2-10-42739/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Jxxx Oxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 15.10.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxx Oxxx vastu võlgnevuse 40 622,62 krooni saamiseks. Kohus tegi 27.10.2009.a võlgnikele makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 23.07.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Swedbank AS-i esindaja kinnitas määruse kättesaamist 06.08.2010.a. Swedbank AS esitas 02.09.2010. a kohtule hagiavalduse JxxxxOxxx vastu laenulepingust nr 06-104674-VL tuleneva võla 28 668,36 krooni, intressi 4390,61 krooni ja viivise seisuga 01.09.2010.a summas 3699,60 krooni, krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06116506-RK (alates 26.01.2009.a leping nr 09-006588-KX) tuleneva võla 4998,66 krooni, intressi 512,82 krooni, viivise seisuga 01.09.2010.a summas 671,20 krooni ja kaardikasko 59,98 krooni ning alates 02.09.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja teistesse teadaolevatesse elukohtadesse (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud kirjad tagastati samuti märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 07.02.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 08.02.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 08.02.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

2-10-42739 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 26.06.2006.a laenulepingu nr 06-104674-VL ning 20.07.2006.a krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-116506-RK (alates 26.01.2009.a leping nr 09-006588-KX). Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 01.09.2010. a seisuga kokku 43 001,23 krooni, mis koosneb põhiosast 33 667,02 krooni, intressist 4903,43 krooni, põhiosa viivisest 4370,80 krooni ning kaardikaskost 59,98 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 01.09.2010.a viiviste suuruseks kokku 4370,80 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 02.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 02.09.2010-12.04.2011 viiviste suuruseks 1651,70 krooni (põhivõlg 33 667,02 krooni x 0,022 % x 223 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 8510,01 krooni, millest 1010,01 krooni (64,55 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 7500 krooni (479,34 eurot) hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja 07.02.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 550,28 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.