Tsiviilasja number
2-10-9747
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Aktsiaseltsi Eesti Viljasalv hagi Aktsiaseltsi Ruixi Mõis vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 08.04.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Ruixi Mõis apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
44 972,63 eurot
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja AS Eesti Viljasalv (registrikood 10361785, asukoht Jaama 1, 48305 Jõgeva), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja AS Ruixi Mõis (registrikood 10266325, asukoht Vohnja küla, Kadrina vald, 45204 Lääne-Virumaa), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, esindaja advokaat Katrina Juhkami
Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja OÜ Abiteenindus sõlmisid 21.12.2009 ostu-müügilepingu nr SO-2108, milles pooled leppisid kokku söödaodra müügitingimustes. Hageja müüs OÜ-le Abiteenindus perioodil 07.12.2009 – 23.12.2009 kokku 470,82 tonni söödaotra krediiti. Kaupade üleandmise-vastuvõtmise osas vormistasid hageja ja OÜ Abiteenindus veosesaatelehed, milles kajastati ostetud kauba kogus. OÜ Abiteenindus poolt ostetud kauba kohta väljastas hageja perioodil 08.12.2009 - 23.12.2009 arved kogusummas 887 761,44 krooni. Kõige varasem arve muutus sissenõutavaks 07.01.2010 ja kõige hilisem 22.01.2010. OÜ Abiteenindus ei ole tasunud ühtegi arvet ning hageja poolt väljaselgitatud asjaolude kohaselt puudus OÜ-l Abiteenindus algusest peale kavatsus ostetud vilja eest tasuda. OÜ Abiteenindus korraldas ostetud vilja äraveo OÜ Õitseng lattu. 25.10.2010 esitas hageja OÜ Abiteeninduse vastu hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse Viru Maakohtule (tsiviilasi 2-10-3767). Hagi tagamiseks kohus arestis 27.01.2010 OÜ Õitseng laos asuva söödaodra. Kohtutäitur viis kohtumääruse alusel 03.02.2010 OÜ Õitseng laos läbi täitetoimingu ning tuvastas, et OÜ Õitseng laos asus vaid umbes 15 tonni söödaotra. Selgus, et kostja nimel tegutsenud Indo Pihlak tellis 293 tonni vilja veo OÜ Õitseng laost kostja ladudesse. Samuti hagejale teadaolevalt tellis Indo Pihlak AS Ruixi Mõis nimel ka ülejäänud 162,16 tonni vilja transpordi OÜ Õitseng laost OÜ-le Matsi Tõnu. 03.02.2010 kinnitas kostja juhatuse liige Väigo Pihlak, et tema ladudesse on tarnitud hagejalt väljapetetud vilja 293 tonni ning et kostja ei ole selle vilja eest kellelegi midagi tasunud ning veelgi enam, puudub mis tahes info, millistel asjaoludel vili on kostja ladudesse jõudnud. 03.02.2010 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt hageja loovutab kostjale tasu eest nõude OÜ Abiteenindus vastu summas 462 940 krooni. Nõude loovutamise tasuks on 462 940 krooni, mille kostja kohustus tasuma kahes võrdses osas summas 231 470 krooni vastavalt 01.03.2010 ja 01.04.2010. Kostja edastas hagejale 15.02.2010 kuupäeva kandva kirja pealkirjaga „Rahaliste kohustuste täitmise kokkuleppe ja nõude loovutamise lepingust taganemine“. Viidatud kirja sisuks on taganemine ja ülesütlemine ning põhjenduseks hagejapoolne väidetav olukorra ärakasutamine ja pettus ja asjaolu, et kostja ning OÜ Abiteenindus vahel puuduvad lepingulised suhted. Kostja kokkuleppest taganemise ja/või ülesütlemise avaldus on tervikuna põhjendamatu ning kostjal tuleb oma kohustusi täita. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 462 940 krooni, millele lisanduvad kokkuleppe punktist 4.4. tulenevad viivised summas 0,2 % tasumata põhisummalt päevas, s.o summalt 231 470 krooni alates 01.03.2010 ning lisaks summalt 231 470 krooni alates 01.04.2010 kuni võlgnevuse kogu ulatuses tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole ostnud vilja Eesti Viljasalv AS-lt, mida ka hageja ise hagis esitatud faktilistes asjaoludes tunnistab. Kostja sõlmis 08.01.2010 ostumüügilepingu nr 09 OÜ-ga Everstone, mille alusel müüs OÜ Everstone kostjale söödaotra, mille eest on kostja ka OÜ-le Everstone tasutud. Hageja esindajad ilmusid 03.02.2010 kostja asukohta kaasas „Rahaliste kohustuste täitmise kokkulepe ja nõude loovutamise leping“ ja kohtusid seal kostja juhatuse liikme Väigo Pihlakuga. Väigo Pihlak selgitas hageja esindajatele, et ei tegele ise vilja ostu-müügiga ning sellega tegeleb Indo Pihlak, kes ei viibinud sel hetkel Eestis. Hageja esindaja kasutas olukorda pahatahtlikult ära ja viis Väigo Pihlaku pettuse abil eksitusse, mistõttu viimane allkirjastas lepingu. Väigo Pihlakul puudus ülevaade tegelikest asjaoludest, sh vilja eest tasumisest, selle info sai Väigo Pihlak alles Indo Pihlaku Eestisse naasmisel. 2(6)
