Kohus on AS SEB Pank meelevaldse taotluse alusetult rahuldanud ning seejuures tõlgendanud valesti hageja kahjuks ka halduri esitatud kaalutlusi kui temale omistatud seisukohta, millega on justnagu seatud kahtluse alla teiste võlausaldajate nõuete tunnustamise võimalused.

sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, näiteks pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et kohus on rajanud vaidlusaluse määruse teabele, millele seadus ei omista tõendi (pankrotihalduri seisukoht) kvaliteeti. TsMS § 136 lg 1 tulenevalt on kohtul diskretsiooniõigus tsiviilasja hinna määramiseks, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohtul on samuti õigus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kui kohtule ilmnesid asjaolud, et tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele, siis oli kohtul seadusest tulenev õigus tsiviilasja hinna muutmiseks. 09.06.2010 toimunud Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati kõik nõuded. Pankrotivara müügist on pankrotimenetluse käigus laekunud 17 566 665 krooni. Juhul kui pandipidajate Swedbank AS ja SEB Pank AS I järjekoha nõudeid tunnustatakse, siis tehakse pandiesemete müügist saadud raha arvelt väljamaksed Swedbank AS-le ja SEB Pank AS-le. Juhul kui Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i hagiavaldusi nõude tunnustamiseks mingil põhjusel ei rahuldata ning GoRent OÜ hagiavaldus nõude tunnustamiseks rahuldatakse, siis on GoRent OÜ nõude rahuldamise tõenäosus 100%. Kuna Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ühtegi nõuet (sh pandiga tagatud nõuet) ei ole veel tunnustatud, siis võib GoRent OÜ nõude rahuldamise tõenäosus olla 100%, millest tulenevalt on hüve väärtuseks ja seega hagi hinnaks 3 441 000 krooni.