2-09-13318/36 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

6.Kostja T G hageja Ü S ́i poolt esitatud kahjuhüvitise nõuet ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata. Kostja väitel ei ole tema valdust rikkunud ja on korduvalt palunud hagejal autole järgi tulla ning hageja ei ole endale teist sõiduautot üürinud. T G palub Ü Si ́ilt välja mõista pool saamata jäänud tasust 4 328.- krooni II Maakohtu otsuse põhjendused: Tuvastamist on leidnud, et 15.01.2009.a. on hageja Ü S T G ́ule generaatori remondi teostamiseks üle andnud sõiduauto Xxxx. Reomditööd teostati T G ́u garaazis. Remondi käigus ilmes vajadus generaatori vahetuseks. Ü Si poolt hangiti vahetuseks kasutatud generaator. Tööde käigus ilmnes, et generaator ei sobi remonditavale autole. Kohtuväliselt on pooled lasknud teostada OÜ Forss töökojas tehnilise uuringu (tl. 52), mis nimetatud fakti kinnitab. T G ́u poolt on remondi käigus kasututatud tehasetootja poolt antud sõiduautole ettenähtust erinevaid tehnilisi lahendusi. Teostatud remondi tulemusena sõiduautot täielikult korda ei saadud. T G on 12.02.2009 esitanud Ü S ́ile arve tehtud tööde eest summas 8 657.- krooni. 14.02.2009 ütles Ü S töövõtulepingu üles ebausalduse tõttu ning palus sõiduauto tagastada hiljemalt 19.02.2009 Sõmeru pst 2 töökoja ees. Kohtumenetluse käigus on sõiduauto Xxxx reg.nr. xxxx on T Gu poolt Ü S ́ile üle antud 05.10.2009.a. samal päeval on tasutud ka pool remonditööde summast 4 329.- krooni. Vastavalt Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 635 lg 4 on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Vastavalt VÕS § 636 lg 1 töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Vastavalt VÕS § 637 lg 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastavalt VÕS § 637 lg 5 tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Vastavalt VÕS § 638 tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus rõhutab, et töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja on pärast tööde teostamist nõudnud sõiduauto üleandmist, kostja hagejalt lepingujärgse tasu maksmist. Hageja on töövõtulepingu üles öelnud, seega on VÕS § 655 lg 1 järgi töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus tuvastas, et kostja oli töövõtulepingu ülesütlemise ajaks vahetanud vastavalt hageja juhtnööridele generaatori, generaatori pistiku, hageja sõnul tegeles tema aktiivselt uue generaatori otsimisega kui kuulis tekkinud probleemidest (tl. 52 ja 90, 116), mistõttu on tõendamist leidnud, et tööde teostamine ei toimunud ühe päeva jooksul ning tööde eest kuulus vastavalt VÕS § 637 lg 1 mõistlik tasu, millist tasu ei saa pidada põhjendatuks hageja poolt esitatud arvetega teistest auto remondifirmadest (tl. 57-61). Töövõtulepingu ülesütlemisega tuli hagejal tasuda arve, kuna lepingu ülesütlemise ajaks oli töövõtja oma tööde arvestuse esitanud. Hageja on tsiviilasjas leidnud, et kostja poolt nõutud summa ei vasta selleks tegelikult kulunud töömahule ning kostjale sõiduauto üleandmisel tasutud 4 329.- krooni katab täilikult teostatud tööde maksumuse. Kohus hageja väidetega ei nõustu. Võlaõigusseaduse § 641 lg 3 kohaselt on välistatud töövõtja vastutus lepingutingimuste mittevastavuse eest, mis tulenes töövõtja juhistest ja töövõtjale üleantud materjalist (antud juhul generaatorist). Kohus rõhutab, et selleks, et hageja kui tellija saaks kasutada kostja kui töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Hageja selliseid asjaolusid välja ei toonud. Kohus leiab, et kuna 4 329.- krooni on hageja kostjale 05.10.2009.a. tasunud, siis kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele osaliselt ja hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele (8 657.- krooni - 4 329.- krooni) 4 328.- krooni. Hageja on vara väljanõudmiseks võõrast ebaeaduslikust valdusest nõude asendanud kahju hüvitamise nõudega. Nimelt on 05.10.2009.a. hageja Ü S saanud T Gult kätte sõiduauto Xxxx reg.nr. xxxx ning hageja Ü S ́i esialgne nõue sõiduauto üleandmiseks on rahuldatud. Hagi eseme täpsustuse kohaselt taotleb hageja kahju hüvitamist VÕS §-de 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 132 lg 4 alusel summas 36 255,48 krooni.

Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 62 lg 1 on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vastavalt VÕS § 132 lg 4 kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Antud juhul taotleb hageja kasutuseeliseid sõiduauto Xxxx kasutamata jätmise eest ja liisingumaksete jätkuva teostamise eest. Kohus rõhutab, et eelkõige on kasutuseelise arvestamisel valdaja huviks saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse, väärtus. Samuti peaks kostja valdus olema õigusvastane. Kohus leiab, et kostja T G ei ole toime pannud õigusvastast tegu, kuna vastavalt VÕS §-st 654 lg 1 oli tal töövõtulepingujärgne pandiõigus. Vastavalt Võlaõigusseadus § 654 lg 1 on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ning sama paragrahvi 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lisaks rõhutab kohus, et kahju hüvitamise puhul on oluline tuvastada kas kostja T G oleks pidanud arvestama lepingurikkumiste selliste tagajärgedega (ehk sellise kahju tekkimisega). Kohus leiab, et töövõtulepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha seda, et hageja nõuab temalt sõiduauto kasutuseeliste hüvitamist. Lepingu sõlmimisel selliseid asjaolusid hageja välja ei ole toonud. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on pidanud üürima 226 päeva jooksul teist sõiduautot. Samuti on VÕS § 132 lg 4 järgi silmas peetud kahjustatud asja kasulikkust või vajalikkust isikule eelkõige tema majandus-või kutsetegevuses või tööks. Nimetatud asjaolusid hageja samuti ei tõendanud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja nõude kahju 36 255,48 krooni hüvitamiseks rahuldamata.