15.02.2010 kostja esitas hagejale lepingust taganemise avalduse. AS Ruixi Mõis puhul on tegemist heauskse ostjaga, kes on dokumentide alusel soetanud vilja OÜ-lt Everstone. Kostja ei ole sõlminud ühtegi tehingut hagejaga ega ka OÜ-ga Abiteenus ning seetõttu ei saa vastutada eelnimetatud poolte kohustuste eest. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-lt Ruixi Mõis AS Eesti Viljasalv kasuks 703 668,80 krooni, sh põhivõla 462 940 krooni, seisuga 03.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivised 240 728,80 krooni ning viivised 0,2 % tasumata põhinõudest päevas alates 04.12.2010 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses AS-i Ruixi Mõis kanda. Pooltevahelise lepingu kohaselt hageja loovutas kostjale tasu eest oma nõudeõiguse võlgniku OÜ Abiteenindus vastu, mis on tekkinud hageja ja võlgniku vahel 21.12.2009 sõlmitud ostu-müügilepingust nr SO-2108. Loovutatava nõude suurus lepingu sõlmimise päevaga on 462 940 krooni ning see summa on hageja ja kostja kokkuleppel ka nõude loovutamise hinnaks. Lepingu punktis 1 on pooled fikseerinud poolte tahte nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ja lepingu sõlmimise tagamaad: lepingu sõlmimisel on pooled kujundanud oma tahte ja sõlminud lepingu, lähtudes eeldusest, et hageja müüs OÜ-le Abiteenindus söödaotra krediiti, OÜ Abiteenindus ei ole selle vilja eest esitatud arveid tasunud, kostja on OÜ-lt Abiteenindus vastu võtnud hageja poolt OÜ-le Abiteenindus üle antud söödaotra kokku 293 tonni ning kostja ei ole OÜ-le Abiteenindus selle vilja eest tasunud. Võlaõigusseaduses sätestatud tõlgendamise reegleid järgides järeldub, et kostja tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud mitte nõude omandamisele OÜ Abiteenindus vastu, vaid nõude omandamise tehingu kaudu tasuda saadud vilja eest hagejale, kes väitis ennast olevat vilja esialgse omaniku, keda ostja on petnud. Lepingu punktis 1 kirjeldatud lepingu sõlmise tagamaad lubavad järeldada, et ka hageja eesmärk oli nõude loovutamise kaudu saada tasu vilja eest. Eeltoodu valguses võib õige olla kostja seisukoht, et lepingu sõlmimise ajal oli ta tegelike asjaolude suhtes eksimuses. TsÜS § 92 lg 3 ja § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu TsÜS § 92 lg-s 2 loetletust mõne eelduse olemasolul tühistada kuue kuu jooksul eksimusest teadasaamisest. Kostja ei ole tehingu tühistamist väitnud ega sellele tuginenud. Samas ilmselgelt kostja ei orienteeru õiguslikes kategooriates, mistõttu tuleb hinnata, kas kostja 15.02.2010 avaldus on käsitatav tühistamisavaldusena ning, kas kostja on tehingu eksimuse tõttu tühistanud. Kostja väidetel oli ta eksimuses kostja ladudes oleva vilja pärinemise allika ja selle eest tasumise osas. Eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamise õiguse välistab TsÜS § 92 lg 5, mis sätestab, et tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kostja väited, et tal ei olnud võimalik asjaolusid välja selgitada, sest vilja ostmisega tegelenud Indo Pihlak ei viibinud sellel ajal Eestis ning hageja kiirustas kostjat lepingut sõlmima, on paljasõnalised. Kostja väited on vastuolulised. Kostja 17.11.2010 kohtuistungil kinnitas, et hageja esindajad käisid kostja juures kahel korral, lepingu allkirjastamine toimus teisel korral. Vili oli kostja lattu transporditud nädalapäevad varem. 243 000 krooni, s.o rohkem kui pool vilja eest tasumisele kuulunud summast, oli kostja kassa väljamineku orderi kohaselt tasunud juba 21.01.2010. On vähetõenäoline, et sadades tuhandetes arveid makstakse äriühingus (pealegi on kostja seadusliku esindaja sõnul tegemist perefirmaga) juhatuse liikme teadmata. Eelnevast järeldub, et kostjal oli võimalik vilja hankimisega seotud asjaolusid ja selle kohta raamatupidamises olemasolevaid dokumente kontrollida. Kostja kannab võimaliku eksimuse riski, kui allkirjastab lepingu ilma tema enda valduses olevaid dokumente kontrollimata ja oma volitatud isikutelt asjaolusid üle küsimata. Seega isegi juhul, kui kostja seaduslik esindaja
