lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-59375/26

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-59375/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1687
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Järve Biopuhastus taotlus ühisveevärgi- ja kanalitsatsiooni torustiku paigaldamiseks 13129 Savala-Arvila
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-01
Järve Biopuhastus taotlus ühisveevärgi- ja kanalitsatsiooni torustiku paigaldamiseks 1 Tallinn-Narva, 13213 Jõhvi-Täkumetsa
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-11-03
Järve Biopuhastus taotlus ühisveevärgi- ja kanalitsatsiooni torustiku paigaldamiseks 13129 Savala-Arvila
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-11-12
Hankija vastus vaidlustusele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2025-10-24
Nõusolek isikuandmete kasutamiseks ja edastamiseks kolmandatele isikutele
Tallinna Tehnikaülikool · Väljaminev kiri · 2020-11-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 1741 lg 1TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagisTsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS10854476

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-59375

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-59375

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 11. aprill 2011.a kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

OÜ Järve Biopuhastus hagi J. V. vastu 184.04 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 150.73 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev

11. aprill 2011.a / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt J. V.’lt (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, viibib SA-s Kiviõli Tervisekeskus, asukoht xxx) hageja OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476, asukoht Tartu mnt 2, 41536 Jõhvi, arveldusarve 10220027972017 AS-is SEB Pank) kasuks seisuga 31.01.2011.a tekkinud võlgnevus 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot 04 senti.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (150.73 eurot) alates 01.02.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Järve Biopuhastus taotlus reoveekanalitsatsioonitorustiku paigaldamiseks 13101 Jõhvi-Ereda k
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-09-24
ÜVVKS § 14 lg 1
ÜVVKS § 7 lg 1
VÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 1023Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1 (5)

2-09-59375

1.12. novembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on taganud kostjale veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise, mille eest alates 21.12.2007.a kostja tasunud ei ole. Seisuga 21.01.2009.a võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest 162.96 eurot (2 549.80 krooni).
2.Hageja palus vastavalt VÕS § 3 p 4, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1, § 1018 lg 1 p 2, § 1023 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 162.96 eurot ( 2 549.80 krooni), viivis 15.88 eurot (28.48 krooni) ja edasi alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras, viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras.
3.Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
4.09. veebruaril 2011.a esitatud avalduses vähendas hageja nõude kostja vastu ja teatas, et seisuga 01.02.2011.a kostjal on tekkinud võlgnevus põhisummas 150.73 eurot ja viivis 33.31 eurot.
5.Hagitäpsustuse kohaselt Püssi Linnavolikogu 25.04.2007.a määrusega nr 20 on hageja määratud alates 01.05.2007.a Püssi linna haldurterritooriumil vee-ettevõtjaks. Kostja on korteriomandi xxx omanik. Hageja osutas kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused, mille eest kostja alates veebruarist 2008.a ei ole tasunud. Hageja ei ole peatanud teenuste osutamist, kuigi kostja ei ole teenuste eest tasunud.
6.Hageja palus ÜVVKS § 7 lg 1, § 8 lg 1, lg 2, § 14 lg 1, VÕS § VÕS § 3 p 4, § 76 lg1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108, §113 lg 1, § 1018 lg 1 p 2, § 1023 lg 1 alusel välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 150.73 eurot ja viivis 33.31 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis alates 01.02.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Juhul, kui hagi ei ole võimalik rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, palus hageja TsMS § 370 lg 2 alusel alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 3 p 3, § 1024 lg 4, § 1028 lg 1 sätestatud alusetu rikastumise sätete alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED

7.13. oktoobril 2010.a ja 14. märtsil 2011.a esitatud vastuses teatas kostja, et alates veebruarist 2006.a asub ta sotsiaalhoolekandeteenusel Kiviõli Tervisekeskuses. Kostja pensioni suuruseks on 3 734 krooni, millest kätte jääb 5% ehk 186 krooni. Kostja on sisseregistreeritud aadressile xxx, kuid tegelikult korteris ta ei ela ja ta pole seal vett tarbinud. Kostja ei soovi ega ole majanduslikult võimeline hagejale võlgnevust tasuma. Kostja teatas, et ta on koostanud notariaalse lepingu KÜ Püssi Viru 4 kasuks, milles ta on nõustunud loobuma korterist võlgnevuste katteks.

