Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 5-8) OÜ Teearu Grupp (hageja) ja OÜ Trassid (kostja) sõlmisid 2010. aasta kevadel suulise töövõtulepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale Pärnu linnas asfalteerimistööde teenust 4 200 446,40 krooni ulatuses. Hageja esitas kostjale 01.08.2010 tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti nr 1036-01.08.2010 ning väljastas arve nr 10061. Kostja tasus arve saamisel 500 000 krooni ja saatis 03.08.2010 e-kirjaga hagejale korrigeeritud akti. 23.08.2010 saatis hageja kostjale uue akti, kus olid poolte esindajate poolt üle mõõdetud tööde mahud. Kostja nimetatud aktile ei reageerinud ega tasunud ka varem esitatud arvet ülejäänud ulatuses. Pooled kohtusid 05.10.2010 läbirääkimisteks, mille käigus andis hageja kostjale üle pretensiooni. Kostja selgitas, et esialgu ei tasuta hagejale midagi, kuna hageja ei korrigeerinud tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuakti selliselt nagu kostja oli seda hagejalt nõudnud. Kostja keeldus hagejale tasumast ka summat, mille osas ei ole poolte vahel vaidlust. 26.10.2010 sai hageja kostjalt vastuse pretensioonile koos tasaarvelduse avaldusega, mille kohaselt kostja tasaarveldas AS-lt Baltifalt nõude loovutamise lepingu alusel saadud 2 000 000 krooni suuruse nõude hageja nõudega. Hageja ei vaidle kostja tasaarvelduse avaldusele vastu ja eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja vastu peale 500 000 krooni tasumist ja 2 000 000 krooni tasaarveldamist 1 700 446,40 krooni (4 200 446,40 500 000 - 2 000 000). Kostjale esitatud arvel on viivise määraks 0,5% päevas, mis on olnud tavapärane määr pooltevahelistes suhetes. 23.11.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 563 129,44 krooni. Hageja palub kostjalt alates 24.11.2010 välja mõista ka lisanduva viivise 0,5% päevas põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 263 575,84 krooni (põhinõue 1 700 446,40 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 23.11.2010 seisuga 563 129,44 krooni) ning lisanduva viivise põhinõudelt alates 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja lisas avaldusele koopia 01.08.2010 arvest nr 10061 (tl 24), tehtud tööde üleandmisvastuvõtuaktist nr 1036-01.08.2010 (tl 26-28), tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuaktist nr 103612.07.2010 (tl 31-33), 04.10.2010 pretensioonist (tl 34-35), 22.10.2010 vastusest pretensioonile ja tasaarvestuse avaldusest (tl 36-37) ja 25.11.2009 arvest nr 90133 (tl 38). Kostja vastus hagile (tl 75-77) Kostja tunnistas hagis tema vastu esitatud nõudeid osaliselt 340 790 krooni ulatuses, ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei võtnud ta hageja tehtud töid vastu, sest hageja ei esitanud kostjale tehtud tööde mahtu ja maksumust adekvaatselt kajastavat akti. Hageja 01.08.2010 tehtud tööde üleandmisvastuvõtuaktis esitatud andmed ei olnud õiged. Kostja saatis hagejale 03.08.2010 enda poolt korrigeeritud akti summas 3 040 790 krooni, kuid hageja sellega ei nõustunud. Seega ei ole pooled jõudnud kokkuleppele, millises mahus on hageja töid teinud ning kui suures summas on tal õigus tehtud tööde eest tasu saada. Hageja kohustus on tõendada, et ta on teostanud töid hagis märgitud mahus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tasunõudest 4 200 446,40 kroonist tuleb maha arvestada kostja poolt hagejale tasutud 500 000 krooni ja hageja tasunõudega tasaarvestatud kostja poolt AS-lt Baltifalt omandatud nõue hageja vastu summas 2 000 000 krooni. Lisaks leiab kostja, et hageja tasunõudest tuleb maha arvestada garantiisumma 200 000 krooni, mis pidi vastavalt poolte kokkuleppele jääma kuni garantii lõpuni hagejale välja maksmata. Arvestades nimetatud summad 2(6)

