Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

1 (5)

2-08-21777 Hagejad NKja VK esitasid 30.05.2008.a. Harju Maakohtusse hagi osaühing RK ja AK ́i vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 10.03.2005.a. asjaõiguslepingu OÜ Revalhaus kinnisvaraga (edaspidi kostja I), keda, tegutsedes põhikirja alusel, esindas AK (edaspidi kostja II). Asjaõiguslepingu esemeks on Harjumaal Harku vallas Tiskre külas asuv Nurmika 10 nimeline kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kooskõlas asjaõiguslepinguga p.4.2, võttis kostja I endale kohustused: 1) tähtajaga kuni 30.05.2005.a. aastani välja ehitama ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ja tagama kinnistu liitumise kõigi nimetatud süsteemidega; 2) tähtajaga kuni 30.07.2005.a. välja ehitama gaasitrassi ja tagama kinnistu varustamise gaasiga; 3) tähtajaga kuni 30.05.2005.a. välja ehitama kinnistule viivad üldkasutatavad killustikalusel teed; 4) tähtajaga 15.10.2005.a. välja ehitama tänavavalgustuse. Kooskõlas asjaõiguslepingu p.4.3.1 ja p.4.4.1, hagejad ja kostja I leppisid kokku selles, et hagejad on kohustatud tasuma 27000 krooni kinnisvara liitmiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ja 12000 krooni- kinnisvara liitmiseks gaasitrassiga peale vastavate liitumislepingute sõlmimist. Peale asjaõiguslepingu sõlmimist ei kutsunud kostja I hagejaid vastavaid liitumislepinguid sõlmima. Eelpool nimetatud kohustuste täitmise tähtaja lähendes kostja I poolt ei saanud hagejad ühendust, kuna telefonid, mis kostja I andis hagejatele ühenduse pidamiseks olid välja lülitatud. Kostjale I saadetud tähitud kirjad tagastati hagejatele kui kostja I poolt mitte vastu võetud. Vastavalt asjaõiguslepingu p.4.5, kostja I võttis endale kohustuse tasuda leppetrahv summas 325 krooni iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. 02.05.2008.a. saatsid hagejad kostjatele nõudega hoiatuse: 1) esitada kinnisvara vee- ja kanalisatsioonitrasside ning gaasitrassiga liitumislepingu projekt; 2) täita asjaõiguslepingu punktis toodud 4.2. kohustused; 3) hiljemalt 20.05.2008.a. teatama asjaõiguslepingu punktis 4.2. toodud kohustuste täitmise käigus; 4) hiljemalt 20.05.2008.a. tasuda hageja I pangaarvele leppetrahv asjaõiguslepingu punktis 4.2. toodud kohustuste täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 30.05.2005.a. kuni 01.05.2008.a. (1066 päeva) summas 346450 krooni (10 päeva x 325 krooni= 346450 krooni). Hagejad teatasid, et juhul kui hoiatus jäetakse tähelepanemata on hagejad sunnitud: 1) keelduma kostja I poolt täitmisega viivitatud kohustuste täitmisest kostja I poolt; 2) koos teiste analoogses situatsioonis olevate omanikega pöörduma kohtu poole nõudegasaada nõusolek rajada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid, gaasitrass, kinnistutele viivad üldkasutatavad killustikalusel teed ja tänavavalgustus kostjale I kuuluval maal kolmandate isikute poolt; 3) pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjatelt solidaarselt leppetrahv summas 346450 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja I vastanud hagejate hoiatustele. Kostja II on kostja I juhatuse liige, kes juhib kostja I äritegevust. Erandlikel juhtudel võib juhtorgani liikme vastutus oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest olla ka lepinguväline. Lepinguvälise kahju puhul tekib juhatuse liikmel otse vastutus osaühingu võlausaldaja (hageja) ees. Hagejad paluvad hagiavalduses kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks leppetrahv summas 346450 krooni, samuti paluvad jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagejad oma 07.09.2009.a. esitatud seisukohast kostjate vastusele. Hagejad oma seisukohas selgitavad VÕS § 7, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kõik hagiavalduses kostja kohustused on lepingu eseme osa ja hagejate poolt oli tasutud. Hagejad lisavad, et kohustuste täitmisega viivitamisel on 2 (5)

2-08-21777 hagejatel õigust nõuda kostjalt leppetrahvi summas 325 krooni iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Hagejad selgitavad, et 30.05.2005.a. on ilmnenud, et kostja oma kohustust ei täida ning nõudnud kostjalt, et ta täidaks oma kohustusi. Lisaks on hagejad saatnud kostjale I kirjad ja samuti proovinud temaga telefoniteel ühendust saada. Kostja vastus Kostjate kirjaliku vastuse kohaselt kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hagejate NKja VK esitatud hagi on asjakohatu ning põhjendamatu. Kostjad lisavad, et hagiavalduses on hagejad kinnitanud, et esitasid kostjatele nõudega hoiatuse 02.05.2008.a. Nõudega hoiatuses on hagejad ise määranud ära leppetrahvi sissenõutavaks muutumise aja, so 30.05.2005.a. ning arvutanud ise juurde, et leppetrahv muutus sissenõutavaks 1066 päeva enne nõude hoiatuse väljastamist hageja poolt. Kostjad selgitavad, et VÕS 159 lg 2 sätestatud kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega leiavad kostjat, et leppetrahvi nõue ja sellega ka haginõue on aegunud ehk ebaseaduslik ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata olenemata muudest hagiavalduse väidetest. Kostjad paluvad jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja mõista hagejatelt välja kohtukulud, sealhulgas õigusabikulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada hagejate nõudes kostja I vastu, hagejate nõudes kostja II vastu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et hagejad sõlmisid 10.03.2005 kostjaga 1 võlaõigusliku kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli kinnistu reg osa nr XXX asukohaga XXX. Võlaõigusliku kokkuleppe kohaselt kohustusid hagejad üle võtma kolmandalt isikult ostuhinna tasumise kohustuse, kostja 1 aga kohustus lepingu p 4.2 kohaselt: 1) tähtajaga kuni 30.05.2005.a. aastani välja ehitama ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ja tagama kinnistu liitumise kõigi nimetatud süsteemidega; 2) tähtajaga kuni 30.07.2005.a. välja ehitama gaasitrassi ja tagama kinnistu varustamise gaasiga; 3) tähtajaga kuni 30.05.2005.a. välja ehitama kinnistule viivad üldkasutatavad killustikalusel teed; 4) tähtajaga 15.10.2005.a. välja ehitama tänavavalgustuse. Pooled on lepingu p-s 4.5 kokku leppinud leppetrahvi nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige. Hagejad pöördusid 30.05.2008 kohtusse paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista leppetrahvi 346 450 krooni. Hagejad ja kostja 1 on sõlminud müügilepingu, milles on kostja 1 võtnud ka töövõtulepingule omaseid kohustusi. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 159 lg 2 kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjad ei ole oma vastuses hagile eitanud, et kostja 1 lepingu p-st 4.2 tulenevad kohustused oli hagi esitamiseni täitmata. TsMS 231 lg 4 alusel loeb kohus nimetatud asjaolu tõendatuks kostjate 3 (5)

2-08-21777 omaksvõtuga. Hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu p 4.5 kohaselt on lepingu p-s 4.2 toodud kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda kostjalt 1 leppetrahvi 325 krooni iga päeva kohta. Lepingu p 4.5 kohaselt ei sõltunud leppetrahvi määr sellest, kas täitmata on üks või mitu p-s 4.2 nimetatud kohustust, seega pidi kostja 1 tasuma leppetrahvi siis kui ükskõik milline p-s 4.2 nimetatud kohustustest on täitmata. Kahe lepingu p-s 4.2 nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg saabus 30.05.2005, seega tekkis kostjal 1 kohustus tasuda leppetrahvi alates 01.06.2005. Perioodil 31.05.2005-30.05.2008 on 1095 päeva, seega tekkis kostjal 1 kohustus tasuda leppetrahvi 1095*325=355 875 krooni, millest hagejad on palunud välja mõista 346 450 krooni. Kohus leiab, et hagejad ei ole kaotanud leppetrahvi nõudeõigust VÕS § 159 lg 1 alusel. Tunnistaja L ütlustest nähtub, et hageja K nägi 2005 aasta sügisel AKi ja avaldas, et tahab saada leppetrahvi. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et hageja K esitas pärast 30.05.2005 korduvalt pretensioone seoses täitmata kohustustega ja et hagejal oli raskusi AK kontakti saamisel. Arvestades täitmata kohustuste olemust, muuhulgas seda, et hagejad võisid loota, et kostja 1 oma kohustused edaspidi täidab, ei saa eeldada, et hagejad oleksid vahetult pärast kohustuste täitmise tähtaja saabumist pidanud leppetrahvinõude esitama. Kohus leiab, et esitades leppetrahvi nõude sügisel 2005, on hagejad esitanud leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Kohustuste täitmise tähtaeg saabus 30.05.2005, hageja pöördus kohtuse 30.05.2005, seega ei ole hagi aegunud ka juhul, kui hagejad oleksid leppetrahvi nõude esitanud kohustuste täitmise tähtpäevale järgneval päeval. Hagejad on esitanud leppetrahvi nõude solidaarselt kostja 2 vastu tulenevalt asjaolust, et kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena ei korraldanud kostja 1 kohustuste täitmist. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigiohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 selgitanud, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (Vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2005. a otsus nr 3-21-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2007. a määrus nr 3-2-1-90-07, p 13). VÕS § 1043 kohaselt ei vastuta äriühingu juhatuse liige äriühingu lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest teise lepingupoole ees. Kuivõrd hagejad on esitanud nõude kostja 2 vastu tulenevalt kostja 1 lepingulise kohustuse täitmata jätmisest, ei ole kostja 2 VÕS § 1043 kohaselt kahju eest vastutav ja hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsSM 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi nõudes kostja 1 vastu otsuse kostja 1 kahjuks ja nõudes kostja 2 vastu hagejate kahjuks. Hagejate nõudes kosta 1 vastu tuleb menetluskulud jätta kostja 1 kanda ja hagejate nõudes kostja 2 vastu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. 4 (5)

2-08-21777

Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.