MENETLUSE KÄIK

8.20. jaanuaril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1, § 405 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja täiendavate dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks.
9.Pooled täiendavaid tõendeid ega taotlusi esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (5)

2-09-59375

10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
11.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 29.10.2010.a tõendi kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga Viru 4-99, Püssi linn, kinnistusregistriosa nr 4108908. Kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna tema 21.12.2006.a avalduse alusel 28.03.2007.a (t. lk. 68).
12.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 alusel omavalitsusüksuse ülesandeks on muu hulgas korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg sätestab, et vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Püssi Linnavolikogu 24.05.2007.a määrusega määrati hageja Püssi linna haldusterritooriumil veeettevõtjaks (t. lk. 70). Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et kuna alates veebruarist 2006.a kostja ei ela oma korteris ja ta asub hooldusteenusel SA Kiviõli Tervisekeskus, siis tal ei ole hageja ees kohustust tekkinud.
13.ÜVVKS § 14 lg 1 punktide 1, 2, 4 alusel veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, abonenttasu. Püssi Linnavalitsuse 27.09.2002.a määruse nr 8 (Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind) punktide 3.2. ja 4.2 järgi tasu joogivee eest mõõturita pinnal on 29.80 krooni ühe elaniku kohta kuus ja tasu heitvee eest mõõturita pinnal on 66.60 krooni ühe elaniku kohta kuus (t lk. 72). Püssi Linnavalitsuse 15.07.2004.a määruse nr 2 (Veevarustuse teenuse hind) punkti 1.2.2. kohaselt tasu joogivee eest mõõturita pinnal on 53.25 krooni ühe elaniku kohta kuus (t. lk. 73). Püssi Linnavalitsuse 26.04.1999.a määruse nr 1 (Vee tarbimisnormid Püssi Linnas) punkti 1.7 kohaselt vee tarbimisnorm on tsentraliseeritud soojaveevarustusega vanniga korteris on 7.5 m3 kuus (t .lk. 71). Püssi Linnavalitsuse 22.08.2007.a määrusega nr 3 (Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine) alates jaanuarist 2008.a Püssi linna haldusterritooriumil kehtestati abonenttasu 20 krooni kuus, veevarustuse teenuse hind 10 krooni/m3 ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind 10 krooni/m3 (t. lk 74).
14.Hagiavalduse juurde isatud arvete kohaselt esitas hageja kostjale 2007.a novembrikuu eest arve 7.5 m3 vee eest ja 7.5 m3 kanalisatsiooni teenuste eest summas 119.85 krooni (7.66 eurot). 2007.a detsembrikuu eest arve abonenttasu 1.0, 7.5 m3 vee eest ja 7.5 m3 kanalisatsiooni teenuste eest kokku summas 139.88 krooni (8.94 eurot). 2008.a eest on hageja arvestanud kostjale igakuiselt 169 92 krooni (10.86 eurot) lähtudes abonenttasust 1.0, 7.5 m3 vee eest ja 7.5 m3 kanalisatsiooni teenuste eest igakuiselt summas 169.92 krooni (10.86 eurot). Alates jaanuarist 2009.a kuni maikuuni 2010.a ei ole hageja kostjale arveid esitanud. 2010.a juuni – augusti kuude eest esitas hageja kostjale arved abonentasu summas 1.27 euro (t .lk. 75-92). Kokku 150.73 eurot.

3 (5)

2-09-59375

15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
16.Pooltel ei ole sõlmitud lepingut teenuste osutamise kohta, mis ei välista hageja nõudeõigust kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 4 alusel võlasuhe võib tekkida ka käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
17.Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka teenuste eest tasumist. VÕS § 1023 reguleerib kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise korda käsundita asjaajamisel, mille 1 lõike teise lause kohaselt kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kostja on jätnud tasumata hageja kui vee-ettevõtja poolt võimaldatud teenuste eest, mille tasumise kohustus on tal tekkinud Püssi Linna haldusaktide alusel kehtestatud tasumäärdes. Sellepärast hagi tuleb rahuldada täies ulatuses summas 150.73 eurot
18.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud kostjale viivis seisuga 31.01.2011.a summas 33.31 eurot (t. lk. 93, 94). Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis ka viivis kuulub väljamõistmisele kostjalt.
19.TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole esitanud taotlust kuni otsuse tegemiseni viivise kindla summana väljamõistmiseks. Sellepärast tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 01.02.2011.a kuni põhinõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva vaidluse lahendamisel uuris kohus, kas kostja vajab eestkostja määramist. SA Kiviõli Tervisekeskus töötajatel saadud informatsiooni kohaselt esineb kostjal küll füüsiline puue, mis raskendab tema liikumist, kuid kostja on terve mõistuse juures. Kostja on võimeline saama aru oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta ei vaja eestkoste seadmist.

4 (5)

2-09-59375

MENETLUSKULUD

21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
22.Hageja on oma esialgses hagis nõudnud TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Täpsustatud hagi resolutsioonis sellist taotlust hageja esitanud ei ole. Sellepärast asub kohus seisukohale, et hageja enam ei nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja jätab menetluskuludelt viivist välja mõistmata.
23.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 1741 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja