2-09-67764/29 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 14.12.2009 esitas Hr Aare Hirv OÜ Pärnu Maakohtule hagi Belfante OÜ vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 53 619,90 krooni ja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivise 10 448,90 krooni ning arvates 17.10.2009 viivis 11,25 krooni päevas kuni 31.12.2009 ning alates 01.01.2010 viivise VÕS § 113 ja § 94 alusel kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivise samadel alustel protsendina põhinõudest. 20.09.2010 suurendas hageja kõrvalnõuet ja palus mõista kostjalt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest hageja kasuks välja viivise summas 13 868,82 krooni ja arvates 30.09.2010 viivise põhinõudelt 53 619,90 krooni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja müüb kostjale ehitusmaterjale (peamiselt killustikku, täiteliiva ja purustatud kruusa). Ehitusmaterjalide eest tasumiseks andis hageja kostjale aega ligikaudu üks kuu. Hageja tegi võimalikuks omandi ülemineku kostjale ja kostja võttis müüdud kaubad vastu, kuid jättis kas tervikuna või osaliselt ostetud kaupade eest õigeaegselt tasumata. Kostja jättis osaliselt või tervikuna hagejale tasumata arved kogusummas 53 619,90 krooni. 29.12.2008 arve nr 812019 on tasutud osaliselt ja tasumata on 13 803,64 krooni; 31.01.2009 arve nr 901006 on tasutud osaliselt ja tasumata on 36 288,06 krooni; 28.02.2009 arve nr 902009 summas 3 528,20 krooni on tasumata tervikuna. Hageja pangakonto nr 10220036873013 väljatrükist nähtuvalt on kostja täitnud hageja arvete nr 812019 ja nr 901006 tasumisel oma kohustusi ositi ja hageja on täitmise vastu võtnud. Nimetatu ei võta hagejalt õigust nõuda viivist, kuna täitmine on toimunud pärast võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Hageja arvutuste kohaselt oli arvestuslik nõude suurus viivise osas hagi esitamisel 14.12.2009 seisuga kokku 10 448,90 krooni.

Kuna hageja rahaline nõue kostja vastu oli 53 619,90 krooni, taotles hageja kostjalt arvates 15.12.2009 viivise väljamõistmist 11,25 krooni päevas kuni 31.12.2009 ja arvates 01.01.2010 viivise väljamõistmist VÕS § 113 ja § 94 alusel kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivist samadel alustel protsendina tasumata põhinõudest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Kostja tunnistas, et tal oli hagejaga kokkulepe, mille kohaselt hageja müüs ja toimetas kohale ehitusmaterjale (killustik, täiteliiv, purustatud kruus) ning kostja tasus selle eest rahas. Rikkudes kokkulepet, tarnis hageja ehitusmaterjale ebamõistlikul ajal (pärast tööpäevade lõppu). Kostjal puudus võimalus toote koguste, kvaliteedi ning hageja esitatud arvete paikapidavust kontrollida. Hageja käitumist kauba müümisel ei saa pidada mõistlikuks ega omavahelist praktikat arvestavaks. Hagejale teatati korduvalt, et täitematerjal tuleb tuua kokkulepitud päeval tööpäeva jooksul ning kauba üleandmine toimub ainult üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kus kostja poolel võib kaupa vastu võtta selleks Belfante OÜ juhatuse poolt volitatud isik. Hageja esitas kohtule tõendusmaterjalina kolm arvet, millel puuduvad arve väljastaja ning vastuvõtja andmed ning allkirjad. Kuna hageja ei andnud ehitusmaterjali arvetel esitatud määrades kostjale üle, on vastavalt VÕS §-le 100 hageja rikkunud omapoolset kohustust ning tulenevalt sellest ei ole kostjal tekkinud raha maksmise kohustust. Kostja kasutas esmase õiguskaitsevahendina võimalust VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt keelduda omapoolsete müügilepingust tulenevate kohustuste (arve tasumise kohustuse) täitmisest. 