Kohtulahend

2-09-46414 Kostja esitas 07.02.2011.a. avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Avalduses on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3 885,70 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale kätte toimetatud 11.02.2011.a. UHOÜ esitas 09.03.2011.a. avaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt, hageja vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu. -Arve nr 20101147, 13.05.2010.a spetsifikatsioonist nähtub, et kostja lepinguline esindaja on 6 h kulutanud menetluskulude katteks tagatise nõudmisele. Vastavasisulise kostja taotluse jättis kohus 26.04.2010.a määrusega rahuldamata. Seega tuleks lepingulise esindaja kulu summas 10 200 krooni + km (6h * 1 700 krooni + käibemaks) jätta täies ulatuses kostja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda ka arvest nr 20102251, 30.09.2010.a tulenevad õigusabikulud summas 582 krooni (37,2 eur), mis on vastavalt spetsifikatsioonile kantud dokumentide analüüsiga seoses vastaspoole majandusseisuga. -Käesolevas vaidluses oli hagihinnaks 114 000 krooni (7 285,92 eurot). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a määrusest nr 137 on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär 114 000 kroonise (7 285,92 eurot) nõude juures kuni 4 470 eurot. Kostja nõuab hagejalt 3 885,7 euro, mis on ca 87 % kehtestatud piirmäärast, hüvitamist. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et menetlus lõpetati antud asjas sisuliselt algstaadiumis (hagi jäeti läbivaatamata ning ühtegi kohtuistungit ei toimunud) ning kostja kandis põhjendatud kulusid ainult seoses hagile vastuse koostamisega. Kuna menetlus lõpetati juba algstaadiumis, siis oleks ebaõiglane kohustada hagejat hüvitama kostja õigusabikulusid 87 % ulatuses maksimummäärast. Menetluskulude hüvitamine kostja poolt nõutud ulatuses oleks mõistlik ainult juhul, kui vaidlus oleks läbinud kõik kohtuastmed ning vaidluse sisu oleks olnud keerukas. -Tsiviilasjas nr 2-09-46414 vaidlustatud enampakkumise korraldaja oli ühtlasi kostjat antud vaidluses esindav advokaadibüroo, millest tulenevalt oli lepinguline esindaja kõigi asjaoludega juba eelnevalt kursis, millest tulenevalt spetsifikatsioonides avaldatud aeg hagile vastuse koostamiseks (21,5 h) on ebamõistlikult suur. Hageja arvates oleks tema poolt kostjale kompenseeritavateks menetluskulude mõistlikuks suuruseks kuni 1 000 eurot. Kohus edastas UHOÜ vastuväite kostjale 16.03.2011.a. AS GA esitas 24.03.2010.a. seisukoha vastuväite osas. Vastuse kohaselt, kostja ei nõustu hageja vastuväidetega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastuväited on alusetud alljärgnevatel põhjustel. -Riigikohus on korduvalt toonitanud, et lisaks kohtukulude (kuna tegemist on enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS alusel tehtud kohtulahenditega, tuleb alates 01.01.2006. a seoses uue TsMS jõustumisega mõista termini „kohtukulud” all menetluskulusid TsMS tähenduses) hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, on kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine (RKTKo 32-1-95-03, 3-2-1-99-01). Antud juhul jättis kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei ole esitatud üldse hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Seega on hageja esitanud põhjendamatu hagi ning peab hüvitama kõik kostjale sellega põhjustatud kulud. Põhjendamatu hagi esitamisel nägi hageja ette ja sai arvestada kohustusega hüvitada kostjale põhjustatavad kulud ning seda vähemalt hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära ulatuses. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi esitamisel saab isik ette näha menetluskulusid hagi esitamise ajal kehtiva piirmäära ulatuses (nt RKTKm 3-2-1-156- 10, 3-2-1-43-10). Antud juhul on hagejalt nõutavad kulud madalamad kehtestatud piirmäärast. Seega hagejalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine oleks vastuolus menetluskulude jaotuse regulatsiooni mõlema

2-09-46414 olulise eesmärgiga – nii eesmärgiga hüvitada menetluskulud poolele, kelle kasuks otsus tehti, kui ka eesmärgiga teist poolt distsiplineerida. -Alusetu on hageja taotlus jätta menetluskulude katteks tagatise nõudmisega, sh hageja majandusseisu analüüsiga seotud kulud kostja enda kanda (hageja vastuväidete p 1). Menetluskulude jaotuse annab kohus menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1). Kohus jättis menetlust lõpetavas 22.12.2010. a määruses menetluskulud hageja kanda ega leidnud, et mingis ulatuses peaks menetluskulud jääma kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust. -Hageja on oma vastuväidetes lähtunud ebaõigesti hagihinnast 114 000 krooni (hageja vastuväidete p 2). Kohus ei ole märkinud hagi läbivaatamata jätmise määruses hagihinda. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärk vaidlustada avaliku enampakkumise tulemusi ning omandada ise avalikul enampakkumisel kostjale müüdud OÜ Q osa või saavutada enampakkumise tühisus OÜ Q osa müüki puudutavas osas. Hageja poolt vaidlustatud enampakkumisel müüdi OÜ Q osa kostjale hinnaga 300 000 krooni (vt hagiavalduse lisa 13 enampakkumise akt). TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). OÜ Q osa hind on selgunud avalikul enampakkumisel ning see on 300 000 krooni. Hagihind on seega 300 000 krooni. Olukorras, kus kohtulahendis ei ole märgitud hagihinda, on Riigikohus toonitanud vajadust määrata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hüvitatavate õigusabikulude suurus lähtudes hagi tegelikust hinnast (RKTKm 3-2-1-162-10). Hagi esitamise ajal oli tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär 100 000 krooni (Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrus nr 137), mis vastab 6 391,16 eurole. Antud juhul taotleb kostja õigusabikulude hüvitamist vastavuses piirmääraga – summas 3 887,70 eurot. Eeltoodud põhjustel on ebaõige ka hageja väide, nagu moodustaks kostja poolt taotletavad õigusabikulud 87% piirmäärast. Lisaks ei oma protsent piirmäärast mingit õiguslikku tähendust, õiguslik tähendus on piirmääral ning sellel, kas õigusabikulud on sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Arvestades, et menetlus käesolevas asjas lõppes pärast menetluse kõige mahukamat staadiumit (vastavad põhjendused on toodud järgmises alapunktis), siis on kostja menetluskulud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. -Erinevalt hageja arvamusest ei lõppenud menetlus käesolevas asjas sisuliselt algstaadiumis, vaid pärast menetluse kõige mahukamat staadiumit – pärast esitatud nõuete ja tõendite faktilist ja õiguslikku analüüsimist, kõigi kostja vastuväidete kujundamist ja kirjalikku esitamist. TsMS § 394 lg 1 järgi on kostja kohustatud hagile kirjalikult vastama ning TsMS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb kostja vastuses lisaks hagi menetlusse võtmist puudutavatele seisukohtadele teatada ka kõik oma sisulised taotlused ja väited. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus on 05.04.2010.a. kostjale hagimaterjale edastades ja kostjalt kirjalikku vastust nõudes kostjat eelnevast ka hoiatanud. Seega oli kostja seadusest tulenevalt kohustatud esitama kostja vastuses kõik vastuväited ja taotlused seoses hagiga – nii hagi menetlusse võtmist puudutavad kui ka sisulised vastuväited ja taotlused. Kostja täitis vastavad kohustused. Asjakohatu on hageja viide sellele, et asjas ei toimunud istungeid. Eelmärgitu kohaselt oli kostja kohustatud esitama kõik vastuväited ja taotlused kostja vastuses, mitte istungiks. Lisaks taotles kostja TsMS § 403 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, istungit pidamata (kostja vastuse punkt 3.2). Seega on kostja menetluskulud täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning tähtsust ei oma, et asjas ei toimunud istungeid.

