lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-5913/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-5913/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1102
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.aprillil 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-5913

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi RJ`i kahju hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

2641,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Haigekassa Hageja lepinguline esindaja: Mirja S (XXX); Kostja: RJ (isikukood XXX viibimiskoht: Vangla ) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt RJ`ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja 2641 (kaks tuhat kuussada nelikümmend üks) eurot ja 33 senti. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja RJ`i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsusega nr 1-10-15582 tunnistati kostja süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 ja 10 järgi selles, et ta 26.04.2010.a muuhulgas ründas Tallinnas XXX aadressil JR`t, põhjustades sellega viimasele tervisekahjustusi.
2.Kannatanu JR`le osutati SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajalikkus oli tingitud 26.04.2010.a saadud tervisekahjustustest. Eesti Haigekassa on SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla tasunud raviteenuste arvete alusel kokku 2641,33 eurot ehk 41 327,76 krooni. Seega on hageja kandnud kostja poolt JR vastu toime pandud kuriteo tagajärjel kahju kokku summas 2641,33 eurot. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu kindlustatud isik sai ravikindlustushüvitisi. Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsuse nr 1-10-15582 kohaselt on JR`le kehavigastuste tekitamise eest vastutav kostja. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista 2641,33 eurot. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.Vastuseks kostja vastusele teatas hageja kohtule 18.03.2011.a, et Vanglas on kinnipeetavatel võimalik töötada AS Eesti Vanglatööstuse poolt pakutavatel töökohtadel, saada töötasu ning tasuda osade kaupa hageja poolt nõutavat summat. Kostja võimalikud kohustused teiste isikute ees ei mõjuta hageja nõudeõigust ega vabasta kostjat vastutusest hageja ees. Asjaolu, et kostja puuduvad hetkel rahalised vahendid ja vabanedes elukoht, ei anna hagejale alust hagist loobumiseks. Eeltoodust lähtuvalt jäi hageja oma nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja teatas kohtule oma 07.03.2011.a vastuses, et ta on tõepoolest sooritanud kuriteo ning ta on vastutav kannatanule tekitatud kehavigastuste eest. Kostja samas leidis, et tal ei ole kuidagi võimalik tasuda hageja nõuet. Kostjal ei ole nõutud summat ei praegu ega pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, mil kostjal puudub elukoht. Lisaks hageja nõudele tuleb kostjal tasuda ka ekspertiisitasud, menetluskulud ja kannatanule tekitatud kahju Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas tehtud otsuse järgi. Kostja märkis, et ta ei vaidle hagile vastu, kuid ta ei mõista, kust võtta hagi rahuldamiseks raha. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ründas 26.04.2010.a Tallinnas, aadressil XXX, JR`t ning põhjustas viimasele kehavigastusi;

Lk (4) 2

2) kostja on JR`le kehavigastuste tekitamise eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsusega nr 1-10-15582; 3) kannatanu JR`le tekitatud kehavigastuste raviga seoses on hageja hüvitanud SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2641,33 eurot.

7.Hageja nõuab kostjalt kannatanule tekitatud kehavigastustega seotud kahjude hüvitamist summas 2641,33 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
8.Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 2 lg 1 järgi on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. RaKS § 3 lg 1 alusel on ravikindlustuse kindlustusandja Eesti Haigekassa. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu kannatanu ravikulude hüvitamiseks, kuna kostja on vastutav kannatanule kehavigastuste tekitamise eest.
9.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudeõiguse olemasolule, samuti nõude suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kannatanule kehavigastuste tekitamise eest Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud. Kostja on leidnud, et kuna tal käesoleval ajal puuduvad rahalised vahendid ning kinnipidamisasutusest vabanemise korral ka elukoht, ei ole ta võimeline hageja nõuet tasuma. Kostja hinnangul ei ole tema vastu hagiavalduse esitamisest hagejal mingisugust kasu.
10.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks kostja vastu hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest üksnes siis, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja oli süüdi JR`le kehavigastuste tekitamise eest ning kostja on kehavigastuste tekitamise eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsusega. Võlaõigusseadus ega ükski teine õigusakt ei näe ette, et teisele isikule kehavigastusi tekitanud isiku saaks vabastada kahju hüvitamise kohustusest seetõttu, et ta viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu tal puudub hagi esitamise ajal sissetulek. Kohus nõustub hageja seisukohtadega ning leiab, et kinnipidamisasutuses viibival kostjal on võimalik hankida endale sissetulek AS Eesti Vanglatööstus poolt pakutaval töökohal töötades. Samuti on kostjal võimalik asuda tööle pärast kinnipidamisasutusest vabanemist selleks, et faktiliselt täita hageja rahaline nõue tema vastu. Hagi rahuldamata jätmisel ei saa kohtu hinnangul aluseks olla ka asjaolu, et kostjalt on Harju Maakohtu 17.12.2010.a otsusega muuhulgas välja mõistetud menetluskulud, sealhulgas kulud kaitsjale ja ekspertiisile.
11.Eeltoodust lähtudes tuleb hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2641 (kaks tuhat kuussada nelikümmend üks) eurot ja 33 senti.

Lk (4) 3

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Anu Uritam Kohtunik

Lk (4) 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja