Gorent OÜ hagi pankrotihalduri Martin Krupp, AS SEB Pank ja AS Swedbank vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Investment Propeties (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. oktoobri 2010 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GoRent OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 18. oktoobri 2010 määrus hagihinna suuruse määramise osas ja teha uus määrus, millega:
1.OÜ Gorent esitas 09.07.2010 Viru Maakohtule hagi pankrotihalduri Martin Krupp, AS SEB Pank ja AS Swedbank vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 441 000 krooni. Hagiavalduses nimetas hageja hagihinnaks 0 krooni ning maksis riigilõivu seaduses sätestatud miinimumsummas 1 000 krooni.
2.Viru Maakohus võttis 19.07.2010 määrusega OÜ GoRent hagi menetlusse.
3.AS SEB Pank esitas vastuväite hagihinna osas. Kostja leidis, et hagi hinnaks on 3 441 000 krooni ning hagejal tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu.
4.Viru Maakohus küsis TsMS 136 lg 2 alusel OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotihalduri seisukohta OÜ GoRent nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Pankrotihalduri esindaja kirjaliku vastuse kohaselt toimus OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses 09.06.2010 nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 6 võlausaldaja esitatud nõudeavaldused. Kõik nõuded vaidlustati. Viru Maakohtu 16.09.2010 otsusega tunnustati Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse nõue summas 39 054.30 krooni. Pankrotivara müügi eest on käesolevaks ajaks laekunud kogusummas 17 566 665 krooni. AS Swedbank ja AS SEB Pank I järgu nõuete tunnustamise korral tehakse pandiesemete müügist saadud raha arvelt väljamaksed AS-le Swedbank ja AS-le SEB Pank. Juhul kui AS Swedbank ja AS SEB Pank hagiavaldusi nõude tunnustamiseks mingil põhjusel ei rahuldata ning OÜ GoRent hagiavaldus rahuldatakse, siis on OÜ GoRent nõude rahuldamise tõenäosus 100%.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus määras 18.10.2010 määrusega tsiviilasja hinnaks 3 441 000 krooni ning kohustas hagejat OÜ Gorent tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt määratud hagihinnale hiljemalt 7 päeva jooksul arvates määruse hagejale kättetoimetamisest. Määruse põhjenduste järgi määrab TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-09 asunud seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 125 esimene lause, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Tulenevalt sellest, et hageja eeldatava hüve väärtus ei pruugi olla sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse, on vaja hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Pankrotihaldur on veenvalt põhjendanud, et juhul kui OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses ei tunnustata OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) teiste võlausaldajate nõudeid, siis on hageja nõude rahuldamise tõenäosus 100 %. Kuna kõik nõuded on vaidlustatud, siis on võimalus, et just hageja nõue saab pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldatud.
Maakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning analüüsinud pankrotihalduri seisukohta hageja nõude rahuldamise tõenäolise ulatuse kohta, leidis, et tsiviilasja hinnaks tuleb määrata 3 441 000 krooni, s.o OÜ GoRent nõude suurus, mille ulatuses hageja soovib tunnustada oma nõuet OÜ Baltic Investment Properties (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Hagejal tuleb tasuda hagihinnalt 3 441 000 krooni riigilõiv RLS Lisa 1 alusel 145 000 krooni, kuna hageja on tasunud 1000 krooni, tuleb täiendavalt tasuda 144 000 krooni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Gorent esitas määruskaebuse, milles palub peatada riigilõivu tasumine määruskaebuse menetlemise ajaks ning tühistada Viru Maakohtu 18.10.2010 määrus. Määruskaebuse põhjenduste järgi võttis hageja 29.10.2010 tagasi hagi AS SEB Pank ja AS Swedbank vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-09 asunud järgmistele seisukohtadele: 1) pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi korral ei saa hagi hinda määrata RLS § 56 lg 7 p 3 alusel, sest RLS § 56 lg 7 kehtib ainult hagita menetluses esitatavate avalduste korral. 2) pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. 3) hageja nõude rahuldamise tõenäolise ulatuse hindamiseks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Käesoleval juhul oli vaidlusaluse määruse tegemise ajal kohtuni jõudnud AS SEB Pank ja AS Swedbank kirjalikud vastused hagile. Nendest selgus, et pangad ei ole asjas õiged kostjad. Sellest hoolimata asus kohus menetlema AS SEB Pank taotlust hagihinna muutmiseks. Olukorras, kus hageja on võtnud tagasi hagi AS SEB Pank vastu, tuleb AS SEB Pank taotlus hagihinna muutmiseks jätta tähelepanuta. Maakohus on hagihinna määrates tuginenud pankrotihalduri volitatud esindaja Kerli Kase vastusele. Kohus ei ole hagejale edastanud pankrotihalduri esindaja seisukohta, käsitledes seda samas kui otsustavat tõendit. Ka ei ole kohus küsinud selle tõendi osas hageja seisukohta. TsMS § 436 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 463 lõike 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene seadusest ega
määruse olemusest teisiti. Kohus rajanud vaidlusaluse määruse sellisele tõendile, millele ta ei võinud üldse tugineda. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis. Lõike 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Halduri esindaja väidetav vastus ei saa asjas olla tõendiks, sest ta ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Menetlusosalise ega tema esindaja suuline ega kirjalik vastus kohtu küsimusele ei ole tõendiks TsMS järgi. Kohus on rajanud vaidlusaluse määruse teabele, millele seadus ei omista tõendi kvaliteeti. Riigikohus on seaduse tõlgendamise õigustatult leidnud, et kohus peab hagihinna määramisel hindama pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäolist ulatust. Käesoleval juhul maakohus sellist hinnangut andnud pole. Selle asemel on kohus piirdunud tõdemusega, et kui pankrotimenetluses ei tunnustata teiste võlausaldajate nõudeid, siis on hageja nõude rahuldamise tõenäosus 100%. Maakohus ei ole halduri seisukohale tuginedes arvestanud, et haldur ei vaielnud vastu teiste võlausaldajate nõuetele. Halduri seisukoha tõlgendamisel tuleb arvesse võtta taolist halduri tegevust, mis on samuti seisukohavõtt ja ütleb paljugi teiste võlausaldajate nõuete tunnustamise ja hageja nõude rahuldamise tõenäosuse kohta. Selline hinnangu andmine jääb ilmselgelt poolikuks ega vasta seetõttu seadusele. Kohus ei ole hinnanud tingimuse saabumist ehk seda, kui tõenäoline on teiste nõuete (sh pandipidajate nõuete) mittetunnustamine. Ilma selleta ei saa aga anda hinnangut sellele, kui suur on hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Määruses ei ole arusaadav, kas ja millest tulenevalt on kohtu hinnangul teiste võlausaldajate faktiliselt esitatud hagid tunnustamisnõuetes ilmselt täielikult perspektiivitud. Asjas tuleks täpsustada vähemalt põhimõtteliselt seda, kas teiste võlausaldajate kaitsmiseks esitatud nõuete olemasolu kinnitatakse või eitatakse. Hagi menetlusse võtmise määruse tegemisel esinenud asjaolud kehtivad muutusteta käesoleva ajani. Peale hagi menetlusse võtmise määruse tegemist ei ole asjas ilmnenud ühtegi taolist esialgsest erinevat täiendavat ega uut asjaolu, mille alusel muuta tsiviilasja hinda ja määrata tasumiseks täiendavalt riigilõivu. Õigusemõistmine peab olema ühetaoline ja erapooletu, kohtlema seaduse ees kõiki võrdselt. Kohus on AS SEB Pank meelevaldse taotluse alusetult rahuldanud ning seejuures tõlgendanud valesti hageja kahjuks ka halduri esitatud kaalutlusi kui temale omistatud seisukohta, millega on justnagu seatud kahtluse alla teiste võlausaldajate nõuete tunnustamise võimalused.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Baltic Investment Properties OÜ (Pankrotis) vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-120-09 p 12 sedastanud, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on
sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, näiteks pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta. Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et kohus on rajanud vaidlusaluse määruse teabele, millele seadus ei omista tõendi (pankrotihalduri seisukoht) kvaliteeti. TsMS § 136 lg 1 tulenevalt on kohtul diskretsiooniõigus tsiviilasja hinna määramiseks, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohtul on samuti õigus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kui kohtule ilmnesid asjaolud, et tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele, siis oli kohtul seadusest tulenev õigus tsiviilasja hinna muutmiseks. 09.06.2010 toimunud Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustati kõik nõuded. Pankrotivara müügist on pankrotimenetluse käigus laekunud 17 566 665 krooni. Juhul kui pandipidajate Swedbank AS ja SEB Pank AS I järjekoha nõudeid tunnustatakse, siis tehakse pandiesemete müügist saadud raha arvelt väljamaksed Swedbank AS-le ja SEB Pank AS-le. Juhul kui Swedbank AS-i ja SEB Pank AS-i hagiavaldusi nõude tunnustamiseks mingil põhjusel ei rahuldata ning GoRent OÜ hagiavaldus nõude tunnustamiseks rahuldatakse, siis on GoRent OÜ nõude rahuldamise tõenäosus 100%. Kuna Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ühtegi nõuet (sh pandiga tagatud nõuet) ei ole veel tunnustatud, siis võib GoRent OÜ nõude rahuldamise tõenäosus olla 100%, millest tulenevalt on hüve väärtuseks ja seega hagi hinnaks 3 441 000 krooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus määrab tsiviilasja hinnaks 35 % esitatud nõudest, s.o 1 204 350 kr ( 21 506,25 eur).
9.Ringkonnakohus märgib, et maakohus oli pädev hageja poolt nimetatud hagihinda muutma ka pärast hagi menetlusse võtmist TsMS § 136 lg 4 alusel. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse maakohtu määruse täitmise peatamiseks TsMS § 665 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja määrab uue tähtaja. Ringkonnakohtu arvates võiks maakohus juhul, kui tähtaeg määratakse edasikaebamisele kuuluva määrusega, kaaluma võimalust siduda tähtaja kulgema hakkamine määruse jõustumisega. Määruskaebuse esitaja väited, et maakohus võttis hagihinna nimetamisel aluseks teabe, mida ei saa lugeda tõendiks TsMS § 229 järgi, ei ole asjakohased.
Tsiviilasja hinna määramisel on sisuliselt tegemist n.n väikese hagita menetlusega, kus kohus on õigustatud ise tõendeid koguma ja kus saab arvestada materjalidega, mis ei ole tõendid hagimenetluse üldreegli kohaselt.
10.Asjaolu, et hageja on võtnud hagi tagasi kahe kostja vastu, ei oma tähendust hagihinna määramisel.
11.Määruskaebuse esitaja väited, mille kohaselt peab kohus hageja nõude rahuldamise tõenäolise maksimaalse ulatuse kindlaksmääramiseks analüüsima kõiki tõendeid ja asjaolusid, on õige. Ringkonnakohus leiab, et tõenäosus, et hagi täies ulatuses rahuldatakse ja esitatud nõue 100 % pankrotimenetluses rahuldatakse, ei ole asjas esitatu alusel piisava veenvusega kinnitamist leidnud. Ainuüksi see, et kõik nõuded on vaidlustatud, ei ole iseseisvaks aluseks eeldada, et käesolev nõue rahuldatakse 100 %. Arvestades, et osa nõudeid on pandiga tagatud, siis hindab ringkonnakohus hüpoteetiliseks maksimaalseks võimalikuks hageja nõude rahuldamise tõenäosuseks 35 % esitatud nõudest. Ringkonnakohus arvestab tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse RLS Lisa 1 alusel, mille kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 22 369,97 eur tasuda riigilõivu 2 236,90 eur. Kui hageja ei tasu määratud riigilõivu tähtaegselt, siis on maakohtul õigus jätta hagi läbivaatamata. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 136 lg 5 kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.