2-09-46414 -Hageja on alusetult pidanud kostja vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatuks põhjusel, et kostjat käesolevas vaidluses esindav advokaadibüroo oli ühtlasi enampakkumise korraldaja. Erinevalt hageja arvamusest ei saa kostja vastuse koostamisele kulunud aega pidada põhjendamatuks, kuna enampakkumise käigus ei esitanud hageja enampakkumise korraldajale hagiavaldust ning enampakkumise korraldaja ei saanud ega pidanud olematu hagi osas seisukohta kujundama ega seda kirjalikult esitama. Seetõttu ei mõjuta enampakkumise korraldamisega seonduvad asjaolud kuidagi hageja kohustust hüvitada põhjendamatu hagi esitamisest tekkinud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt on UHOÜ vastuväited AS GA menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele põhjendamatud ega anna alust väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Kostja palub rahuldada AS GA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses. Kohus edastas kostja seisukoha hagejale teadmiseks 24.03.2011.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. UHOÜ esitas 15.09.2009.a. hagi AS Gild Arbitrage vastu enampakkumise osalise tühisuse tunnistamiseks. TsMS § 135 kohaselt, tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagiavalduse kohaselt on hagihind 114000 krooni, millelt on hageja tasunud ka riigilõivu. Hagiavaldus on menetlusse võetud 19.11.2009.a. määrusega, Harju Maakohus tegi AS Gild Arbitrage osas menetlust lõpetava määruse 01.03.2010.a., sama määrusega kaasati kohtumenetlusse AS GA Fund Management. Kohus ei ole määruses tsiviilasja hinda märkinud, samuti ei ole kohus määranud hageja poolt nimetatud hagihinnast erinevat tsiviilasja hinda tulenevalt TsMS § 136 lg 1. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 200 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 70000 krooni. AS GA taotleb lepingulise esindaja kulude 3 885,70 eurot (60 797,99 krooni) hüvitamist. Kostja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei jaota kohus menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel, mistõttu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. - TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust, menetluskulud määratakse kindlaks jõustunud kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel.

2-09-46414 Harju Maakohtu 22.12.2010.a. määrus jõustus 08.01.2011.a. - TsMS §-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. AS GA on 07.02.2011.a. esitatud taotluses kohtule kinnitanud, et AS GA ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga. - AS Gild Arbitrage lepinguline esindaja on kostjale kohtumenetluses osutanud õigusabi 29,75 tundi tunnihinnaga 1 700 krooni e. 108,65 eurot, õigusabikulu on 90 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 60 797,99 krooni e. 3 885,70 eurot (3 238,08 + 647,62). 31.03.2010 arve nr 20100830. Õigusabi osutati 6 tundi summas 12 240 krooni e. 782,28 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas enampakkumise materjalide analüüsi ja kostja vastuse koostamist. Kohus on AS-le GA edastanud hagiavalduse 07.04.2010.a. Tsiviilasja toimikus ei ole enampakkumise materjalide analüüsil põhinevat kostja vastust, mis on kohtule esitatud enne kostjale hagi kätte toimetamist. Lähtudes eeltoodust ei pea kohtunikuabi nimetatud lepingulise esindaja kulu 6 tundi summas 12 240 krooni e. 782,28 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. 13.05.2010 arve nr 20101147. Õigusabi osutati 15,5 tundi summas 31 656 krooni (s.h. kulud 30 krooni) e. 2 023,19 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -analüüs seoses menetluskulude katteks tagatise nõudmisega, registripäringud, e-mail selgitustega kliendile – 1 tund; -taotluse koostamine tagatise nõudmiseks – 4 tundi; -taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks – 0,5 tundi; -meilivahetus kliendiga, taotluse esitamine kohtule – 0,25 tundi; -telefonisuhtlus kohtuga, kohtumääruse analüüs, e-mail kohtule ja kliendile – 0,25 tundi; -kostja vastuse koostamine – 9 tundi; -telefoni- ja meilisuhtlus kohtuga seoses kliendi küsimustega, e-mail vastustega kliendi küsimustele – 0,5 tundi. Kohtunikuabi peab nimetatud lepingulise esindaja kulu 15,5 tundi summas 31 656 krooni (s.h. kulud 30 krooni) e. 2 023,19 eurot põhjendatud ja vajalikuks. 31.05.2010 arve nr 20101410. Õigusabi osutati 7 tundi summas 14 280 krooni e. 912,66 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -kostja vastuse koostamine – 6,5 tundi; -meilivahetus kliendiga, kostja vastuse lõplik vormistus ja esitamine kohtule – 0,5 tundi. Kohtunikuabi peab nimetatud lepingulise esindaja kulu 7 tundi summas 14 280 krooni e. 912,66 eurot põhjendatud ja vajalikuks. 30.09.2010 arve nr 20102251. Õigusabi osutati 0,25 tundi summas 582 krooni (s.h. kulud 60 krooni) e. 37,20 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas dokumentide analüüsi seoses vastaspoole majandusseisuga. Tsiviilasja toimikus ei ole pärast 17.05.2010.a. kostja vastuse esitamist kostja poolt esitatud menetlusdokumenti, mille koostamiseks oli vajalik analüüsida dokumente seoses vastaspoole majandusseisuga. Lähtudes eeltoodust ei pea kohtunikuabi nimetatud lepingulise esindaja kulu 0,25 tundi summas 582 krooni e. 37,20 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. 17.01.2011 arve nr 20110048.

2-09-46414 Õigusabi osutati 0,25 tundi summas 32,59 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas kohtumääruse analüüsi ja edastamist hinnanguga kliendile. Kohtunikuabi peab nimetatud lepingulise esindaja kulu 0,25 tundi summas 32,59 eurot põhjendatud ja vajalikuks. 31.01.2011 arve nr 20110126. Õigusabi osutati 0,75 tundi summas 97,79 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas analüüsi kliendi küsimustes seoses edasiste võimalustega, suhtlust kohtuga kohtumääruse jõustumise osas, taotlust jõustumismärke saamiseks. Harju Maakohus jättis UHOÜ hagi AS GA vastu läbi vaatamata 22.12.2010.a. määrusega, määrus jõustus 08.01.2011.a. Lähtudes eeltoodust ei pea kohtunikuabi edasist õigusabi osutamist ja analüüsi kliendi küsimustes seoses edasiste võimalustega seotuks tsiviilasja 2-09-46414 kohtumenetlusega. Samuti leiab kohtunikuabi, et hageja ei pea hüvitama pärast kohtumenetluse lõppemist kostjale seoses jõustumismärke saamisega tekkinud kulusid. Harju Maakohtust kohtumääruse jõustumise kohta teabe saamiseks lepingulisele esindajale tehtud kulutusi ei pea kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks. Lähtudes eeltoodust ei kuulu hüvitamisele lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 0,75 tundi summas 97,79 eurot. - TsMS § 394 lg 1 järgi on kostja kohustatud hagile kirjalikult vastama. TsMS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb kostja vastuses lisaks hagi menetlusse võtmist puudutavatele seisukohtadele teatada kõik oma taotlused ja väited. TsMS § 329 lg 1 kohaselt, menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, seega on kohtunikuabi arvates kostja poolt kohtumenetluses tehtud toimingud ja esitatud menetlusdokumendid käesolevas määruses märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 22,75 tundi koos kuluga 1,92 eurot, kokku summas 2 968,44 eurot koos käibemaksuga . - Kohus määrab AS GA menetluskulud kindlaks summas 2 968,44 eurot (46 445,99 krooni). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

2-09-46414 TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 218, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.