Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 17.01.2011.a. esitas M.R. OÜ juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Seisuga 17.01.2011.a. moodustavad osaühingu kohustused 45 158,31 eurot, varad puuduvad. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 23.02.2011.a. määrusega võttis kohus M.R. OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Sirje Ta. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (112 533,16 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub esemeline vara, arvelduskontode jääk on 21,29 eurot. Võlgniku majandusaasta aruannetest ja bilansist nähtub, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks eeldatavalt juba 2010. aastal. Ajutine haldur on tuvastanud, et netovara nõue on äriühingul täitmata alates 2010 aasta lõpust kuni käesoleva ajani. Seoses majandustegevuse lõppemisega ja kuust kuusse kasvava kahjumiga oleks pankrotiavaldus tulnud ajutise halduri hinnangul esitada hiljemalt 2010. aasta suvel. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 17.01.2011. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole täheldanud juhatuse liikme 2(4)

tegevuses raskeid juhtimisvigasid ega kuriteo tunnustega tegusid. Võlgnik on tekkinud makseraskusi põhjendanud 2008 aastal alanud üleüldise majanduskriisiga, mis eriti teravalt mõjutas just kinnisvara- ja ehitussektorit. Võlgnik on ehitusturul tuntud lammutusettevõtja, kes tegeles nii sise- kui ka välislammutustöödega, pakkudes samaaegselt ka koristusteenuseid lammutatavatel ehitusobjektidel. Võlgniku majandustegevus sõltus täielikult lammutus- ja koristusteenuste tellimustest. Kui majanduskriisi jätkudes 2009 aastal suutis võlgnik majandada veel kasumlikult, siis 2010 aasta kasumiaruannetest nähtub, et kasumit teeniti vaid jaanuarikuus, ülejäänud kalendrikuudel majandati kahjumiga. Võlgniku kliendid olid muutunud maksejõuetuks ega ole suutelised tasuma võlgnikule debitoorseid võlgnevusi. Võlgniku äriühingule ei ole laekunud enam tellimusi lammutus- ja koristustööde teostamiseks, millest tulenevalt ei ole alates 2010 aasta juunikuust müügitulu laekunud, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur nõustub võlgniku hinnanguga maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pangaravetel ei nähtu olulises mahus sularaha väljavõtmist, raha on laekunud arveldusarvetele, millest on makstud nii maksuametile kui hankijatele, töötajatele. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,2 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 904 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 298 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 904 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 110 eurot (lisandub käibemaks) ajutise halduri Sirje Ta kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule PMle.

Karin Sonntak Kohtunik 3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.