Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Kostja vastus. Kostja hagi ei tunnista ja hagile täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kindlustusleping metsatöömasina Ponsse Buffalo DVAL, reg nr XXX(metsatöömasin), kindlustamiseks. Vaidlusaluse metsatöömasina iseloomustamiseks ja piltlikustamiseks esitab kostja fotod analoogse metsatöömasina kohta , mis on saadud metsatöömasinate tootja Ponsse Plc veebilehelt www.ponsse.com, täpne veebilehe aadress http://www.ponsse.com/english/usedmachines/searchresult.php. Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis . Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on Seesami üldised lepingutingimused 1/2008 ja masinakindlustuse tingimused 1/2006. Kindlustuslepingu alusel oli kindlustatud muuhulgas ka masina välisest mehaanilisest vigastusest tekkinud kahju risk Tingimuste punkti 4.7 järgi. 11.06.2010 tegi kostja masinakindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise otsuse. Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust täitmise kohustuse tekkimise eeltingimuseks on kindlustusjuhtumi toimumine. Hageja peab tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumist Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-06, p 11 tulenevalt. Kostja on seisukohal, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, mistõttu ei ole võimalik kindlustuhüvitist maksta. Kahjuavalduse ja hagiavalduse kohaselt vajus metsatöömasin kraavi külili. Kostja on seisukohal, et hageja selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki muud tõendit, va enda 10.02.2010 esitatud paljasõnaline kahjuavaldus kostjale, selle kohta, et metsatöömasin vajus kraavisõitmise tagajärjel külili ja ühegi kostja poolt kogutud tõendiga ei ole võimalik samuti nimetatud asjaolu tõendada. Metsatöömasina juht lasi pärast kraavisõitmist metsatöömasina mootoril töötada 1-4 minutit ning KEAS-i 23.03.2010 ja AS-i Silberauto Maardu 27.05.2010 kohaselt saab metsatöömasina mootor deklareeritud viisil kahjustada juhul, kui see töötas kuni neli minutit üle 35 kraadises kaldes. KEAS-i 23.03.2010 tõendi kohaselt on valmistajatehase poolt lubatud maksimaalseks külgkaldeks kuni 35 kraadi, mil mootori õlitus on tagatud. Kostja kahjukäsitleja Kaido Kalki 17.02.2010 tehtud fotodega hageja näidatud metsatöömasina kraavivajumise sündmuskohalt on tõendatud, et kõnealune kraav on väikese kaldega – umbes 20 kraadi ja selle laius on ligikaudu 3-4 meetrit. Seega ei ole võimalik, et metsatöömasina mootor sai fotodel näidatud sündmuskohal deklareeritud mootorikahjustused, kuivõrd antud sündmuskohas sellist üle 35 kraadilist kallet, mistõttu mootoris olev õli oleks saanud valguda õlivõtturi ulatusest välja, ei olnud. Seega puudub põhjuslik seos metsatöömasina väidetava kraavisõitmise ja mootori kahjustuse vahel. Kuivõrd hageja näidatud sündmuskohal ei ole võimalik mootori kahjustumine suure kalde tõttu põhjusel, et sellist kallet sündmuskohal lihtsalt polnud, puudub põhjuslik seos masina väidetava kraavisõidu ja mootori kahjustumise vahel. Eeltoodust tulenevalt pidi mootor kahjustuma kostjale teadmata põhjusel. Kuivõrd metsatöömasina nõuetekohase hooldamise kohta kostjal tõendid puuduvad, kuigi kostja on seda hagejalt küsinud, peab kostja võimalikuks mootori kahjustumise põhjuseks liiga madalat ehk ebapiisavat õlitaset. Madal või ebapiisav õlitase mootoris, mis põhjustab mootori kahjustumise, ei ole aga kindlustusjuhtum Tingimuste punkti 4.7.1 mõttes. Pooltel puudub vaidlus selles, et metsatöömasinale kraavivajumises tagajärjel väliseid vigastusi tekkinud ei ole. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandus-, kinnisvara-, ehitus- ja metsamasinate müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte KEAS-ist saadud vaidlusaluse metsatöömasina mõõtude kohaselt veebileht http://www.ponsse.com/english/products/dual/buffalodual/bd_technical_specifications.php) on

