Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming
2-11-10360
Tsiviilasi nr 2-11-10360
võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 880 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%, ja hüvitis kulutuste katteks 403,97 eurot (nelisada kolm eurot ja 97 senti) pankrotivara arvelt. Viru Maakohtu 01.04.2011 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud jäävad kehtima kuni nende muutmiseni või tühistamiseni. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
Viru Maakohtu 11.03.2011 määrusega otsustati võtta AS Lavesta avaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlusse; nimetada AS Lavesta (registrikood 10843113, juriidiline aadress Tehase 3, Narva 20104) pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143; tel 6844400, 5072034; e-post [email protected]); keelata AS Lavesta juhatusel ning muudel isikutel teha toiminguid võlgniku varaga ilma ajutise halduri nõusolekuta; peatada võlgniku suhtes toimuv sundtäitmine; määrata kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06. aprillil 2011 kell 13.30 Viru Maakohtus Narva kohtumajas (asukoht 1. Mai 2, 20308 Narva); ajutisel pankrotihalduril tegutseda pankrotimenetluse ettevalmistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg-te 2-5 järgi ning esitada hiljemalt 04. aprill 2011 kohtule kirjalik aruanne koos kõikide lisadega ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Viru Maakohtu 01.04.2011 määrusega rahuldati AS Lavesta ajutise pankrotihalduri pankrotiavalduse tagamise avaldus ning arestiti AS-ile Lavesta (registrikood 10843113; asukoht: Tehase 3, Narva) kuuluvad ning Sankt-Peterburis Vene Föderatsioonis, Kotka linnas Soome Vabariigis ja Tallinnas Eesti Vabariigis asuvad konteinerid. 04.04.2011 esitas AS Lavesta ajutise pankrotihaldur Martin Krupp oma aruanne.
I.
Võlgniku registriandmed
1.1
Ärinimi:
Aktsiaselts Lavesta
1.2
Registrikood:
10843113
1.3
Asukoht:
Tehase 3, Narva 20104
1.4
Aktsiakapital:
1 130 000 Eesti krooni (alates 01.08.2003.a)
1.5
Juhatuse liikmed:
Nikolai Korban, isikukood XXX (alates 13.02.2002.a)
1.6
Aktsionär:
Roseglen Corporation Limited, Calgary, Kanada registrikood 219057569, 1130 aktsiat nimiväärtusega 1 000 Eesti krooni (alates 01.01.2004.a)
1.7
Nõukogu liikmed
J S, sünd. XXX (alates 21.12.2001 kuni
20.12.2006)
A K, sünd. XXX (alates 21.12.2001 kuni
20.12.2006)
O K, sünd. XXX (alates 20.06.2003 kuni
17.06.2009)
J S, sünd. XXX (alates 21.12.2006) A K, sünd. XXX (alates 21.12.2006) O T, sünd. XXX (alates 21.12.2006) 1.8
Põhitegevusala:
Sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük (46732 / EMTAK 2008)
3(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
II.
Võlgniku üldiseloomustus
2.1
Aktsiaselts Lavesta (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 13.02.2002. Võlgniku põhitegevusalaks on sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük. Täpsemalt tegeles Võlgnik erinevate sisustuskaupade vahendamisega rahvusvahelises kaubandussektoris.
2.2
Võlgniku raamatupidamise korraldamises esineb ajutise halduri hinnangul puudujääke. Raamatupidamise korraldamisel ei järgitud täielikult raamatupidamise seaduse § 4 p 1 sätteid, mille kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Nimelt ei ole Võlgniku raamatupidamises kajastatud vara õiges väärtuses –vara on kajastatud oluliselt kõrgemas väärtuses, kui on vara tegelik väärtus (vt p 4.15).
2.3
Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud pankrotiavaldus ja sellele lisatud dokumendid, Võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, avalikest registritest ja asutustest ajutise halduri poolt kogutud informatsioon.
III.
