Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 18.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-66819/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.04.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1154

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-66819

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-10-66819

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi Axx Vxxxx vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

383,47 eurot (6000 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469; asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Kostja: Axx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Axx VxxxxxxxNordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kasuks 649 (kuussada nelikümmend üheksa) eurot 13 senti (10 156,67 krooni). Väljamõistetud summast moodustab 383,47 eurot põhivõlg, 126,29 eurot intress, 44,74 eurot võlateatise tasu ja 94,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Axx Vxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 30.12.2010. a kohtule hagiavalduse Axx Vxxxx vastu krediidilepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete kokku summas 10 156,67 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt moodustub võlgnevus põhivõlast 6000 krooni, intressist 1975,99 krooni, võlateatise tasust 700 krooni ja viivisest 1480,68 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud dokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis kirja kostja teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid sealt tagastati kiri märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 08.02.2011. a esitas hageja esindaja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 11.02.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 11.02.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11. märtsil 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-10-66819 Kostja on sõlminud hagejaga laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja ei ole laenumakseid tasunud nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud intressimääras 10 % aastas arvestusega 360 päeva aastas (0,027 % päevas). Hageja on arvestanud viivist vastavalt kokkulepitud intressimäärale 28.12.2010. a seisuga kokku summas 1480,68 krooni. Hagiavalduses palus hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1400 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1800 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning summa jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.