29.09.2010 vastuväidetes märkis kostja, et arvel nr 811021 oli märgitud täiteliiva koguseks 1 488 tonni, arve-saatelehtede kohaselt oli kostjale üle antud 1 372 tonni: 17.11.08 176 tonni; 21.11.08 604 tonni ja 592 tonni, vahe 116 tonni, maksumus 11 771,68 krooni. Samal arvel oli märgitud killustik 16-32 (Vasalemma) kokku 95 tonni, kuid arve-saatelehtede alusel oli allkirja vastu üle antud 63,5 tonni: 17.11.08 31,5 tonni ja 27.11.08 32 tonni, vahe 31,5 tonni, maksumus 7 396,83 krooni. Puuduv kogus 31,5 t oli märgitud 27.11.2008 arve-saatelehel, kuid üleandmise kohta kinnitus puudus. Lähtudes eeltoodust, maksis kostja arve nr 811021 tasumisel hagejale alusetult 19 168,51 krooni (7 396,83 + 11 771,68), mille kostja tasaarvestas hageja nõudega, mis väidetavalt tekkis arve nr 901006 alusel, mille tulemusena vähenes nõue 17 119,55 kroonini (36 288,06 - 19 168,51). Hagiavaldusest nähtuvalt võlgnes kostja arve nr 812019 järgi 13 803,64 krooni. Arve aluseks esitatud 01.12.08 arve-saatelehel puudus kinnitus 16 tonni killustiku 16-32 üleandmise kohta, summas 2 756,48 krooni. 29.12.08 arve-saatelehel ja 01.12.08 arve-saatelehel ning arves nr 812019 märgitud kogused ei olnud vastavuses. Arves oli märgitud killustik 16-32 (Vasalemma) 201 tonni, arve-saatelehtedel 107 tonni, vahe 93 tonni, maksumus 21 838,26 krooni. 29.12.08 ja 01.12.08 arve-saatelehtede alusel oli antud üle rohkem killustikku 16-32, kui arves märgitud. Vahe oli 67,5 tonni, maksumus 11 628,90 krooni. Lähtudes eeltoodust, oli vahe 10 209,36 krooni (21 838,26 - 11 628,90). Kostjal puudus kohustus maksta arve nr 812019 alusel kokku 12 965,84 krooni. Arvestades hageja nõudest 13 803,64 krooni maha 12 965,84 krooni. oli vahe 837,80 krooni, mida kostja pidi tasuma, kui leiab kinnitust, et hageja andis kostjale kauba nõuetekohaselt üle.

Arve nr 901006 alusel nõudis hageja 36 288,06 krooni. Nimetatud arve aluseks oleval 10.01.09 arve-saatelehel puudus kinnitus 321 tonni killustiku 16-32 summas 5 512,96 krooni; 16 tonni killustiku 8-16 summas 3 228,48 krooni ja 32,5 tonni killustiku 16-32 Vasalemma summas 7 631,65 krooni üleandmise kohta. Kokku vähenes hageja nõue antud arve osas 16 373,09 krooni võrra. Tasaarvestamise tulemusena pidi kostja tasuma 746,46 krooni (36 288,06 - 19 168,51 - 16 373,09), kui leiab kinnitust, et hageja oli kostjale kauba nõuetekohaselt üle andnud. Kostja ei tunnistanud arvet 902009 summas 3 528,20 krooni, kuna arve aluseks olevat kaupa kostja ei saanud. Lähtudes eeltoodust ja tingimusel, et arve-saatelehtedel allkirjastatud kaup anti kostjale üle, oli kostja kohustuseks hageja ees 1 584,26 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused 19.11.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Belfante Hr Aare Hirv OÜ kasuks põhivõla 20 817,08 krooni ja viivise summas 8 460 krooni ning viivise alates 30.09.2010 protsendina põhinõudest (20 817,08 krooni) VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja müüma kostjale ehitusmaterjale (peamiselt killustikku, täiteliiva ja purustatud kruusa) ning kostja kohustus saadud materjalide eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja väitel jättis kostja osaliselt tasumata 29.12.2008 arvest nr 812019 (summas 266 409,78 krooni) 13 803,64 krooni ja 31.01.2009 arvest nr 901006 (summas 303 988,06 krooni) 36 288,06 krooni) ning tervikuna tasumata 28.02.2009 arve nr 902009 summas 3 528,20 krooni. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole kokkulepet nõuetekohaselt täitnud, on tarninud ehitusmaterjali ebamõistlikul ajal (pärast tööpäeva lõppu), mistõttu puudus võimalus saadud materjali koguste ja kvaliteedi hindamiseks. Materjalid anti üle isikutele, kes ei olnud kostja volitatud esindajad. Haapsalu linnavalitsuse kirja kohaselt oli Jalaka ja Kase tänava objektil OÜ Belfante esindajaks V S. Tunnistajate M. K ja K. P ütlustega on tõendatud, et müüdava kauba üleandmine toimus allkirja vastu. Alla kirjutas objektil töid korraldav isik ja kordagi ei öeldud materjalide toojatele, et nad peavad üleandmise vormistamiseks otsima kauba saaja seaduslikku esindajat või volitatud esindajat mujalt. Sellist praktikat aktsepteerisid mõlemad pooled, mida kinnitab asjaolu, et saadud materjalide eest