Maksejõuetuse tekkimine
3.1
Pankrotiavalduses Võlgniku lepingulise esindaja poolt antud selgituse kohaselt hakkas Võlgnik tegutsema vahendustegevusega rahvusvahelises kaubandussektoris. Konkreetsemalt seisnes Võlgniku majandustegevuse sisu selles, et ta vastavalt saadud tellimusele ostis Aasia ja Euroopa riikidest kokku erinevaid kodusisustuseks vajalikke kaupu, korraldas nende meritsi veo läbi Eesti sadamate Venemaale Sankt-Peterburgi sadamasse ning seal võõrandas need tellijale. Võlgnik krediteeris oma tegevust peamiselt tellijatelt võetavate ettemaksudega ning tarnijate poolt antud järelmaksudega. 2007.a. avas Amsterdam Trade Bank Võlgnikule ca 20 milj USD suuruse krediidiliini. Algselt oli peamiseks isikuks, kellele Võlgnik kaupa müüs, Kanada äriühing Eastdale Industries Ltd, kes omakorda kauba edasi võõrandas. Aastate jooksul jäi Eastdale Industries Ltd Võlgnikule pidevalt võlgu ning 2008.a. lõpuks oli võla suuruseks ca 65 milj eurot, misjärel Võlgnik lõpetas kuni võla tasumiseni Eastdale Industries Ltd-ga koostöö. Alates 2009.a. oli Võlgniku ainsaks kliendiks Venemaa äriühing Laverna (suur kodusisustustarvete müüja Venemaal). Laverna’ga toimusid tehingud peamiselt selliselt, et Laverna esitas Võlgnikule kaubatellimuse, misjärel Võlgnik esitas tootjatele (Aasiast ja Euroopast) omakorda tellimused. Seejärel korraldas Võlgnik tellitud kauba meritsi veo tootjate juurest läbi Eesti sadamate Sankt-Peterburgi sadamasse. Pärast kauba kättesaamist tasus Laverna 30 päeva jooksul kauba eest Võlgnikule, kes omakorda tasus tarnijatele ja ekspediitoritele. 2010.a lõpus teatas Laverna, et tema tegevust krediteerinud Sberbank ei soovi enam Laverna peagi lõppevat krediidilimiiti pikendada. 03.03.2010 Võlgnikule saadetud kirjas teatas Laverna, et läbirääkimised pangaga on läbi kukkunud ning ta ei suuda täita oma kohustusi Võlgniku ees ning on otsustanud alustada enda likvideerimist. Võlgnik aga oli eelnevalt erinevatelt tarnijatelt Laverna tellimisel kokku ostnud ning Eesti ja Sankt-Peterburgi sadamatesse toimetanud ca 45 merekonteinerit kaupa, mille eest Laverna ei suuda Võlgnikule maksta ja mille tulemusena ei suuda Võlgnik omakorda tasuda tarnijatele ja ekspediitoritele. Kuna Laverna on Võlgniku ainus klient, kellele kaupa müüa, siis ei ole võimalik tavapärast majandustegevust jätkata.
3.2
Võlgniku poolt esitatud 16.03.2011.a. seisuga raamatupidamise bilansi andmetel on Võlgniku varad summas 68 386 663 eurot ja kohustused summas 23 830 636 eurot. 4(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
Aruandeaasta ärikasum on 30 227 eurot ning puhaskasum 955 835 eurot. Kohustustest üle poole moodustavad võlgnevused hankijatele, so 13 545 588 eurot. Lisaks on bilansis märgitud veel lühiajalise laenuna võlgnevus summas 10 145 279 eurot (09.03.2011.a. võlanimekirja kohaselt seisuga 9 614 162.55 eurot) Pinway Trading Ltd suhtes. Varadest moodustavad põhiosa nõue Eastdale Industries Ltd (ostja) vastu summas 64 765 258.61 eurot ning ostetud kaubad müügiks ja ettemaksud kogusummas 3 523 237 eurot. Aktsiaseltsi omakapital on 16.03.2011 seisuga 44 556 027 eurot. 3.3
Võlgniku poolt esitatud 31.12.2010.a. bilansi kohaselt oli Võlgniku 2010 a puhaskahjum –37 837 630 krooni. 31.12.2010.a. seisuga oli ettevõttel varasid summas 1 139 234 167 krooni, kohustusi summas 457 039 398 krooni ning omakapital summas 682 194 769 krooni.
3.4
Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli:
3.4.1
Võlgniku põhitegevuseks 2009. a ehitusmaterjalide hulgimüük. Kuigi maailma finantskriisi tõttu oli vähenenud tarbimisnõudlus, oli AS Lavesta suutnud säilitada partnersuhted kõikide tarnijatega ja ostjatega. Tähelepanu pöörati äritegevuse kindlustamisele olemasolevatel turgudel. Lisaks astuti samme turuosa suurendamiseks uute tarnijatega lepingute sõlmimise kaudu.
3.4.2
2009. aastal moodustas Võlgniku müügitulu ca 514 mln krooni, vähenedes aastaga 80%. Võlgniku brutokasumiks kujunes ca 44 mln krooni, mis on 75% vähem kui eelmisel aastal. Ettevõtte 2009. aasta puhaskasum moodustas 18,5 mln krooni, vähenedes aastaga 29%.
3.4.3
Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse põhivarasse kokku 103 tuhat krooni.
3.4.4
Võlgniku keskmine töötajate arv majandusaastal oli 7 töötajat. 2009. aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 3 mln krooni. Juhatus koosnes ühest juhatuse liikmest, kes oli AS Lavesta töötaja. Lisatasusid juhatuse liikmele aasta jooksul ei makstud. Aruande kohaselt olid juhatuse liikmele tehtud väljamaksed ebaolulised ettevõtte finantstulemuste ja –seisundi suhtes.
