Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-3443
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi SEB Liising avaldus OÜ AM pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja Aktsiaselts SEB Liising 10281767, Tornimäe 2, 15010 Tallinn)
(registrikood
Võlausaldaja tehinguline esindaja Marko S Võlgnik OÜ AM(registrikood XXX asukoht XXX) Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2011.a
SEB
Liising
avaldus
OÜ
AM
pankroti
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
majanduslik seisund järk-järgult halvenema 2008. aasta teisel poolel. Võlgniku majanduslikud raskused on peamiselt tingitud sellest, et samaaegselt ehitusturu hindade ja nõudluse langusega kaasnes võlgniku müügitulu oluline kahanemine, mistõttu langes võlgniku tulubaas ega suudetud täita oma lepingujärgseid kohustusi. Samaaegselt tegevuse püsikulud ei vähenenud proportsionaalselt käibe ja tulu langusega. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust väita, et võlgniku poolt on jäetud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tulenev äriühingu juhatuse liikme kohustus. Kas ja mis mahus on nimetatud tegevusetuse tõttu kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve, vajab täiendavat analüüsi. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ajutisele haldurile üleantud ja olemasoleva teabe põhjal ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Võlgniku varalisest seisust lähtudes, sh eelkõige arvestades tulevikus tekkida võivaid garantiijärgseid kohustusi, kinnisvara tegeliku väärtuse vähenemist võrreldes bilansis kajastatud väärtusega, ebakindlust debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise perspektiivi osas, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia täiendav analüüs arvelduskontolt nähtuvate kannete ning kinnisvara- ja muude oluliste tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Samuti võib tekkida vajadus erikontrolli läbiviimiseks põhjusel, et võlgniku poolt on äriregistrile esitatud viimane majandusaasta aruanne 2006. aasta kohta. Ajutisele haldurile ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks üle antud võlgniku raamatupidamise alusdokumente ega muid võlgniku majandustegevust puudutavaid dokumente, mis kajastaksid võlgniku tegevust ajavahemikul 01.01.2007-31.12.2010, mistõttu võib vastavate dokumentide esitamise järgselt tekkida vajadus erikontrolli läbiviimiseks. Tulenevalt eelnevast leiab ajutine haldur, et OÜ AM pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud ning kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ AM pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 840,80 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 607,46 eurot, kokku 2 448,26 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ AM pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 advokaat Heikki Ojamaa. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara bilansilises väärtuses 921 710,08 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 540 749,52 euro ulatuses, millest käesolevaks ajaks on sissenõutavaks muutunud 1 540 120,15 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb OÜ AM pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. Kohus leiab, et kuna OÜ AM olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, võlgnikul puudub piisavat rahavoogu tagav majandustegevus, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik kohtule ühtegi vastuväidet esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et OÜ-l AM on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks leiab kohus, et OÜ AM pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. Ajutisele haldurile üleantud ja olemasoleva teabe põhjal ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku poolt on jäetud täitmata ÄS § 180 lg 51 tulenev äriühingu juhatuse liikme kohustus. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on jätnud täitmata ÄS § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed LR(isikukood XXX) ja KK (isikukood 37111230236). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed LR ja KK on kohustatud hiljemalt 06.05.2011 haldurile üle andma OÜ AM vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel LRja KKt trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 840,80, millele lisandub sotsiaalmaks 607,46 eurot, kokku 2 448,26 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 76,70 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 2 448,26 eurot välja mõista võlgnikult, OÜ-lt Arco Marketing. Aktsiaselts SEB Liising tasus 22.03.2011 PankrS § 11 alusel kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 500 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab OÜ AM pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb Aktsiaseltsile SEB Liising tagastada tagatiste kontole tasutud 2 500 eurot.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.