on kostja osaliselt tasunud ilma üleandmist vaidlustamata. Alla kirjutajad olid kogu aeg samad isikud. Kohtule jäi arusaamatuks, mis põhjusel asus kostja maksmata osa kauba kättesaamist eitama ja püüdis väita, et allkirjad ei ole antud selleks volitatud isiku poolt. Kostja viimast kohtumenetluses tõendanud ei ole. Ka ei tõendanud kostja, et kokkuleppel pidi kauba transportinud isik kauba üleandmiseks otsima ettevõtte seaduslikku esindajat. Tavaliselt kirjutas saatelehele alla objektil töötav isik ja kostja ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu sellele, et materjal on nõuetekohaselt üle andmata. Kuna kostja võttis materjali vastu, on ta kohustatud täitma ka omapoolse kohustuse, maksta saadud materjali eest. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et hageja ei ole kõiki arvel kajastunud koguseid kostjale nõuetekohaselt üle andnud. Allkirjastamata on arve nr 902009 aluseks olev saateleht, arve nr 901006 aluseks oleval saatelehel on allkirja vastu üle andmata killustiku kogused: killustik 16-32

32 tonni, hind 5 512,96 krooni, killustik 8-16 16 tonni, hind 3 228,48 krooni ja killustik 16-32 32,5 tonni, hind 5 599,10 krooni ning arve nr 812019 aluseks oleval saatelehel killustik 16-32 16 tonni, hind 2756,48 krooni. Kokku oli üleandmata materjali väärtus 20 625,22 krooni. Selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus võttis arvesse ka kostja vastuväidet tasaarvestamiseks arve nr 811021 järgi enam makstud summaga, mis võrdluses lisatud saatelehtedega, vähem saadud liiva arvel on 12 177,60 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt summas 20 817,08 krooni. Pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud, samuti ei ole tõendatud, et nad oleksid kokku leppinud viivise suuruse, seetõttu oli hagejal õigus nõuda viivist seaduses ettenähtud suuruses. Kohus mõistis hageja kasuks välja viivise proportsionaalselt põhinõudega summas 8 460 krooni ja alates 30.09.2010 protsendina põhinõudest (20 817,08 krooni) seaduses ettenähtud viivisemääras. Apellatsioonkaebus Kostja Belfante OÜ palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, vaidlustades põhivõla summas 19 643,74 krooni ja viivise summas 7 284,66 krooni ja uue otsusega rahuldada hagi põhivõla osas summas 1 175,34 krooni ja viivise osas summas 1 175,34 krooni ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on arvestanud ainult osa apellandi vastuväitest, mis puudutab tasaarvestamist arve nr 811021 alusel. Kohus arvestas üksnes vähemsaadud liiva maksumust 12 177,60 krooni, kuid ei arvestanud killustiku 16-32 Vasalemma maksumust 7 396,83 krooni, mille üleandmise kohta puudusid tõendid (vastuvõtja allkiri). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta selles osas ei arvestanud apellandi õigusega mitte tasuda. Apellant ei nõustu kohtu väitega, et arve nr 812019 aluseks olevate saatelehtede kohaselt on apellandile üle antud kogus sama, mis arves märgitud. Arves oli märgitud killustik 16-32 Vasalemma 201 tonni, arve-saatelehel (29.12.2008, koos 02.12.2008 ja 21.11.2008 koos 18.11.2008) on 107 tonni, vahe 93 tonni, maksumus 21 838,26 krooni. Eelnimetatud arvesaatelehtede alusel on antud üle rohkem teist liiki killustikku, milleks on killustik 16-32. Vahe on 67,5 tonni ja maksumus 11 628,90 krooni. Lähtudes eeltoodust, tuleb nõudest maha arvata vahe 10 209,36 krooni (21 838,26 – 11 628,90). Arve nr 901006 alusel leidis kohus lisaks muule, et allkirja vastu on üle andmata 32,5 tonni killustikku 16-32, mille maksumuseks määras kohus 5 599,10 krooni. Apellant on oma vastuväites toonud välja, et tegemist oli killustikuga 16-32 Vasalemma, mille ühe tonni maksumuseks on 199 krooni+18%, mis teeb kokku 7 631,65 krooni. Kohus on arvestanud killustikuga, mille ühe tonni maksumus ilma käibemaksuta on väiksem. Vahe on 2 032,55 krooni (7 631,65- 5 599,10). Lähtudes eeltoodust, on apellant seisukohal, et rahuldatud põhinõudeks oleks pidanud jääma 1 175,34 krooni (20 819,08 – 7 396,83 – 10 209,36 – 2 035,55). Apellant on nõus, et sissenõutavaks muutunud viivise summaks jääb põhinõudega võrdne summa 1 175,34 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetava summa, viivise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu ostust osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Samuti ei ole apellant vaidlustanud maakohtu otsust põhivõla 1 175,34 krooni ja samas summas viivise väljamõistmise osas. