2-10-36298/11 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja -

Aktsiaselts Eraküte esitas 14.10.2010. a kohtule hagiavalduse OÜ General Equity CIS vastu 29 061,97 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale Jõgeva linnas korteriomandid, asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust. Kostja on jätnud teenuse eest nõuetekohaselt tasumata. Kostja võlgnevus hagejale soojusenergia tarbimise eest on perioodi 01.10.2009 – 31.05.2010. eest summas 29 061,97 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus ja jätta asja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitas 25.10.2010. a hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja avastas audiitorkontrolli käigus, et hageja on varasemalt kohtu kaudu kostjalt välja nõudnud tasu teenuste eest rohkem, kui tal selleks õigus oli. 28.10.2008. a Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-57716 on osaühingult Hafnia Kinnisvara välja mõistetud aktsiaseltsi Eraküte kasuks 10 715 krooni ja 14 senti. Lisaks 1000 krooni riigilõivu. Võlgnevus on välja mõistetud Jõgeva linnas asuvate korterite, aadressidega Aia 31-105, Kivi 3-8 ja Tähe 4-15 soojusenergia tarbimise eest perioodil detsember 2007 kuni mai 2008. a. Nimetatud kohtuotsuse alusel on Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet algatanud täiteasja nr 047/2008/3007 ning täitnud selle osaliselt Hafnia Kinnisvara OÜ arveldusarvelt Swedbankis järgmiselt: 30.01.2009. a kohtutäituri arvele laekunud 2409,72 krooni ja 12.02.2009. a kohtutäituri arvele laekunud 774 krooni. Tänase päevani on OÜ Hafnia Kinnisvara kuuluvad arveldusarved sama täiteasja kasuks arestitud ning täiteasi ei ole lõpetatud. 15.01.2010. a Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-09-30556 on OÜ-lt General Equity CIS aktsiaseltsi Eraküte kasuks välja mõistetud 30 602,53 krooni suurune võlg soojusenergia tarbimise eest korterites Aia 31-105, Kivi 3-8, Tähe 4-15 Jõgeval. Võlg oli tekkinud perioodil 01.01.2008 – 30.06.2009. a. Nimetatud kohtuotsus on täidetud Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt ning täitemenetlus lõpetatud 12.03.2010. a. Kirjeldatust nähtuvalt on Jõgeva linnas asuvate korterite Aia 31-105, Kivi 3-8 ja Tähe 4-15 soojusenergia tarbimise eest aktsiaseltsi Eraküte kasuks kohtu poolt välja mõistetud võlgnevus soojusenergia tarbimise eest perioodil 01.01.2008. a – 31.05.2008. a kahel korral. Teisisõnu on aktsiaselts Eraküte pöördunud kohtu poole ning nõudnud OÜ-lt General Equity CIS alusetult teise isiku (OÜ Hafnia Kinnisvara) kohustuste täitmist ja muu hulgas nõudnud uuesti ka juba täidetud kohustuse täitmist. 25.08.2010.a on kostja saatnud AS-le Eraküte avalduse enamnõutud summa tasaarvestamiseks, kuid hageja keeldus oma 16.09.2010.a saadetud vastuses tasaarvestamisest. Kostja palus kohtul tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel hageja nõuded kostja vastu kostjate poolt enammakstud summadega, mis olid tegelikult OÜ Hafnia Kinnisvara võlgnevus. Ja juhul, kui tasaarvestus ei ole võimalik, palus kostja enammakstud summad hagejalt kostja kasuks tagasi välja mõista. Lisaks palus kostja jätta asja menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis enammakstud menetlus- ning täitekulude katteks. Kostja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja teatas 18.11.2010. a avalduses kohtule, et ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja jäi hagis esitatud nõudmiste juurde ja palus kohtul hagi rahuldada. Hageja leidis, et käesolevas kohtuasjas käib vaidlus Jõgeval asuvates korterites, aadressil Aia 31-105, Kivi 3-8 ja Tähe 4-15 tarbitud soojusenergia võlgnevuse üle perioodil 01.10.2009 – 31.05.2010. a ja kostja poolt selle perioodi eest tasumata arvete üle ning ei ole alust arutada varasemaid perioode. Perioodil 01.10.2009 – 31.05.2010. a eest ei ole kostja soojusenergia eest tasunud. Perioodil 01.12.2007. a kuni käesoleva ajani kuuluvad korterid asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxa xxxxxxxxx Jõgeva linnas OÜ-le General Equity CIS ja seega vastutab arvete tasumise eest kostja.