3(6)
tõepoolest tegi tehingu, olles eksimuses tegelikest asjaoludest, kannab ta eksimuse riisikot ise ning tal ei olnud õigust tehingut tühistada. Samuti ei ole kehtivad kostja lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine. Kostja 15.02.2010 avaldus on pealkirjastatud lepingust taganemisena, avalduse tekstis kostja märgib, et avaldus esitatakse lepingust taganemiseks ja ülesütlemiseks. Kostja on lepingu üles öelnud VÕS § 195 lg 1 alusel, tuginedes ka VÕS § 196 lg-le 1. VÕS § 101 lg 1 p-st 4 tulenevalt on taganemise ja ülesütlemise samaaegselt välistatud ning võlausaldajal tuleb valida, kas taganeb lepingust või ütleb selle üles. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. Nõude loovutamise leping ei ole kestvusleping, sest tegemist ei ole korduvate kohustuste täitmisele suunatud või pikema aja jooksul täitmisele kuuluva lepinguga. Asjaolu, et lepingus on loovutatud nõude eest tasumine ajatatud kahe kuu peale ning lepitud kokku tasumine kahe osamaksena, ei muuda lepingut kestvuslepinguks. Seega ei ole vaidlusalust nõude loovutamise lepingut võimalik erakorraliselt üles öelda. VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt kostjal oli võimalik lepingust taganeda eeldusel, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja ei ole hageja lepingurikkumisele tuginenud. Nõude loovutamise lepingu punktidest 4.1. ja 4.2. tulenevate hageja kohustuste teavitada võlgnikku OÜ Abiteenindus nõude loovutamisest ning anda kostjale üle kõik nõuet tõendavad dokumendid – täitmise tähtaeg ei olnud kostja taganemisavalduse esitamise ajaks veel saabunud, sest nende kohustuste täitmine sõltus kostja poolt nõude loovutustasu kogu ulatuses maksmisest ja selle järel nõude üleminekust kostjale. Vaidlus puudus, et kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud. Seega ei saanud hageja oma kohustusi rikkuda. Eeltoodu alusel on leping jätkuvalt kehtiv. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on lepingu punktis 4.4. kokku leppinud, et nõude loovutamise hinna tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % tasumata põhisummalt päevas. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja nõude loovutamise tasu 462 940 krooni ning viivise perioodi 01.03.2010 – 01.04.2010 eest 231 470 krooni tasumisega viivitatud 30 päeva eest 0,2 % päevas, s.o 13 888,20 krooni ning perioodi 02.04.2010 – 03.12.2010 eest 462 940 krooni tasumisega viivitatud 245 päeva eest 0,2 % päevas, s.o 226 840,60 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal tegelike asjaolude suhtes eksimuses. Samas ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja kannab eksimuse riisikot ise ning tal ei olnud õigust tehingut tühistada, jättes tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et kostja ostis ja tasus vilja eest OÜ-le Everstone. Kohtule esitatud tõendid tõendavad asjaolu, et kostja oli nõus tasuma selle vilja eest, mis oli saabunud tema ladudesse ning tal puudus ülevaade, millise firma käest oli vili soetatud, millest ta ka hagejat korduvalt informeeris ja soovis aega antud asjas selguse saamiseks. Samuti oli kostjal õigus lepingust taganeda. VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal võimalik lepingust taganeda eeldusel, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja on 03.02.2010 sõlmitud lepingu punktis 2.2 kinnitanud, et „loovutaja kinnitab, et nõue võlgniku vastu on reaalne ning vastab lepingus nimetatud tingimustele“. Eelnimetatud lepingu punkti 2.1 järgi annab loovutaja üle loovutuse saajale tasu eest oma nõudeõiguse OÜ Abiteenindus