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on hagi osalisel rahuldamisel arvesse võtnud kostja tasaarvestust osaliselt. Kostja esitas 29.09.2010 vastuväites hageja nõudele tasaarvestuse avalduse summas 19 168,51 krooni. Kostja arvestas oma nõude tasa hageja arvest nr 901006 tuleneva võlaga. Tasaarvestuse aluseks on kostja nõue hageja vastu, mis tulenes hageja poolt müügilepingu rikkumisest. 28.11.2008 arve nr 811021 järgi pidi kostja tasuma hagejale 203 506,34 krooni, mille kostja on tasunud. Tasaarvestuse avalduses on kostja esile toonud, et osaliselt on tasutud kauba eest, mida tegelikult ei ole hageja kostjale üle andnud. Dokumentide kohaselt pole hageja kostjale üle andnud 116 tonni liiva maksumusega 11 771,68 krooni ja 31,5 tonni killustikku 16-32 Vasalemma maksumusega 7 396,83 krooni. Maakohus leidis, et kostjal on õigus tasaarvestada oma nõue hageja vastu nõudega ülendamata liiva osas, kuid killusiku eest makstu on jätnud maakohus arvestamata, sealjuures pole kohus oma otsust selles osas põhjendanud. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on ebaõigesti märkinud tasaarvestatava summa. Maakohtu otsuses on tasa arvestatud 12 177,60 krooni, kuid liiva osas oli tasaarvestatav summa 11 771,68 krooni. Vastavalt saatelehtedele (lk 79, 80 ja 81), mis olid aluseks 28.11.2008 arve nr 811021 koostamisele, ei ole hageja kostjale üle andnud 31,5 tonni killustikku 16-32 Vasalemma maksumusega 7 396,83 krooni. 31,5 tonni killustiku üleandmise kohta ei ole saatelehel vastuvõtja allkirja ja hageja ei ole ka muude tõenditega tõendanud, et ta on müüdud killustiku kostjale üle andnud. Maakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli tava müüdud kaup anda üle ostjale allkirja vastu. Seda kinnitasid ülekuulatud tunnistajad M K ja K P, kes töötasid hageja juures autojuhtidena. Hageja kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldusele ja selle aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid esitanud ei ole. Maakohus andis pooltele võimaluse pärast tasaarvestuse avalduse esitamist esitada väiteid ja tõendeid kuu aja jooksul, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud. Kohus vaatab tsiviilasja läbi poolte poolt esitatud asjaoludest lähtudes. Hageja ei ole tõendanud, et ta on üle andud kostjale arvel nr 811021 toodud 31,5 t killustikku 1632 Vasalemma, mistõttu üleantud kaup ei vastanud kokkulepitud kogusele. Hageja oli rikkunud müügilepingut ja kostjal tekkis saamata kauba eest tasutud summa ulatuses kahju, mida tal oli õigus hagejalt nõuda (VÕS § 115 lg 1). Kuna kostja oli õigustatud nõudma hagejalt kahju hüvitamist lisaks sellele, mille osas maakohus tasaarvestust aktsepteeris ja mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud, ka saamata killustiku 16-32 Vasalemma eest tasutud 7 396,83 krooni osas ja kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, siis tuleb kokku 19 168,51 krooni ulatuses lugeda hageja nõue lõppenuks VÕS § 197 lg 2 järgi seoses tasaarvetusega. Kostja vastuväidete kohaselt arvestas kostja oma nõude tasa hageja arvest nr 901006 tuleneva hageja nõudega. Õige on kaebuse väide, et arve nr 901006 alusel on üle andmata 32,5 tonni killustikku 16-32 Vasalemma, mille hind on 199 krooni+18% tonn, mis teeb kokku 7 631,65 krooni. Maakohus oli arvestanud killustiku 16-32 hinnaga, milleks oli 146 krooni+18% (käibemaks). Seega tuleb väljamõistetavat summat vähendada 2 032,55 krooni võrra.