kostja poolt aktsepteeritud 3 040 790 kroonist maha, on kostja kohustatud hagejale tasuma 340 790 krooni. Kostja ei nõustu hageja nõudega tasuda põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist 563 129,44 krooni ja kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kuna pooled ei ole sellises viivisemääras kokku leppinud, kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär. Ka arve osalist tasumist ei saa lugeda arvel märgitud viivisemääraga nõustumiseks, vaid lepingu osaliseks täitmiseks. Kostjat saaks lugeda hageja esitatud arvel märgitud viivisemääraga nõustunuks juhul, kui kostja oleks tasunud hagejale sellise viivisemäära alusel arvestatud suuruses viivist. Kostja ei ole aga hagejale sellises määras viivist tasunud. Asjaolule, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet seaduses sätestatust kõrgema viivisemäära kohaldamises, osutab 04.10.2010 kostjale esitatud pretensioon, kus hageja ise on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 84-86) Hageja palus kohtul teha osaotsuse seoses nõude osalise õigeksvõtuga 340 790 krooni (21 780,45 euro) ulatuses, ülejäänud hagi osas jätkata menetlust hagis ning antud seisukohas toodud asjaoludel ja hagi rahuldada. Hageja märkis, et lepinguobjektidel teostatud tööd mõõdeti poolte esindajate poolt üle ja et kostja objektijuht Rein Korjus on kinnitanud mõõtmistulemuste õigsust tehtud tööde üleandmisvastuvõtuaktis nr 1036-12.07.2010. Mõõtmistulemustest lähtudes on koostatud akt nr 1036-01.08.2010 ja arve nr 10061. Kostja hagejale pretensioone töö kvaliteedi ja mahu osas ei esitanud, vaid tasus arve saamisel koheselt 500 000 krooni. Seega on kostja oma tegudega kinnitanud, et on hagejalt töö vastu võtnud. Hageja teatab, et pooled ei ole sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid garantii korras tagatisraha kinnipidamiseks. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda menetluses tõendama. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et viivise arvestamisel tuleks aluseks võtta seadusjärgne viivisemäär, kuid hageja muudab viivise arvestust ja nõuab viivist määras 0,5% nädalas ehk 0,07% päevas. Viiviste arvestamine sellises määras on poolte vahel tavapärane. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis 08.02.2011 seisuga 170 492,18 krooni (10 896,44 eurot) ja kogu nõue seega 1 870 938,58 krooni (119 574,77 eurot) (1 700 446,40 + 170 492,18). Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 09.02.2011 hageja kasuks välja viivise 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja esitas kohtule koopia 06.06.2008 tööettevõtulepingust, kinnitamaks, et pooltevahelistes suhetes ei ole tavaliselt garantiikohustuse täitmise tagamiseks tagatises kokku lepitud (tl 88-94), kostjale varasemalt esitatud arvetest, millest nähtub viivisemäär 0,5% päevas (tl 95-97) ning tehtud tööde üleandmis-vastuvõtuaktist nr 1036-12.07.2010 (tl 98-103). 23.03.2011 kohtuistung (tl 120-123) Hageja jäi esitatud nõude juurde. Kostjal on osaliselt täitmata töövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus. Kostja väitel on tasumisega viivitatud põhjusel, et hageja ei ole esitanud tööde üleandmisel korrektset dokumentatsiooni. Samas ei ole kostja pidanud vajalikuks esitada oma väite kinnitamiseks ühtegi tõendit. Hageja on tõendanud, et tehtud tööde mahud on mõlemapoolselt kinnitatud. Kostjale 01.08.2010 esitatud akt kajastab töid ülemõõdetud mahus. Arve on samuti koostatud uute andmete alusel. Garantii kohaldamise osas ei ole pooled antud lepingus ega ka varasemates lepingutes kokku leppinud. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista nii osaotsusega rahuldamata jäänud põhinõue, sissenõutavaks muutunud viivis vastuväidetes esitatud määras kui ka lisanduv viivis alates 09.02.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,07% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kostja märkis, et ei ole 01.08.2010 tehtud tööde üleandmisvastuvõtuaktis kajastatud töid täies mahus aktsepteerinud. Kuna hageja ei suutnud õigeks ajaks tellitud töid valmis teha, siis hakkas kostja ise neid töid tegema, et leppetrahvidest pääseda. Ilmselgelt ei oleks hageja oma töödega ilma kostja abita valmis saanud. Kostja töötas lõikudel, kus olid puudujäägid ja kuivõrd kostja töölised ei ole asfalteerijad, siis oli kostja töö oluliselt kallim hagejaga kokkulepitust. Selle üle, kes peaks kompenseerima hinnavahe, tekkis vaidlus. Kuna kogu hageja poolt kostjale esitatud dokumentatsioon ei vastanud nõuetele, siis ei saanud kostja ka sel põhjusel maksta lõpparvet. Detsembris 2010 anti dokumendid järelevalvele uuesti ülevaatamiseks. Kvaliteedi osas on dokumendid 3(6)

tänaseks esitatud ja järelevalve on selle vastu võtnud. Objekti lõplik üleandmine on oktoobris 2011 ja siis hakkavad kehtima garantiid. Kostja leiab, et hageja saab viivist arvestada seadusjärgses määras. Arvel näidatud määr 0,5% päevas ei kajasta pooltevahelist kokkulepet. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

ilmsiks tulnud ehitusvead. Garantiikohustuse täitmise tagamiseks kokkulepitud tagatise eesmärk on kindlustada võlausaldajale täiendavad sissenõudevõimalused juhuks, kui võlgnik oma kohustusi ei täida või täidab need mittenõuetekohaselt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud poolte vahel kokkulepe garantii korras tagatisraha kinnipidamiseks summas 200 000 krooni. Kohus osundas kohtu põhjenduste p-s 4 hagimenetluses kehtivale tõendamise kohustuse põhimõttele, mille kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei ole kokku leppinud tõendamiskoormise seaduses sätestatust erinevas jaotuses. Seega tuleb tagatisraha kokkuleppe olemasolu tõendada kostjal. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tagatisraha kokkuleppe kohta. Lepinguõiguses kehtiv vormivabaduse põhimõte kaitseb suulisele kokkuleppele tuginenud poolt juhul, kui tal on vaidluse korral võimalik kokkuleppe olemasolu tõendada. Kuna kostja on tagatisraha kokkuleppe väite esitamisel jäänud paljasõnaliseks, siis ei kuulu hageja tasunõue 200 000 krooni võrra vähendamisele.

5(6)

Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.