kõnesoleva metsatöömasina kaal ca 16 400 kg, kabiini kõrgus 3,66 m ja laius 2,810 m. Kostja on seisukohal, et metsatöömasina kraavis külili vajumise tagajärjel oleks pidanud sündmuskoha ja metsatöömasina mõõtusid ning raskust arvestades nii metsatöömasinale kui kraavi kõrval asunud puudele jääma vigastused või muud jäljed. Sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub aga, et metsatöömasina kraavivajumise kohas puuduvad puudel igasugused vigastused. Arvestades asjaolu, et nii metsatöömasinal kui ka sündmuskohal puuduvad igasugused jäljed metsatöömasina kraavi külilivajumise kohta, on kostja arvates ka sel põhjusel hageja väide metsatöömasina külilivajumise kohta ebausutav. Täiendavalt märgib kostja, et on üldiselt teadaolev asjaolu, mida kinnitab ka KEAS-ist 22.11.2010 telefoni teel saadud info, et vaidlusaluse metsatöömasina näol on tegemist rasketes ja ekstreemsetes tingimustes, sh ka 35 kraadises kaldes töötamiseks mõeldud masinaga. Seetõttu ei ole kostja hinnangul tõenäoline, et kõnealune metsatöömasina mootor ca 20 kraadises kaldes töötades deklareeritud viisil kahjustub. Kostja märgib igakülgse õigusliku kaitse eesmärgil, et isegi juhul, kui lugeda vaidlusalune metsatöömasina kraavivajumine kindlustusjuhtumiks Tingimuste punktis 4.7.1 mõttes, ei ole metsatöömasina kahjustunud mootori asendamiskulude näol tegemist kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga. Kostja märgib, et Tingimuste punkti 4.7.4 kohaselt on välistatud masina töötamiseks vajaliku kütuse (nt elektri, gaasi, bensiini, diiselkütuse vms.), määrde- või jahutusaine, hüdroõli vms. katkemisest, külmumisest, vähesusest, ebakvaliteetsusest või mittevastavusest tekkinud kahju hüvitamine. Kostja selgitab, et kõnealune välistus on tavapärane piirang nii kostja vabatahtliku sõidukikindlustuse kui ka masinakindlustuse lepingutes põhjusel, et üldreeglina on kindlustusvõtjatel õlitaseme liiga madalale langemist võimalik vältida (isegi liiklusõnnetuse toimumise korral) ja mootor välja lülitada, kui on tekkinud oht, et mootori õlitase on liiga madal. Näiteks juhul, kui sõiduki või masinaga on kraavi või teelt välja sõidetud nii, et see on külili või ümber paiskunud, lülitub masinatel (sõltuvalt mudelist) mootori kaitsmise eesmärgil kas automaatselt mootor välja või on võimalik mootor seisata selleks spetsiaalset lülitit vajutades või kasutavad juhid mootori seiskamiseks sõiduki võtit esimesel võimalusel. Kõnealusel juhul pidanuks kostjale teadaolevalt metsatöömasina mootor üle valmistajatehase lubatud kaldes (ehk üle 35 kraadi) olles mootori automaatselt välja lülitama. Kuivõrd kostjale teadmata asjaoludel seda ei toimunud, pidi metsatöömasina juht selleks lülitama oma vasaku käe alla jäävat lülitit „stop“ nagu metsatöömasina kabiinist tehtud fotodelt näha on. Kostjale jääb arusaamatuks, mis põhjusel ei saanud juht mootorit koheselt seisata. Hagiavalduses märgitud põhjendused, et masina juht oli kogukas, paiskus juhi istmelt välja ja sai põrutada, ei ole kostja jaoks usutavad, kuivõrd esiteks puuduvad asjas igasugused muud objektiivsed tõendid peale hageja enda väidete masinajuhi põrutuse ja istmelt väljapaiskumise kohta ning teiseks, metsatöömasina kabiin on fotodelt nähtuvalt piisavalt väike selleks, et kabiinis sees kuhugi kaugele paiskuda. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et ligikaudu 10 aastat elukutselise metsamasinajuhina töötanud Aivar Noormägi oleks saanud „stop“ nuppu vajutades mootori välja lülitada koheselt, mitte nelja minuti jooksul ja seda ka masina ligikaudu 20 kraadilises kaldes olles. Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et kahju põhjuseks oli mootori ebapiisav õlitus, kuid puudub põhjuslik seos masina kraavisõitmise ja mootori kahjustumise vahel, ei kuulu kõnealune kahju kindlustuslepingu hüvitamisele. Juhul, kui menetluses leiab tõendamist, et kostjal siiski on tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, nõustub kostja hageja kindlustushüvitise suurusega summas 326 257,13 krooni, arvestades kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutust summas 25 000 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 422 lg-st 1 kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe põhineb kindlustuslepingul ja pooltel on vaidlus selle üle, kas kõnealusel juhtumil on kindlustusjuhtum saabunud või mitte ning sellest tulenevalt kostjal tekkinud kohustus kindlustushüvitis maksta. Hagis kirjeldatu kohaselt, millise asjaolu üle ole vaidlust, esitas 14.05.2009. kindlustusvõtja pakkumuse (tlk 7-8), mille alusel sõlmiti 10.08.2009.a kindlustusleping ja väljastati poliis (tlk 9, 10), kindlustamaks metsatöömasinat Ponsse Buffalo DVAL, reg. märk nr XXX seadmete ja masinakindlustuse riskide vastu Poliisile märgitud eritingimustena oli kokkulepitud kindlustusperioodiks ajavahemik 24.08.2009-23.08.2010, kindlustussumma 3 000 000 kr ja omavastutus 4%, kuid mitte vähem kui 25 000 kr. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on pakkumus, poliis, Seesam Kindlustuse masinakindlustuse tingimused 1/2006 ( tlk 57) ja Seesam Kindlustuse üldised lepingutingimused 1/2008 (tlk 11-18). Hageja on seisukohal, et kindlustusselts peab toimunud kindlustusjuhtumi tõttu vastavalt lepingule hüvitama tekkinud kahju, kostja on seisukohal, et kindlustusjuhtum puudub ja konkreetse riski vastu ei ole hageja kindlustuslepingut sõlminud. 08.02.2010.a esitas hageja kahjuavalduse (tlk 20,21) milles kirjeldas juhtumi põhjuseid järgmiselt: 31.01.2010.a tuiskas ja sadas kõvasti. Metsatraktor sõitis Jõgeva maakonnas Põltsamaal kraavi külili. Juht ei suutnud kohe mootorit seisata. Mootor töötas mõnda aega, olles suures kaldes. Väljatõmbamiseks oli vaja traktorit käivitada, ilmnesid võõrad hääled masinas. Rohkem käivitada ei julgenud. 02.02.2010.a toodi tehnika metsa ja masin asetati treilerile. Töökojas defekteerimisel selgus, et kahjustatud oli mootori väntvõll ja plokk, arvatavasti ka sõidu ja tõstuki pump. Kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja väidetu, et metsatraktori kraavivajumisega kindlustusrisk realiseerus ja selle kraavivajumise ohuga seotud kahjulike tagajärgede saabumise riski vastu oligi hageja metsatraktori kindlustanud ning, et mootori ebapiisav õlitus ei saanud olla tingitud millestki muust, kui kindlustusjuhtumist, vastasel korral ei oleks kindlustusjuhtumit toimunudki, sest mootor oleks juba varasemalt ebapiisava õlituse tagajärjel seiskunud. Hageja seisukohti ei kinnitada kogutud tõendid ega see ei ole kooskõlas lepingulise kindlustusriskiga ega tingimustega. 11.06.2010.a keeldumisotsuses (tlk 22, 23, 24) leidis kostja, et tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele ja märgiti, et keeldumine kindlustushüvitise maksmisest on muuhulgas põhjusel, et kindlustusjuhtumi toimumine Tingimuste punktide 4.7.1 mõttes pole tõendamist leidnud ning lisaks on leidnud tõendamist, et tegemist on kahjuga, mille hüvitamine on välistatud Tingimuste

punkti 4.7.4 järgi. Kohtu hinnangul kostja ja hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingust täitmise kohustuse tekkimise eeltingimuseks on kindlustusjuhtumi toimumine ning hageja peab tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-59-05 punktis 12 märkinud muuhulgas, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud § 423 lg 2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Kohtule esitatud kindlustuspoliisist ilmneb kindlustusriskide loetelu (tlk 10), mille kohaselt liikurmasinate kindlustus on toode, mis hüvitab tulekahju, pikselöögi, plahvatuse, vandalismi, varguse ja röövi, loodusõnnetuse ning välise