Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-10054
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. mai 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-10054
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Kxxxxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
428,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039); esindaja: Anneli Arusalu (asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxxx Jxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank Liising AS hagi Kxxxxxx Jxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxxxxx Jxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 514 (viissada neliteist) eurot 53 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on Ego järelmaksu müügilepingust nr 280/212520 tulenev põhiosa võlgnevus 428,62 eurot, intress 33,49 eurot, põhiosa viivis 49,22 eurot ja tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot. Mõista välja Kxxxxxx Jxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (428,62 eurot) alates 09.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxxxx Jxxxxxxx kanda.
1 (4)
Swedbank Liising AS esitas 15.07.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxxx Jxxxxxxx vastu võlgnevuse 7740,80 krooni ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 03.08.2010.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 06.12.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. 09.03.2011.a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxxxx Jxxxxxxx vastu võlgnevuse 514,53 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 25.03.2011.a vastu võetud kostja kasuisa OxxxxRxxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni (47,93 eurot) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 89,47 eurot.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa,
2 (4)
kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Ordi AS-i (registrikood 10124387) ja kostja vahel 05.08.2008.a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 280/212520, mille kohaselt müüs Ordi AS kostjale kauba ja kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti). Eseme ostuhinnalt tuli kostjal tasuda intressi 19,9% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust, jättes korduvalt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 26.07.2009.a lepingu ülesütlemise teatise. Hageja nõue on kokku 514,53 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 428,62 eurot, intress 33,49 eurot, viivis põhisummalt 49,22 eurot ja tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot. VÕS § 208 lg 1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg 1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või ... VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja Kxxxxxx Jxxxxxxx eest Ordi AS-le kauba maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3
3 (4)
kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni (mille vastab 47,93 eurot) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 89,47 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud kogusummas 137,40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.