lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-3697/12

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-3697/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1537
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse avalikult teatavaks 27. aprillil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-3697

Tsiviilasi

NS’i hagi ARvastu kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kande kustutamise ja kande tegemise nõudes

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

12 782,33 eurot nende Hageja: NS (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure, asukoht Riia 15b, 51010 Tartu, e- post: [email protected]);

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

Kostja: AR(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Diana Veegen (e-post: [email protected]). 14. märts 2011.a. Hageja NS Hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets Kostja AR Kostja lepinguline esindaja Diana Veegen

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud hageja NS’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.NS esitas 25.01.2010.a. kohtule hagi ARvastu kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kande kustutamise ja kande tegemise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud korteriomand aadressil XXX. Kinnistu registriosa II jakku on kantud omanikena hageja 1⁄2 kaasomandist ja kostja 1⁄2 kaasomandist. Eelmine omanik MRsuri 05.03.2007.a. Hageja päris XXX korteriomandi testamendi alusel. MRoli 23.08.1999.a. notariaalse testamendiga määranud kogu temale kuuluva vara pärijaks hageja. 10.03.2009.a. esitas kostja avalduse omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks abikaasade ühisvarale korterile XXX. Notari poolt 17.03.2007.a. kinnistamisavalduse alusel tehti kinnistusraamatusse 25.03.2009.a. kanne, millega kanti kinnistusraamatusse korteri kaasomanikena hageja ja kostja. Hageja on seisukohal, et kostja on ebaõigesti kantud kinnistusraamatusse XXX korteri kaasomanikuna. Vaidlusalune korter oli M Rlahusvara. Kostja ja MR abilelulised suhted lõppesid 1993.a., siis ei saanud pärast abielu lõppemist soetatud vara olla kostja ja MR ühisvaraks. MR lahusvara on päritud testamendi alusel. Seega on korteriomandi aadressil XXX II jao omaniku kanne kostja suhtes vale. Hageja taotleb kostja kustutamist kinnistusraamatust ja enda kogu korteriomandi omanikuna sissekandmist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja oli MRabielus ja nende abielu lõppes MR surmaga XXX.a. Toimus pärimismenetlus ja hageja ei esitanud notarile tõendeid, et korteriomand aadressil XXX oli MR saadud kinke või pärimise teel. Kostjal kui pärandaja üleelanud abikaasal on õigus poolele ühisvarast. Pärimistoiminguid läbiviinud notar asus seisukohale, et vaidlusalune vara on abikaasade ühisvara ja esitas kinnistamisavalduse sellele vastavalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte vande all antud seletused, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 561 lg 1 sätte kohaselt heauskset omandamist ei toimu, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tulenevalt AÕS § 65 lg-st 1 ja Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (KRS § 35 lg 1 p 2). KRS § 361 lg 1 alusel tuli esitada avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendavad vormikohased dokumendid. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande

parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-123-10).

5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi- 23.08.1999.a. testamendi kohaselt on MRkogu oma vara ainupärijaks nimetanud oma tütre NS’i (t/l 72). Vaidlust ei ole selles, et MR suri XXX.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et MR oli abielus kostja ARga, milline lõppes MR surmaga. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXX) omanikena hageja 1⁄2 kaasomandist ja kostja 1⁄2 kaasomandist (t/l 5-6). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kinnistusraamatu kande kustutamist ning enda kogu vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmist.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-86-08 asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärand on PärS § 2 järgi pärandaja vara, mis läheb PärS § 1 lg-te 1 ja 2 järgi pärandaja surma korral üle teisele isikule. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 järgi pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Vastavalt PärS § 152 lg 4 kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kohtule esitatud 20.04.2009.a. hageja kirjast kostjale tuleneb, et 17.03.2009.a. on hagejale väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on notar kohaldanud pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvara režiimi ja kostjale omandiõiguse tunnistus (t/l 7-8). Seega lõppes eelnimetatud tunnistuste väljastamisega pärimismenetlus. 17.03.2009.a. notari kinnistamisavalduse alusel on 25.03.2009.a. hageja ja kostja kinnistusraamatusse kaasomanikena sisse kantud (t/l 6). Hageja pärandvara koosseisu vaidlustanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kinnistamise aluseks olnud toimingud on kehtivad, siis tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige.
7.Kohus asub seisukohale, et hageja arvamus, mille kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige seetõttu, et hageja on kogu korteriomandi pärinud testamendi alusel, ei ole õige. Eelduslikult kuulub surnud abikaasa pärandvara hulka 1⁄2 mõttelist osa abikaasadele ühisomandina kuulunud esemetest. Kohtule esitatud EK „Briis“ volinike 23.01.1996.a. koosoleku protokolli nr. 14 kohaselt on antud MR luba asuda elama ühetoalisse korterisse XXX(t/l 76). 04.02.2002.a. kinnistamisotsusega on MR kantud korteriomandi XXXomanikuna (t/l 73-74). Kohus on seisukohal, et hageja väide nagu oleks antud juhul tegemist pärandaja lahusvaraga, sest pärandaja ja kostja abielusuhted lõppesid 1993.a. asja kohtulikul arutamisel tõendamist ei leidnud. Kohtuistungil hageja vande all antud seletusest ja tunnistaja JS’i ütlustest tuleneb, et hageja ja MR kolisid 1993.a. kostjaga ühisest korterist välja (t/l 107, 112). Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks abielusuhete lõppemiseks. Kohtuistungil AR vande all antud seletuse kohaselt pärast abikaasa väljakolimist laabusid neil suhted nagu poleks midagi olnud. Samuti jätkusid suhted hagejaga. Ka külastas kostja abikaasat tihti XXX korteris. Peale 2003.a. jäid suhted katki (t/l 109). Pärandaja ja kostja vahelise suhete jätkumist kinnitas ka hageja (t/l 107). Eeltoodust tuleneb, et pärandaja ja kostja suhted ei lõppenud 1993.a. väljakolimisega, vaid need jätkusid 2003.aastani. Asjaolu, et kostjal oli abikaasaga erinevad elukohad ei kinnita abielusuhete lõppemist. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et eelpool nimetatud korteriomand oli pärandaja lahusvara. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu.
8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
9.TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind ja lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kinnisasja väärtuseks on 400 000 krooni. Kuivõrd kostjale kuulub kinnisasjast 1/2, on hagihinnaks käesoleval juhul 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot. Menetluskulude jaotamine
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja