Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. 22.02.2011 esitas OÜ EGOÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 14.03.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks puidu varumine ja müük (spetsialiseerimata hulgikaubandus). Võlgniku majandustegevus on seiskunud 2010 aasta lõpul, mil võlgniku omanik lõplikult loobus ettevõtte majandustegevuse rahastamisest omavahenditest. Võlgnik ei ole suuteline tasuma majandustegevusega seotud püsikulusid ega rahuldama võlausaldajate nõudeid. Arvelduskontod Nordea Bank Finland Plc nr XXXXXXXX, kontojääk 0.00 eurot; nr XXXXXXXXXXXX kontojääk 0,00 NOK; nr XXXXXXXXXXXX kontojääk miinus 11,688.44 eurot; nr XXXXXXXXXXXXXXX, kontojääk 0.00 eurot. Muudes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Bilansijärgselt on aktiva poolel kirjendatud vara kogusummas 1 221 868 krooni (78 091 eurot), mis jaguneb alljärgnevalt: Nõuded ostjate vastu 181 452 krooni. Debitoorsed võlgnikud (A 5721.60 eurot T 2 500 eurot ja HG 3 375.20 eurot) on välismaal registreeritud juriidilised isikud, kelle majandustegevus on lõppenud ja kelle vastu esitatud nõudeavalduse realiseerimine on ebatõenäoline. Ettemaksed varude eest 502 172 krooni. Tegemist on võlgniku selgitusel ettemaksetega puidu (siberi lehis), mis on tehtud Vene firmadele R VTO 95 191 krooni; S 299 257 krooni ja RUS 107 724 krooni. Nimetatud puidukogused olid võlgniku poolt ettemaksu alusel välja ostetud, kuid puidu Eestisse transportimiseks ja käitlemiseks puudusid rahalised vahendid. Pikaajalised finantsinvesteeringud 276 569 krooni. Nimetatud summa ulatuses andis võlgnik 2009.a. laenu tütarettevõttele SIA E . Laen on seni tagastamata. Tõenäosus selle tagasisaamiseks on nullilähedane, kuna mingisugust iseseisvat äritegevust firmas ei ole. Materiaalne põhivara 153 013 krooni. Nimetatud summa eest ostis võlgnik 2009.a. maikuus oma Läti tütarettevõtte SIA E kaudu saekaatri. Vara asub käesoleval ajal Lätis, Valkas kolmandate isikute valduses. Võlgnikul selle vara üle kontroll puudub. Registervara (ehitised, kinnisasjad, sõidukid) võlgnikul puudub. Seega võib kokkuvõttes öelda, et võlgnikul likviidne vara puudub. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: Nordea Bank Finland Plc 12 295.61 eurot (käendatud juhataja endise abikaasa Helen Süld poolt summas 270 000 krooni)

RF OÜ (XXX)

12 820 eurot M Ltd (Fääri saared) 71 993.30 eurot

AS A ES (XXX)

5 256 eurot Nordea Finance Estonia AS (HMK kohtuotsus ts asjas 2-10-56662) 7 226.78 eurot VTO R (Venemaa) 20.000 eurot SIA P (Läti) 6.000 eurot SIA BP (Läti) 6.000 eurot Ettevõtte töötajatega on töölepingud lõpetatud, saamatajäänud palga-, puhkusetasu ja hüvitisenõudeid ei ole. Maksuvõlg puudub. Kokku on täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 161 591.69 eurot.

