Tsiviilasi nr.2-10-47834
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.mai 2011.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-47834
Tsiviilasi
X OÜ hagi Y OÜ vastu kahju tekitava tegevuse keelamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja : X OÜ (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindajad: B. L. , R. L. . Kostja : Y OÜ (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: adv. M. V. (Advokaadibüroo xxxxxxxxxxxxx-xx-xxx OÜ; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x ).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
28.veebruar 2011.a. ja 21.aprill 2011.a
Jätta X OÜ hagi Y OÜ vastu kahju tekitava tegevuse keelamise ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas hageja alates 2003. aastast kostjale agendi-, konsultatsiooni- ja IT-teenuseid, mille tulemusena olid kahe ettevõtte infosüsteemid tihedalt seotud. Tagamaks optimaalset arvuti- ja võrguressursside kasutust ning maksimaalset turvalisust, oli kostjale kuuluv hagi esemeks olev server seadistatud töötama hagejale kuuluva primaarse nimeserveri andmeid dubleeriva sekundaarse nimeserverina, sisaldades ning edastades hageja, kostja ning kolmandate isikute (hageja koostööpartnerite) domeeninimede ning IP aadresside andmeid. Server registreeriti Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgus (EENet), mis haldas kõikide .ee –lõpuliste domeenide registrit, nimetatud domeeninimede sekundaarse nimeserverina. 17.09.2010 õhtul katkestas kostja ilma sellekohase hoiatuseta hageja esindajate ligipääsu hagi esemeks olevale serverile. Hageja infosüsteemide administraatori R. L. SMS päringu peale saatis kostja tegevjuht M. P. 18.09.2010 kell 9:03 sõnumi, milles teatas, et hageja ja kostja vaheline leping lõpetati 06.09.2010 ning et edaspidi haldavad nad IT valdkonda ise. Hageja väidab, et kuna kostja ei kooskõlastanud oma tegevust eelnevalt hagejaga, puudus hagejal võimalus õigeaegselt tühistada kostja serveri registreering sekundaarse nimeserverina. 26.09.2010 muutis kostja sekundaarse nimeserveri poolt edastatavaid andmeid viisil, mille tulemusena kõik hageja või tema poolt kolmandate isikute serverite kohta edastatavad andmed olid ebaõiged. Sõltumata domeeninimele vastavast tegelikust IP-aadressist edastati vastusena kostja serveri IP-aadress xxx.xx.xxx.xxx. Selle tulemusena oli takistatud juurdepääs hageja ning nimetatud kolmandate isikute interneti kodulehekülgedele, samuti oli takistatud neile elektronposti saatmine ning selle vastuvõtmine. Hageja väitel oli kirjeldatud situatsioon eriti ohtlik, kuna andis kostjale võimaluse vastu võtta ja salvestada hagejale või kolmandatele isikutele mõeldud konfidentsiaalselt informatsiooni, ohustades seega nimetatud isikute ärisaladuse ning isikuandmete puutumatust, mille eest hagejat teenusepakkujana võib ähvardada kolmandate isikute poolne kahjunõue, väär- või kuriteosüüdistus. Hageja on seisukohal, et kuna kostjal puudus igasugune kaitsmisväärne huvi pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele, mis ei ole mõeldud kostjale, siis sai eesmärgiks olla vaid kahju tekitamine hagejale. Õiguste teostamine selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele poolele, ei ole lubatud (TsÜS § 138 lg 2). Hageja leiab, et kostja rikkus oma käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p. 6, sekkudes hageja ning tema koostööpartnerite majandustegevusse ning tekitades sellega kahju hageja ning tema partnerite kliendisuhetele (puudus või on piiratud ligipääs nende veebilehtedele ning, neile suunatud elektronpost tagastati veateatega saatjale või puudus ligipääs elektronpostiserverile). Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja hagiavalduses kostja poolt ebaõigete DNS-andmete edastamise lõpetamist kas nimeserveri töö peatamise või primaarsele nimeserverile vastavate kirjete taastamise näol kostja omal äranägemisel VÕS § 1055 alusel /tl 2-7/. Lisaks on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude summas 5000 krooni /tl.34/. Vastuväidetena kostja poolt avaldatule märgib hageja, et kostja väited serveri hõivamise kohta hageja poolt on asjakohatud. Hageja poolt seitsme aasta jooksul regulaarselt (igakuiselt) osutatud IT teenus, mis hõlmas muuhulgas ka kostja serveris olevate andmete varukoopia salvestamist augustini 2010, oli osa X OÜ mitmekülgsest ja laiemast kostjale osutatud juhtimis- ja agenditeenusest. Nimetatud IT-teenuse osas ei ole kostja esitanud kaebusi ega pretensioone. Hageja ei ole kuidagi põhjust andnud kostjapoolseks eriliseks kaitsetegevuse alustamiseks. Isegi peale märke kostjapoolse lepingu lõpetamise kohta ei ole hageja mitte mingisugusel viisil oma lojaalsuse ja usalduse põhimõtet muutnud. Kostja serveri