Hageja tunnistab, et kohtuotsuste perioodid langevad kokku: • 01.12.2007 – 04.06.2008 OÜ-lt Hafnia Kinnisvara Tartu Maakohtu kohtuotsus nr 208-57716 alusel välja mõistetud 10 715,41 krooni; • 01.01.2008 – 31.05.2009. a OÜ-lt General Equity CIS Tartu Maakohtu otsus nr 2-0930556 alusel välja mõistetud 30 602,54 krooni; Tartu Maakohtu kohtuotsus nr 2-09-30556 15.01.2010 OÜ General Equity CIS (endine nimi OÜ General Electronics) vastu summas 30 602,53 krooni on kohtutäituri poolt täidetud. Selgituseks varasemate perioodide kohta märkis hageja, et seisuga 31.05.2009.a on korterite xxxxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxsoojusenergia tarbimise võlgnevus OÜ-l General Equity CIS 30 602,54 krooni. Võlgnevusest on maha arvestatud kohtutäituri poolt veebruaris 2009.a OÜ-lt Hafnia Kinnisvara kohtuotsuse nr 2-08-57716 alusel kinni peetud summad 1768,04 krooni ja 567,89 krooni, kokku 2335,93 krooni. Kuna eelnimetatud kohtutäituri poolt täidetud kohtuotsuse alusel väljamõistetud võlgnevuse periood langeb osaliselt kokku Hafnia Kinnisvara OÜ-lt väljamõistetud perioodiga, siis loeb hageja OÜ-lt Hafnia Kinnisvara kohtuotsusega nr 2-08-57716 28.10.2008. a väljamõistetud võlgnevuse täies ulatuses tasutuks. Täitemenetlus on lõpetatud. Kohus otsustas 11.03.2011.a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ning dokumentide esitamiseks. Pooled jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et kostjale kuuluvad korteriomandid: 1) asukohaga Jõgeva linnas xxxxxx korter nr xxx, registriosa nr 1540235, kostja omanikuna kinnistusraamatusse kantud 05.09.2003. a (tl 7); 2) asukohaga Jõgeva linnas xxxxxxxkorter nrxx, registriosa nr 1549235, kostja omanikuna kinnistusraamatusse kantud 26.08.2008. a ja 3) asukohaga Jõgeva linnas xxxxxxxkorter nr xxx registriosa nr 1564635, kostja omanikuna kinnistusraamatusse kantud 05.09.2003. a. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja AS Eraküte on müünud kostja korterisse soojusenergiat ja kostja on seda tarbinud. Seega on poolte vahel võlasuhe, mis tuleneb müügilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega on ostu-müüdilepingus ostja kohustuseks tasuda saadud kauba eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on lepingut rikkunud ja ei ole tasunud hagejale soojusenergia eest nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostja korteritesse Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüdud soojusenergia eest võlgnevuse tasumist perioodi 01.10.2009-31.05.2010. a eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võlgneb hagejale perioodil 01.10.2009-31.05.2010.a tarbitud soojusenergia eest 29 061,97 krooni krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt

määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kohus leiab, et kostja vastuväited nõudele ei ole asjakohased. Kostja väitel on varasemalt kohtu poolt Jõgeva linnas asuvates korterites xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx soojusenergia tarbimise eest perioodil 01.01.-31.05.2008. a kahel korral. Kostja leiab, et selle perioodi eest enamnõutud summa tuleks haginõudega tasaarvestada või kostjalt alusetult saadu tagasi nõuda. Käesoleva hagi esemeks on kostja korteritesse Jõgeva linnas xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxmüüdud soojusenergia eest võlgnevuse tasumine perioodi 01.10.2009-31.05.2010.a eest. Kohus ei saa kostjalt varasema perioodi eest enam tasutud summasid tasaarvestada haginõudega, sest esitatud tõenditest ei nähtuks, et kohustus oleks täidetud kahel korral nii kostja enda kui OÜ Hafnia Kinnisvara poolt. Esitatud tõenditest selgub, et summad on küll kahel korral perioodi 01.01.-31.05.2008.a eest välja mõistetud, kuid täitnud on lahendi vaid kostja. Vastavalt kohtutäituri kirjale 16.11.2010 (t lk 32) on OÜ Hafnia Kinnisvaralt kohtuotsuse täitmiseks laekunud kokku vaid 2335,93 krooni. Samas on täitemenetlus hageja avalduse alusel lõpetatud 30.09.2010.a. Hageja selgituste kohaselt on nad loobunud OÜ Hafnia Kinnisvara vastu suunatud nõude täitmisest just seetõttu, et perioodid kattusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tasaarvelduseks puudub alus. Nõuet enam tasutud summade tagasi nõudmiseks ei ole kostja hageja vastu esitanud. Seega on kostja vastuväited asjakohatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 6000 krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 871,86 krooni (tl 16) ja hagimenetluses 5128,17 krooni (17). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.