4(6)
vastu, mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahel sõlmitud 21.12.2009 ostu-müügi lepingust nr SO-2108, kuid lisab hagiavaldusele ostu-müügi lepingu nr SO-2109. Vastavalt kohtuistungi protokollile 16.11.2010 (lk 4) on tõendatud asjaolu, et Viru Maakohtu tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-10-3767, mis on jõustunud, on nõude aluseks siiski ostu-müügileping nr SO-2108. Maakohtule esitatud tõendid ei ole tõenda nõuet. Eeltoodust on maakohus jätnud kohtuotsuses hindamata olulised tõendid ning tõendite hindamata jätmisega on rikutud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sellest tulenevalt on maakohus rikkunud TsMS §-s 436 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu kaevatav otsus nimetatud nõuetele ei vasta. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut kostja poolt esiletoodud faktilistele asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud tõenditele. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on vaidlusaluse lepingu tühistanud. Sellise avalduse on kostja esitanud hagejale 15.02.2010 koostatud kirjas. Nimetatud avalduses on kostja toonud esile faktilised asjaolud, millele tuginedes leiab ta, et 3.02.2010 sõlmitud rahalise kohustuse täitmise kokkulepe ja nõude loovutamise leping on sõlmitud pettuse mõjul (t.l.46). Riigikohus on lahendis 3-2-1-153-09 leidnud: „tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused. Hageja on menetluses tuginenud tühistamise alusena üksnes pettusele (TsÜS § 94). Tehingu tühistamise avalduse tuginemine eksimusele või pettusele on avalduse õigusliku hindamise küsimus, mille puhul ei ole kohus poolte hinnanguga seotud. Üldjuhul sisalduvad pettuse alusel tehingu tühistamise avalduses ka eksimuse alusel tehingu tühistamise asjaolud, s.t kui esitatud asjaolud ei anna alust tühistada tehingut pettuse alusel, võivad need siiski anda aluse tühistada tehing eksimuse alusel“. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 15.02.2010 avaldus on käsitletav tühistamisavaldusena, kuid maakohus ei ole andnud hinnangut neile asjaoludele, millele on tuginenud kostja tühistamisavalduses. Kuna maakohus ei ole andnud tühistamisavalduses esiletoodud faktilistele asjaoludele hinnangut, siis on ka otsuses ebaõigesti ennatlikult leidnud, et kostja kannab TsÜS §-s 92 lg 5 sätestatud eksimuse riisikot. Kostja tühistamisavalduses toodud asjaolude kohaselt viis hageja ta eksimusse kostja laos oleva söödaodra päritolu osas. Oder on üldjuhul liigitunnusteta vallasasi. Kostja on esitanud
5(6)
vastulauses hagile esitatud faktiliste väidete tõendamiseks rea tõendeid. Maakohus ei ole neile hinnangut andnud. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti otsuses leidnud, et hageja poolt esitatud nõude rahuldamisel läheb kostjale üle VÕS § 67 lg 4 alusel õigus teostada sama nõude suhtes tehtud tsiviilasjas nr 2-10-3767 jõustunud kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenevaid õigusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on nõude tõenduseks antud menetluses esitanud ostu-müügilepingu nr. SO-2109 (t.l.16). Kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr. 2-10-3767 on hageja hagi alusena tuginenud OÜga Abiteenindus sõlmitud lepingule nr. SO-2108. Seega on tegemist erinevate lepingute alusel esitatud nõuetega. Eksimuse alusel tehingu tühistamise aluseks saavad üldjuhul sarnaselt pettusega olla teise poole esitatud ebaõiged asjaolud või asjaolude esitamata jätmine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2). Asja uuel läbivaatamisel on vajalik anda hinnang ka kostja poolt vastuses hagile esitatud faktilistele asjaoludele ja nende tõendamiseks esitatud kõigile tõenditele tuvastamaks, kas hageja viis kostja eksimusse vaidlusaluse söödaodra osas, mis asus kostja laos. Nimetatud asjaolude tuvastamisel on võimalik hinnata, kas kostja 15.02.2010 tühistamisavaldus on kehtiv ja kas kostja kannab eksimuse riisikot. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.