juurdepääsuandmete muutmine ning sellest esindusõigust mitteomavale isikule vaid SMS teel teatamine ning tema vastus ei õigusta kostja väärkäitumist. Hagejat ning tema juhtorganeid ei informeeritud lepingu ülesütlemisest vorminõuetele vastavalt ega õigeaegselt. Hageja kinnitab, et kostjat oli kirjalikult teavitatud kostja serveri seadistusest sekundaarse DNS serverina. Kostja tegevusega põhjustatud majanduslik kahju hagejale on märkimisväärne. Klientidele osutatava teenuse peatamine kuni 04.10.2010 oli ebaproportsionaalselt kõrge hind kostja soovi eest ning sellele järgnenud õigusvastase käitumise eest. Hageja esindaja R.L. on 28.02.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitanud, et hageja ja kostja serverid ei ole enam seotud ning seetõttu ei toimu enam DNS-andmete edastamist hageja primaarse nimeserverina seadistatud kostja sekundaarsest nimeserverist. Hageja esindaja leiab, et hagi esitamise põhjuseks ja ajendiks oli kostjapoolne hageja omandi kahjustav mõjutamine ning sellesse õigusvastane sissetung. Eeltoodud käitumisega põhjustas kostja hagejale majandustegevusse sekkumisega kahju ning hageja on õigustatud nõudma selle kahju hüvitamist. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et ta ei ole toime pannud serveri ns.Y.ee hõivamist. Server kuulub kostjale ning kostja kaitses enda serverit hageja õigusvastase juurdepääsu eest. Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja serverite omavahelise ühenduse tõttu tekkinud probleemid olid põhjustatud ainuüksi hageja käitumisest ning kostja ei ole käitunud õigusvastaselt. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja vahel eksisteeris lepinguline suhe hageja poolt kostjale teenuste osutamiseks. Muuhulgas osutas hageja ka IT alast teenust kostjale hooldas arvuteid ja tarkvara ning võrgusüsteeme (koduleht, e-mail). Pooled ei fikseerinud aga omavahelist lepingulist suhet kirjalikult. Seega toimiti kõik need aastad suuliste kokkulepete alusel. Eraldi kokkulepet selle kohta, et hageja võiks kasutada kostjale kuuluvat serverit hageja primaarse nimeserveri sekundaarse nimeserverina, kus hoida enda primaarserverit dubleerivaid andmeid, poolte vahel aga ei olnud. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, et kasutab kostja serverit sekundaarserverina. Seega ei teadnud kostja, et temale kuuluv server on seadistatud hageja primaarse nimeserveri andmeid dubleerivaks sekundaarseks nimeserveriks, mille kaudu vahendatakse ka kõikide teiste hageja klientide domeeninimesid ja IP aadresse. Asjaolu, et hageja oli seadistanud kostja serveri endale kuuluva primaarserveri sekundaarse nimeserverina, ei tõsta mingil viisil kostja serveri turvalisust ega ole vajalik kostja serveri ja arvutite hooldamiseks. Selline tegutsemine võimaldas lihtsalt hagejal hoida kokku majandamiskulusid. Kostja ütles hagejaga sõlmitud teenuse osutamise lepingu seisuga 06.09.2010 üles /tl.80-81/. Ülesütlemisavalduses palus kostja hagejal tagastada kõik hageja käes olevad esemed ja dokumendid hiljemalt 15.09.2010. Samuti palus kostja hagejal teatada viivitamatult kõik kostja arvutite kasutamiseks ja hoolduseks vajalikud juurdepääsukoodid. Kostja tasus hagejale ka ülesütlemise eest hüvitist. Hageja ei reageerinud temale edastatud ülesütlemisavalduses sisalduvatele nõuetele ega informeerinud kostjat ka sellest, et on seadistanud kostja serveri sekundaarseks nimeserveriks. Samas nõudis advokaadibüroo vahendusel lepingu ülesütlemise tõttu kostjalt erinevatel alustel rahalisi hüvitisi. Seega ei vasta tõele hagiavalduses esitatud väited, mille kohaselt hagejale tuli kostja käitumine üllatusena. Hageja oli teadlik sellest, et kostja ütles lepingu üles seisuga 06.09.2010 ning et tal on kohustus tagastada seoses käsundi täitmisega saadu või loodu. Kuna NVG ei andnud üle dokumente ja esemeid ning ei väljastanud kostjale arvutite kasutamiseks ja hoolduseks vajalikke juurdepääsukoode, pöördus kostja 17.09.2010 IT-firma