mehaanilise vigastuse tõttu põhjustatud varakahju vastavalt kindlustustingimustes sätestatule. Kohtu hinnangul Tingimuste punktis 4.7 nimetatud kindlustatud riski, väline mehaaniline vigastus, mis on defineeritud punktis 4.7.1, realiseerumine ei ole käesoleva asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, samas on punktis 4.7.4 välistatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud masina töötamiseks vajaliku kütuse, määrde- või jahutusaine vms katkemine või selle vähesus, ei ole kõnesoleval juhul kindlustusjuhtumi toimumine tõendamist leidnud, mistõttu puudub kostjal kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. KEAS-i esindaja AS on 23.03.2010.a vastanud kostja päringule järgmist: „Kahjustunud mootori juhtplokis olevast veamälust ei õnnestunud leida ühtegi õlisurve või tasemega seotud veakoodi. Teoreetiliselt on üsna tõenäoline, et ületades valmistajatehase poolt lubatud maksimaalset külgkallet (antud juhul 35 kraadi), võib jääda mootori õlitus osaliselt puudulikuks (imetakse õlivõtturi kaudu õhku vahel) ilma, et õlisurve mõõtepunktis (andur) veakoodi registreerimiseks vajalikuks ajaks kaoks. Kuna veakoodi õlirõhu puudumise kohta ei olnud salvestunud, siis võib ka eeldada, et valmistajatehase poolt aktiveeritud mootorikaitse funktsioon (60 sekundit peale õlisurve kadumist lülitatakse mootor välja) ei rakendunud“ ( tlk 30). Masina mootori raamlaagrid on kahjustunud tõenäoliselt puuduliku õlituse tõttu. Kuna mootor oli külastuse hetkeks masinalt demonteeritud ja karteri põhi eemaldatud, siis ei oska öelda, milline oli õlitase enne rikke tekkimist ( tlk 27), kohus ei nõustu hagejaga, et eeltoodud asjatundja hinnangust nähtub, et oli tegemist kindlustusjuhtumiga, sest sellest arvamusest ilmneb puuduliku õlituse tõttu laagri kahjustus aga mitte selle tekkimise ilmselge põhjus. Ka kostja on viidanud asjaolule, et vaidlus puudub selles, et kahju tekkis puuduliku õlituse tagajärjel (tlk 88), kuid mootori kahjustumise põhjuseks oli liiga madal õlitase mitte asjaolu, et mootor töötas suuremas kui 35 kraadises kaldes. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja taotles üle kuulata tunnistajatena KKja AT. Kahjustunud metsatraktorit käisid üle vaatamas KEAS-i esindaja AS, H OÜ esindaja KKja AS SEMesinduse spetsialist AT( tlk 32,

33). ATon kirjeldanud järgmist, mootor on kahjustatud ebapiisavast õlitusest väntmehhanismile. Kahjustatud on kogu väntmehhanism ja mootori plokk. Väntvõlli kepsu- ja raamsaaled on puuduliku õlituse tagajärjel väntvõlli külge sulanud, mis omakorda on põhjuseks mootori ploki kõlbmatuks muutumisel. Mootor sai sel viisil kahjustada kuna ta töötas kuni neli minutit ja oli seejuures suurema kui 35 kraadises kaldes. Kui kalle on üle 35 kraadi, siis mootor 1-2 min. töötamise järel sai kahjustada, sest mootoris olev õli valgub õlivõtturi ulatusest välja ja õlipump ei saa tekitada õlisurvet. A. T on viidanud ka asjaolule, et sündmuskohal puudus igasugune märk avariist. AT andis ka tunnistajana ütlusi (tlk 125), kinnitades 27.05.2010 arvamuses väljendatud seisukohta mootori kahjustuse kohta. Tunnistaja käis sündmuskohta vaatamas 2010 aprillis ega kinnitanud kraavi olemasolu. Kohtule on esitatud ka kahjukäsitleja Kaido Kalgi 17.02.2010 tehtud fotod väidetavast sündmuskohast (tlk 65-70), hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et need ei oleks asjakohased, kuid mingisuguse õnnetuse toimumise tagajärgi ei kajasta. Kohtuistungil 16.02.2011 kuulas kohus hageja taotlusel ära tunnistajana traktoristi Aivar Noormägi ( tlk 121, 122), kes kirjeldas juhtunud, et oli libe ja lumine ning traktor vajus kraavi, kraav võis olla üle kahe meetri. Kahjukäsitleja KK ütluste (tlk 129), kohaselt käis ta sündmuskohta vaatamas 17.02.2010, tunnistaja ütlused haakuvad A. T kinnitusega, et seal oli üks sirge tee ning fotodega, millelt ei nähtu samuti kahemeetrise kraavi olemasolu, sündmuskohal ei ilmnenud jälgi, et traktor paiskus külili, sest arvestades masina laiust pidanuks kannatada saama ka kõrval olev mets, sest puud olid teeservast ca 3 m, masinal puudusid välised vigastused. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistajate ütlused ja fotod kahjuavalduses toodud väidet, et metsatraktor sõitis kraavi külili. Tunnistaja K. K ütluste kohaselt võinuks kraavi kalle olla 20 kraadi, aga mitte nii suur, et mootorikaitse süsteem oleks tööle hakanud. Seega ei saa A. N ütlusi tõeseks pidada kraavi kõrguse kohta, kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused ka traktori külili vajumise kohta väga umbmäärased ning ei võimalda selgeid järeldusi teha. Hageja asub hagiavalduses ekslikult seisukohale, et KEAS-i 23.03.2010, AS-i S M 27.05.2010 ja H OÜ 13.04.2010 arvamustega on leidnud tõendamist, et metsatöömasina mootor on kahjustada saanud seetõttu, et masin on töötanud 1-4 minutit suures kaldes. AS on vastuses päringule 13.12.2010 ( tlk 108-112) leidnud, et masina mootori raamlaagrid on kahjustunud tõenäoliselt puuduliku õlituse tõttu kuna mootor oli külastuse hetkeks demonteeritud, ei oska aga öelda, milline oli õlitase enne rikke tekkimist. Eelnimetatud isikud on oma arvamustes leidnud, et kõnealused mootori kahjustused saavad tekkida juhul, kui õli pealevool pumpa on puudulik ehk tegemist on puuduliku õlitusega, kuid mootori puuduliku õlituse põhjused võivad olla erinevad. Mootori puudulik õlitus saab tekkida eelnimetatud arvamuste kohaselt põhimõtteliselt kahel juhul – esiteks siis, kui mootori õlitase on liiga madal või teiseks juhul, kui mootor töötab suuremas kui 35 kraadises kaldes kuni neli minutit. Kuivõrd hageja viidatud sündmuskohal ei ole esitaud tõendite põhjal võimalik mootori kahjustumine suure kalde tõttu põhjusel, et sellist kallet sündmuskohal lihtsalt polnud (fotod tlk 65-70), nõustub kohus kostjaga, et puudub põhjuslik seos masina väidetava kraavisõidu ja mootori kahjustumise vahel. 27.05.2010.a kirjas on AS SEM esinduse spetsialist AT lisaks nimetanud, et kahjustatud mootori esialgne taastusremondi kalkulatsioon on 247 824 krooni ja et tehases remonditud mootor maksab 425 330 krooni. Hagetava summa suuruse kujunemise ja tõendite osas kostja vastuväiteid ei esitanud ( tlk 34-41). VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel

vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, lg 3 kohaselt kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 mõistes. Vastavalt VÕS §-le 423 lg 1 ja ÜL-i kindlustusjuhtumi põhimõistele on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kostja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustuspoliisi kohaselt on üheks kindlustatud riskiks välise mehhaanilise vigastuse tõttu tekkinud varakahju risk vastavalt Tingimuste punktile 4.7. Tingimuste punkti 4.7.1 kohaselt hüvitatakse kahju (tlk 58), mis on kindlustatud esemele tekkinud teelt väljasõitmisel või ümberpaiskumisel, kokkupõrkel liikuva või liikumatu objektiga, k.a otsasõidul kodu- või metsloomale, löögist (v.a p 4.4 toodud vandalism), kokkupõrkest, kindlustatud eseme kukkumisest, eseme kukkumisest kindlustatud esemele või muust ootamatust ja äkilisest välisest sündmusest arvestades toodud piiranguid. Seega selleks, et lugeda Tingimuste punktis 4.7 nimetatud välise mehaanilise vigastuse kindlustusjuhtum saabunuks, on eelduseks kindlustatud esemele välise mehaanilise vigastuse tekkimine kindlustatud eseme teelt väljasõitmise või ümberpaiskumise vms ootamatu ja äkilise välise sündmuse tagajärjel, arvestades samas punktis toodud piiranguid. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd hagi põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus ka viivise rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.