Tsiviilasi nr 2-11-9060
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. mai 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-9060
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Exxxx Bxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
958,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 1015015039); esindaja: Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Exxx Bxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
OÜ Aktiva Finants hagi Exxxx Bxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Exxxx Bxxxxxxxt OÜ Aktiva Finants kasuks 1568 (üks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) eurot 59 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 958,54 eurot, intress 142,28 eurot ja põhiosa viivis 467,77 eurot. Mõista välja Exxxx Bxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,0527% tasumata põhivõlgnevuselt (958,54 eurot) päevas alates 04.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Exxxx Bexxxxx kanda. Mõista välja Exxxx Bxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 559 (viissada viiskümmend
1 (4)
üheksa) eurot 66 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja hageja õigusabikulud 172 eurot. Mõista välja Exxxx Bxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
OÜ Aktiva Finants esitas 04.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxxx Bxxxxxx vastu võlgnevuse 1454,43 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 31.08.2010.a tegi kohus makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 28.01.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. 04.03.2011.a esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse Exxxx Bxxxxxx vastu võlgnevuse 1568,59 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 29.03.2011.a vastu võetud kostja ema Sxxxx Vxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (4)
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sõlmis 30.03.2007.a AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidi lepingu nr 485JM20704144, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama täies osas. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Sampo Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008.a oma nõude hagejale. Hageja nõue on kokku 1568,59 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 958,54 eurot, intress 142,28 eurot ning viivis põhisummalt 467,77 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Sampo Pank on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,0527% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 239,66 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 191,73 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 320 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö. miinimumkoosseisu hagiga.
3 (4)
Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid 1/3 ulatuses põhinõudest. TsMS § 175 lg.1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 185 ulatuses põhinõudest ehk 172 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.