xxxxxxxxxxxxx OÜ poole. Kuna leping hagejaga oli üles öeldud, siis ei olnud hagejal õigust omada juurdepääse kostja serverile ja arvutitele. Juurdepääsud võimaldasid tutvuda kogu kostja majandustegevuse andmetega ning neid töödelda. Seetõttu oli kostjale oluline hageja poolse keeldumise korral võimalikult kiiresti luua olukord, kus hagejal puudub juurdepääs kostja serverile ja arvutitele. IT-firma muutis kostja serveri ja arvutite juurdepääsukoodid. Selle tulemusel sai kostja juurdepääsu oma serverile ja arvutitele. Kostja selgitab, et muutis juurdepääsukoode eesmärgiga kaitsta oma serverit õigusvastase juurdepääsu eest. Kostja serveri logid näitavad, et pärast lepingu ülesütlemist oli hageja töötaja pr L.e 10.09.2010 xxxxx-xx 37 kostja serveris. Hageja töötaja hr L. oli kostja serveris 10.09.2010 ja 14.09.2010. Seega andis hageja ka igati põhjust kostjapoolseks selliseks käitumiseks. Hageja käitumise tõttu oli kostja sunnitud kiiresti tegutsema. Selline toiming iseenesest ei häirinud mingil viisil hageja ning tema klientide kohta tehtavaid päringuid võrgus, sest primaarserver jäi päringutele endiselt ligipääsetavaks. Kuna hageja saatis kostjale samal õhtul SMS-i nimetatud tegevuse kohta järelepärimiseks, siis on tõendatud asjaolu, et hageja oli teadlik tehtud ligipääsu muudatustest. Samas ei teavitanud hageja kostjat ka siis asjaolust, et kostja server toimib hageja serveri sekundaarse nimeserverina. Selle asemel, et hiljemalt selles etapis teha kostjale teatavaks kõik serverite ühendusega seotud asjaolud ning vältida selle kaudu juurdepääsuprobleeme otsustas hageja aga muuta oma primaarserveri kirjeid selliselt, et kostjal ei töötanud veebileht ning e-mailide süsteem. Oma serveri ning ka majandusandmete kaitsmiseks ja majandustegevuse taastamiseks oli kostja sunnitud uuesti IT-firma poole pöörduma. 27.09.2010 muudeti sellest tulenevalt kostja serveri domeenikirjeid (DNS kirjeid), mis võis põhjustada hageja ja tema klientide kohta tehtud päringutes häireid. Kuna kostjale sai hageja käitumise tõttu pärast juurdepääsukoodide muutmist selgeks, et serverid on ühendatud nimeserveritena, siis on käesolevaks ajaks lahendatud olukord selliselt, et kostja server on alates 6.10.2010 registreeritud mujal nimeserverina. Kostja seletab, et hageja ja kostja serverid käesolevaks ajaks enam omavahel seotud ei ole, mistõttu ei toimu enam hageja poolt väidetud õiguste rikkumist. Vastuväidetena hageja poolt esitatud asjaoludele, märgib kostja, et eelpoolöeldust nähtub, et põhjendamatud on hageja väited selles, et kostja ründas hageja serverit ning et kostja püüdis kustutada oma tegevuse ja päritolu jälgi. Kostja märgib, et ta tellis hageja käest vaid tavapärast IT teenust, mis hõlmaks ainult arvutite ja serverite hooldust. Kõik selle teenuse raamest väljuv ehk serverite ühendamine sekundaar- ja primaarserveritena on olnud hageja omavoliline tegutsemine. See teenus ei olnud osa mitmekülgsest ja laiemast juhtimis- ja agenditeenusest nagu hageja seda väidab. Serverite ühendamine primaar- ja sekundaarserveritena on äriühingu jaoks oluline otsus, mis peab ka olema teadvustatud ja otsustatud juhtkonna tasandil. Hageja ei saa eeldada, et pelgalt ühe üldise sisuga e-maili saatmise peale oli olemas kostjaga vastavasisuline kokkulepe. Kokkulepet, et hageja ja kostja serverid toimiksid sekundaar- ja primaarserveri vahekorras ei ole poolte vahel kunagi olnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 28.02.2011.a toimunud eelistungil palus kohus hagejal hagiavalduses esitatud nõuet täpsustada. Hageja esindaja selgitas kohtule, et kuna hageja ja kostja serverid ei ole enam seotud ning seetõttu ei toimu enam DNS-andmete edastamist hageja primaarse nimeserverina seadistatud kostja sekundaarsest nimeserverist, siis VÕS §1055 lg 1 alusel esitatud nõue ei ole käesoleval ajal enam esitatav. Samas esitas hageja esindaja taotluse keelata tulevikus analoogne sekkumine kostja poolt. Kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, seoses vajadusega esitada täiendavaid tõendeid tekitatud kahju osas. Kohus määras hagejale täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja 25.03.2011.a ning uueks istungiajaks määrati 21.04.2011.a.
Hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks s.o. 25.03.2011.a. tõendeid tekitatud kahju suuruse kohta. 21.04.2011.a toimunud kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kostja esindaja esitas kohtule taotluse lahendada asi sisuliselt ilma hageja osavõtuta. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §409 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: jätab hagi läbi vaatamata, teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks, lahendab asja sisuliselt, lükkab asja arutamise edasi. Kohus teavitas menetlusosalisi, s.h. hageja esindajat, uuest kohtuistungi toimumise ajast 28.02.2011.a. toimunud eelistungil /tl 127/, seega loeb kohus, et adressaat on kohtukutse kätte saanud. Seega loeb kohus kohtukutse hagejale kättetoimetatuks. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele /tl.127/, ei ilmunud hageja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kostja on taotlenud asja sisulist lahendamist. Seega lahendab kohus hagiasja sisuliselt.
Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega piisavalt tõendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise ja kahju hüvitamise nõude. Asja selguse huvides käsitleb kohus esmalt, kas poolte vahel eksisteeris lepinguline või lepinguväline suhe ja seejärel analüüsib kahju hüvitamisega seonduvat. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse VÕS (60/02-374) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hageja poolt kostjale teenuste osutamiseks. Pooled on kinnitanud, et kuna nendevaheline koostöö sujus aastaid suuliste kokkulepete alusel, siis ei fikseeritud omavahelist lepingulist suhet kirjalikult. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja osutas IT-alast teenust kostjale - hooldas arvuteid ja tarkvara ning võrgusüsteeme (koduleht, e-mail). Seega eksisteeris poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul käsundit) puudutavad õigusnormid. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus teenuse osutamise mahus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale IT-teenust, mis hõlmas endas arvutite ja tarkvara ning võrgusüsteemide hooldust. Kuid vaidlus on tekkinud osas, kas poolte vahel oli olemas kokkulepe, et hageja võis kasutada kostjale kuuluvat serverit hageja primaarse nimeserveri sekundaarse nimeserverina (kas oli õigus ühendada servereid primaar- ja sekundaarserveritena), kus hoida enda primaarserverit dubleerivaid andmeid. Hageja on vastava kokkuleppe olemasolu tõendamiseks esitanud kohtule 11.oktoobril 2004.a. kostjale edastatud e-kirja /tl 67, millega on kostjat teavitatud serveri seadistusest sekundaarse DNS serverina. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et kostjale edastatud e-kirjast on näha,
et server on seadistatud sekundaarse DNS serverina. Hageja esindaja vastates kostja esindaja küsimusele möönab, et nimetatud e-kiri oli edastatud IT-valdkonnas töötavale isikule, mitte aga juhatuse liikmetele, kuna IT-valdkond ei kuulugi ettevõtte juhatuse kompetentsi. Samas jääb hageja esindaja aga oma seisukoha juurde, et Y OÜ juhtkonnale ning omanikele pidi lähteolukord teada olema. Kostja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et serverite ühendamine sekundaar- ja primaarserveritena oli hageja omavoliline tegutsemine ning sellekohane kokkulepe kostja ja hageja vahel puudus. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõendist asjaolu, mille kohaselt võiks järeldada, et hageja on teavitanud kostjat serveri kasutamisest sekundaarserverina. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõendist ka eraldi kokkulepet selle kohta, et hageja võis kasutada kostjale kuuluvat serverit hageja primaarse nimeserveri sekundaarse nimeserverina. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest. VÕS § 29 lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kostja on kohtule esitanud xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arvamuse /tl.139-141/, millest nähtuvalt ei saa hageja käitumist lugeda kooskõlas olevaks teenuse pakkumise heade tavadega. Hageja ei ole kohtule eeltoodud tõendi osas vastuväiteid esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule veenvaid tõendeid kokkuleppe olemasolu kohta. Seega asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja ja kostja vaheline kokkulepe kostjale kuuluva serveri kasutamiseks hageja primaarse nimeserveri sekundaarse nimeserverina. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asja materjalidega /tl.108-123, arved 2008-2010.a.) ja poolte poolt vastava fakti omaksvõtuga /TsMS §231 lg 2/, on tõendatud, et hageja osutas kostjale IT-teenust (arvutite ja tarkvara ning võrgusüsteemide (koduleht, e-mail) hooldus) ning kostja maksis hagejale osutatud teenuste eest. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ütles hagejaga sõlmitud teenuse osutamise lepingu 06.09.2010.a. üles. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et on lõpetanud 06.09.2010.a kostja poolt esitatud ülesütlemisavalduse põhjal kõikide lepinguliste teenuste osutamise kostjale /tl 3/. Kuna hageja teenuse osutamise lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, on käsundusleping lõppenud. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt palus kostja hagejal tagastada kõik hageja käes olevad esemed ja dokumendid hiljemalt 15.09.2010 /tl 80/. Samuti palus kostja hagejal teatada viivitamatult kõik kostja arvutite kasutamiseks ja hoolduseks vajalikud juurdepääsukoodid. Osapoolte vahel on vaidlus kostjapoolse kahju tekitava tegevuse toimumise osas. Kahju tekitava tegevusena on hageja käsitlenud kostjapoolset rünnakut NVG serverile. Hageja väidab, et kostja õigusvastane rünnak serverile toimus 26.09.2010. Kostja muutis sekundaarse nimeserveri poolt edastatavaid andmeid viisil, mille tulemusena kõik hageja või tema poolt kolmandate isikute serverite kohta edastatavad andmed on ebaõiged. Sõltumata
domeeninimele vastavast tegelikust IP-aadressist edastatakse vastusena kostja serveri IPaadress xxx.xx.xxx.xxx. Selle tulemusena on takistatud juurdepääs hageja ning nimetatud kolmandate isikute interneti kodulehekülgedele, samuti on takistatud neile elektronposti saatmine ning selle vastuvõtmine. Kostja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et hageja ei andnud ülesütlemisavalduse esitamise järgselt kostjale üle dokumente ja esemeid ning ei väljastanud kostjale arvutite kasutamiseks ja hoolduseks vajalikke juurdepääsukoode, mistõttu pöördus kostja 17.09.2010 IT firma xxxxxxxxxxxxx OÜ poole. Kuna leping hagejaga oli üles öeldud, siis ei olnud hagejal õigust omada juurdepääse kostja serverile ja arvutitele. Juurdepääsud võimaldasid tutvuda kogu kostja majandustegevuse andmetega ning neid töödelda. Seetõttu oli kostjale oluline hagejapoolse keeldumise korral võimalikult kiiresti luua olukord, kus hagejal puudub juurdepääs kostja serverile ja arvutitele. IT-firma muutis kostja serveri ja arvutite juurdepääsukoodid. Selle tulemusel sai kostja juurdepääsu oma serverile ja arvutitele. Kostja on esitanud kohtule tõendina xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arvamuse, millest nähtuvalt ei häiri selline toiming iseenesest hageja ning tema klientide kohta tehtavaid päringuid võrgus, sest primaarserver jäi päringutele endiselt ligipääsetavaks /tl 139-141/. Hageja ei ole kohtule vastuväiteid eeltoodud tõendi osas esitanud. Kostja möönab, et 27.09.2010 muudeti kostja serveri domeenikirjeid (DNS kirjeid), mis võisid põhjustada hageja ja tema klientide kohta tehtud päringutes häireid. Kuna kostjale sai hageja käitumise tõttu pärast juurdepääsukoodide muutmist selgeks, et serverid on ühendatud nimeserveritena, siis on käesolevaks ajaks lahendatud olukord selliselt, et kostja server on alates 06.10.2010 registreeritud mujal nimeserverina. Nii hageja esindaja kui ka kostja esindaja kinnitasid kohtuistungil, et käesolevaks ajaks hageja ja kostja serverid omavahel enam seotud ei ole. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tuginedes eelpooltuvastatule, asub kohus seisukohale, et kuna käesolevaks ajaks hageja ja kostja serverid omavahel enam seotud ei ole, tuleb hageja nõue kahju tekitava tegevuse keelamiseks jätta rahuldamata. Lähtudes tuvastatud asjaoludest, asub kohus seisukohale, et kuna hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe (käsundussuhe), siis puudus hagejal alus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue lepinguvälise kahju sätete alusel. Samuti peab kohus vajalikuks viidata ka asjaolule, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit talle tekitatud kahju suuruse kohta. Seega jätab kohus hageja nõude kahju hüvitamise osas rahuldamata. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.