Tuginedes eeltoodule on hinnang võlgniku varalise seisundi kohta negatiivne. Teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 161 591.69 eurot, likviidne vara puudub. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Antud ajutises menetluses ei ole haldur tuvastanud, et esineks võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetust ise tunnistanud. Maksejõuetus kujunes välja 2011.a. alguseks. Juhatuse liikme poolt antud selgituse kohaselt aastatel 2005 kuni 2008 tegeles firma saematerjali (põhiliselt mänd, kuusk) tarnega Eestist ja Venemaalt Norrasse. Talvel 2007/2008 sõlmis võlgnik koostöösuhted vene ärimehega, kes tegeles juba palju aastaid siberi lehise tarnega Siberist Baltikumi ning otsis väljundit eksport-turgude suunal. Tekkis idee hakata tegelema siberi lehise tarnetega otse Siberist läbi vahelao Eestis (kvaliteedi kontroll, ümbertöötlemine lõpptooteks, ladustamine jne) suunaga lääne Euroopa turgudele. Siis tuli aga peale globaalne majanduskriis ning Euroopa turg lausa sulas kokku mõne kuuga. Selle piikaeg sattus just 2008 suve alguse peale, kui peaks olema kõige aktiivsem saematerjali hooaeg, paraku firma suutis tarnida mõned proovikoormad Tallinna edasiseks ümbertöötluseks, ainult mõned väiksed proovipartiid sai Norrasse ära saadetud ning jäädi ootama tuleva 2009 a hooaega lootuses, et vähemalt Skandinaavia turg taastub ning elavneb kriisist esmajärgus. Kuidagimoodi suutis firma üle elada läbi sügis/talve 2008/2009 kandes kõiki laokulusid ning ka palgakulusid sellele siberi kodanikule (nimi GM). Ta oli firmas ametlikult palgal. Jaanuar/veebruar 2009 pärast taaskordset intensiivset turuuuringu tööd Euroopa turgude suunas tuli juhatus järeldusele, et siiski turg on hakanud näitama huvimärke siberi lehise suhtes nii Skandinaavias, kui ka ülejäänud Euroopas vägagi lootustandvalt. Seega otsustati veel kord üritada (samas oli ka veel teatud laojääk lehist Tallinnas valmis kujul juba stardiks olemas eelmisest aastast järgi). Kuna plaanid olid üsna ambitsioonikad lähtudes eelnevalt läbi tehtud turuuuringust, siis sai selleks otstarbeks jällegi ka investor leitud, seekord üks Fääri saartel asuv firma (Manage Ltd). Üldiselt pidi kõik nagu ka toimima hakkama, kuid siiski kujunes välja situatsioon juuniks 2009, täismahus tarne tööks, aga siiski ikkagi proovi-partiidena tööks. Kuna aga siberist oli ainuke mõte tuua lehist vagunitega (mis on juba üsna suur maht n.ö. proovitööks), siis oli selge, et firma vajas rohkem rahalisi n.ö. kogu süsteemi töös hoidmiseks aasta 2009 jooksul (jätkuv lehise tarne Siberist, kuna hooaeg toorme varumiseks käib põhiliselt talvel-kevadel, kui ka tootmise arendus jne). Sellega aga olemasolevad investorid nõus ei olnud. Nad vajasid tulemit juba kohe kevad-suvel 2009. Kui investorid hakkasid raha tagasi nõudma, siis sai selgeks, et see projekt tuleb peatada, et mitte rohkem võlgadesse ronida. Samas jäi ka teatud hulk juba sisse ostetud siberi lehist n.ö. Siberisse vedelema, kuna vahendeid selle koguse tarneks Eestisse (transport, tollimaksud, hoiustamine, käitlus jne) enam kuskilt võtta ei olnud. Seega käesolevas menetluses puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks raske juhtimisvea tunnuseid. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes, mille võib sisustada üldise majanduslanguse ja võlgniku poolt tehtavate riskantsete äriliste otsustega. Riskantsus seisnes eelkõige selles, et sisuliselt kogu äristrateegia oli üles ehitatud Venemaalt saadava tooraine ümbertöötlemisele ja saadava produkti müümisele Lääne- ja Põhja-Euroopasse. Nagu selgub ettevõtte maksejõuetuse analüüsist, tekkisid maksejõuetuse esmailmingud keeruliste ja kulukate logistiliste probleemide lahendamisel. Oma osa oli ka majandustegevuse ilmsel alafinantseerimisel.

Haldur leiab, et antud asjas ei ole põhjust kuriteoteatise esitamiseks, juhatuse liikme tegevuses puuduvad kuriteole viitavad tunnused. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kokku on täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 21 335.79 eurot ning vara puudub. Käesolevas menetluses puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.04.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ EGvõlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ EGdokumentide hoidjaks IS’i (isikukood XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub välja mõista võlgnikult OÜ EG-lt ajutise pankrotihalduri tasu summas 2080 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Rein Vaiksaar’e arvelduskontole AS SEB pangas ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 100 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele . Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik avaldanud valmisolekut tasuda ajutise halduri töötasu ja vajalikud kulutused. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult OÜ EG tuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 2080 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) Rein Vaiksaar’e arvelduskontole AS SEB pangas ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 100 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele .

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.