Seega on kostja võlg arve 901006 järgi 746,46 krooni (36 288.06 – 19 168,51 – 16 393,09). 16 393,09 krooni on summa, mille osas ei ole hageja tõendanud, et ta on kauba üle andnud. Kaebaja väitis, et maakohus on tuvastanud ebaõigesti arve nr 812019 aluseks olnud saatelehtede järgi üleantud killustiku 16-32 Vasalemma kogused. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Arvel nr 812019 märgitud koguste arvutamise aluseks olevate saatelehtede (lk 46-47) järgi on killustikku 16-32 Vasalemma kostjale üle antud arvel märgitud koguses ja killustikku 16-32 samuti arvel märgitud koguses. Apellandile võis segadust tekitada 01.12.2008 saatelehe täitmise viis, kus killustiku liik oli märgitud ainult sõnaga „Vas“, mis tähendab, et killustik oli pärit Vasalemma karjäärist, ja teise sama fraktsiooniga 16-32 killustiku kohta oli märgitud sõnaga „Ungr“, mis tähendab, et see oli pärit Ungru karjäärist. Järelikult ei ole alust vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat 10 209,36 krooni võrra. Arvestades maakohtu poolt tuvastatut, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud, kuulub arve nr 812019 alusel väljamõistmisele 11 047,16 krooni (13 803,64 – 2 755,48). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 11 793,62 krooni. Hageja nõudis kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras. Maakohus mõistis välja viivise kuni 01.09.2010 summas 8 460 krooni. Maakohus on viivise väljamõistmise osas teinud otsuse, mis ei ole arvestuslikult kontrollitav ja sellest ei ole võimalik aru saada, millisel moel on viivis arvestatud. Hageja esitas viivise arvestuse viisil, kus arvestati kostja poolt ka eelnevalt arvete tasumisega tekkinud viivist (lk 64). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta pidi hagejale tasuma 1 kuu jooksul pärast arve saamist ja ta on tasunud hagejale viivitusega. Arve nr 901006 järgi, mille tasumise tähtaeg oli 28.02.2009, on viivis, arvestades maakohtu ja ringkonnakohtu otsuses tuvastatud põhivõla suurust, alljärgnev: 271 446,46 x 9,5% : 365 x 38 päeva (03.03.2009 – 11.04.2009)= 2 684,72 krooni 168 446,46 x 9,5% : 365 x 3 päeva (11.04.2009 -15.04.2009)= 131,53 krooni 118 446,46 x 9,5% :365 x 4 päeva (16.04.2009 – 20.04.2009) = 123,31 krooni 68 446,46 x 9,5% :365 x 40 päeva (21.04.2009 – 01.06.2009) = 712,59 krooni 28 446,46 x 9,5% : 365 x 29 päeva (02.06.2009 -30.06.2009)= 214,71 krooni 10 446,46 x 8% :365 x 66 päeva (01.07.2009 -04.09.2009) = 151,12 krooni 746,46 x 8% :365 x 100 päeva (05.09.2009 – 14.12.2009) = 16,36 krooni 746,46 x 8% :365 x 291 päeva (15.12.2009 – 20.09.2010) = 47,58 krooni Kokku: 4 081,92 krooni Arve nr 812019 järgi, mille tasumise tähtaeg oli 28.01.2009, on viivis alljärgnev: 263 654.30 x 9,5% : 365 x 10 päeva (29.01.2009-09.02.2009) = 686,22 krooni 213 654,30 x 9,5% :365 x 9 päeva (10.02.2009 -18.02.2009) = 500,49 krooni 163 654,30 x 9,5 % : 365 x 30 päeva (19.02.2009 – 20.03.2009) = 1 276,43 krooni 133 654,30 x 9,5% : 365 x 3 päeva (21.03.2009 – 24.03.2009) = 104,40 krooni 11 047,16 x 9,5% :365 x 98 päeva (25.03.2009 – 30.06.2009 = 284,65 krooni 11 047,16 x 8 :365 x 167 päeva (01.07.2009 – 14.12.2009) = 401,36 krooni 11 047,16 x 8 :365 x 291 päeva (15.12.2009 – 29.09.2010) = 704,60 krooni Kokku arve nr 812019 järgi on viivis 3 958,15 krooni Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 8 040,07 krooni. Apellant on esitatud kaebuses tunnistanud, et hagejal on õigus nõuda viivise maksmist ja tunnistanud seda samas