Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja leidis, et väärtegude eest määratud rahatrahvide sissenõudmine kaheksa aastat peale otsuste jõustumist on ebaseaduslik. Täitemenetlused hageja suhtes on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 järgi ning tulenevalt ka Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-1-1-51-08 aegunud ja kohtutäitur on õigusvastaselt jätnud esitamata taotlused menetluste lõpetamiseks aegumise tõttu. Lisaks puudusid täitetoimikutes sissenõudmise aluseks olevad trahviotsused. Kohtutäituri tekitatud varaline kahju koosneb summast, mis kohtutäituri otsuste alusel arestiti ja hageja pangakontolt ära võeti, s.o (550+480+25) 1055 krooni, telefonikuludest ühenduse pidamiseks Eestiga summas 5188.65 krooni ja õigusabikuludest summas 8540 krooni. Üldtuntud on asjaolu, et pangad kontrollivad laenu taotlemisel, samuti pärast laenu saamist laenutaotleja või -saaja tausta ja maksekohustuste täitmist. Kohtutäituri kaudu võla sissenõudmine ja pangaarve arestimine on pangale signaaliks, et tegemist on ebausaldusväärse isikuga. Swedbank on nõudnud hagejalt garantiikirja selle kohta, et ta nõustub laenu tagastama esimesel nõudmisel. Hageja on olnud sunnitud tõestama oma usaldusväärsust ja taastama head nime.

MAAKOHTU LAHEND

trahviotsuseid, sest need on saadetud täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd kohtutäituril ei olnud täitedokumente, siis ei olnud kohtutäituril ka seadusest (TMS § 23 lg 1, 4) tulenevat alust täitemenetluste läbiviimiseks. Kostja aktid hageja vara arestimiseks ning otsused täituritasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmiseks on tehtud õigusliku aluseta. Kostja on süüliselt rikkunud oma ametikohustusi, sest ta võis ja pidi teadma täitemenetluste alustamiseks vajalike dokumentide puudumisest täitetoimikutes. Kostja tegu on põhjuslikkus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kui ära jätta kostja tegu, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja vastutab RVS § 7 lg 1 alusel ning samuti tulenevalt KTS § 2 lg 1; § 6 lg 1, 3, RVS § 8 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 sätetest. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Lõpetamise aluseks on TMS § 202 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. VTMS § 203 lg 5 kohaselt lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Nimetatud paragrahvidest ei tulene kohtutäituri kohustust esitada avaldus sissenõude lõpetamiseks aegumise tõttu. Seadusest tulenev kohustus peab olema üheselt mõistetav ja normis selgesõnaliselt kirjas. Kuivõrd puudub vastavasisuline norm, siis ei olnud kostjal kehtiva õiguse kohaselt kohustust esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Hageja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-1-1-51-08 ei ole asjakohane, kuna sätestab juhised täitmiskohtunikule aegumise kohaldamisel. Käesolevas asjas on vaidluse all aegumise taotluse esitamise kohustus kohtutäituri poolt. Kohus mõistis hageja kasuks välja kostja poolt alusetult kinni peetud summad (550+480+25) 1055 krooni ning kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega seotud õigusabikulud 8540 krooni, mis on VÕS § 128 lg 3 järgi otseseks varaliseks kahjuks, sest on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kui kostja poleks koostanud õigusliku aluseta arestimisakti, ei oleks hageja pidanud tegema kulutusi õigusabile. Kohus ei rahuldanud hageja nõuet hüvitada ka sidevahendi kulud summas 5188.65 krooni. Tl 47-58 olevate teenuste eristuste väljatrükkide kohaselt on kõnesid Ameerika Ühendriikidesse peetud N.M. arvel, välja arvatud tl 57 olev kõneeristus, mis on esitatud S.M. le. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, missugune seos on N.M. poolt Ameerika Ühendriikidesse tehtud kõnede ja hageja kahju vahel käesolevas tsiviilasjas. S.M. on volikirja kohaselt hageja esindaja, kuid ta on ka hageja isa. Kohus oli seisukohal, et telefonikõnede kulu on võimalik lugeda hagejal tekkinud kahjuks ainult sellisel juhul, kui need oleksid peetud näiteks õigusabiteenuse osutajaga vm asjasse puutuva isikuga. Kohus ei ole veendunud, et hageja ja S.M. vahel 2009 aprillis peetud kõned 134 minuti 54 sekundi ulatuses oleksid toimunud ainult seoses kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega. Arvest ei ole võimalik järeldada, kas ja kui palju hageja ja esindaja suhtlesid just käesoleva tsiviilasja asjaolude pinnalt ning sellest tulenevalt ei saa seda lugeda hageja otseseks varaliseks kahjuks. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekitatud mittevaralist kahju RVS § 9 lg 1 tähenduses. Hageja väide, et tema usaldusväärsus Swedbanki ees on vähenenud, on paljasõnaline ja tõendamata ning ei anna ka seadusest tulenevat alust välja mõista mittevaralist kahju, sest tegemist ei ole hageja väärikuse alandamise vm seaduses otseselt sätestatud asjaoluga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.