3.4.5
Võlgnik seadis järgmiseks majandusaastaks eesmärgiks firma turupositsiooni säilitamise ning kindlustamise olemasolevatel turgudel kaupade sortimendi laiendamise kaudu. Ettevõtte ootuste kohaselt pidi suurendatama 2010. aastal müügikäivet 2008.a tasemini.
3.4.6
2009. aastal moodustas Võlgniku müügitulu 513 703 984 krooni. Võlgniku 2009. a puhaskasumiks kujunes 18 468 325 krooni. Võlgnikul oli vara kokku 1 177 584 436 krooni ja kohustusi kokku 457 552 037 krooni Võlgniku omakapital moodustas 31.12.2009. a seisuga 720 032 399 krooni.
3.4.7
Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS koostatud sõltumatu vandeaudiitori aruandes 28.05.2010.a. märgiti seisuga 31.12.2009.a. bilansis kajastatud nõuete osas Eastdale Industries Ltd vastu summas 1 031 miljonit krooni1, et audiitorbüroo poolt kasutatavad praktilised auditi protseduurid ei võimaldanud saada piisavat kinnitust, kas ja millises summas tuleks nimetatud nõudeid alla hinnata ja kas kajastamata diskonteerimise mõju on oluline aastaaruandele kui
2009.a. majandusaasta aruandes on märgitud , et vastavalt juhtkonna parima hinnangule moodustab nõude lühiajaline osa 214 589 675 krooni ja pikaajaline osa 816 618 375 krooni (31.12.2009 seisuga).
5(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
tervikule. Seisuga 31.12.2009.a. bilansis kajastatud nõude osas OÜ Callidus Invest vastu summas 13 miljonit krooni märgib audiitor, et nõude tagasimaksmine sõltub OÜ Callidus Invest äriplaani realiseerimisest, millega seotud asjaolusid puudub audiitoril võimalus hinnata, mistõttu ei oska audiitor hinnata nõude laekumise tõenäosust tulevikus ning võimaliku allahindluse suurust ja vajadust. Veel juhiti nimetatud aruandes tähelepanu asjaolule, et ettevõtte käibakapital seisuga 31.12.2009 on negatiivne, mis võiks tekitada ettevõtte likviidsuse probleeme lähitulevikus. 3.5
Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt oli Võlgniku 2008.a. puhaskasum 26 028 661 krooni. 31.12.2008.a. seisuga oli ettevõttel varasid summas 1 210 736 070 krooni, kohustusi summas 509 171 996 krooni ning omakapital summas 701 564 074 krooni.
3.6
Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt oli Võlgniku 2007 a puhaskasum 116 489 366 krooni. 31.12.2007 seisuga oli ettevõttel varasid summas 1 718 170 984 krooni, kohustusi summas 1 042 635 571 krooni ning omakapital summas 675 535 413 krooni.
IV.
Võlgniku varad
4.1
Võlgniku 16.03.2011. a bilansi kohaselt olid Võlgnikul 16.03.2011.a. seisuga järgmised varad kogusummas 68 386 663 eurot: 1)
Raha ja pangakontod 78 197 eurot (vt p 4.6.1)
2)
Nõuded ja ettemaksed 64 785 229 eurot
3)
4.2
4.3
•
Nõuded ostjate vastu 64 778 885 eurot (vt p 4.15)
•
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6 344 eurot (vt p 4.8)
Varud 3 523 237 eurot (vt p 4.14) •
Müügiks ostetud kaubad 3 248 526 eurot
•
Ettemaksed varude eest 274 711 eurot
Võlgniku 31.12.2010 a bilansi kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2010. a seisuga järgmised varad kogusummas 1 139 234 167 krooni alljärgnevalt: 1)
Raha ja pangakontod 6 577 975 krooni
2)
Nõuded ja ettemaksed 1 079 151 399 krooni
3)
Varud 53 444 896 krooni
4)
Materiaalne põhivara 59 898 krooni
Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2009. a seisuga järgmised varad kogusummas 1 177 584 436 krooni: 1)
Raha ja pangakontod 6 572 193 krooni
2)
Nõuded ja ettemaksed 288 940 513 krooni
3)
Varud 63 012 234 krooni
4)
Põhivara 819 059 496 krooni 6(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
4.4
4.5
4.6
•
Finantsinvesteeringud 2 322 869 krooni
•
Nõuded ja ettemaksed (pikaajalised) 816 618 375 krooni
•
Materiaalne põhivara 118 252 krooni
Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2008. a seisuga järgmised varad kogusummas 1 210 736 070 krooni: 1)
Raha ja pangakontod 1 620 626 krooni
2)
Nõuded ja ettemaksed 1 184 054 769 krooni
3)
Varud 23 714 698 krooni
4)
Põhivara 1 345 977 krooni •
Finantsinvesteeringud 1 268 300 krooni
•
Materiaalne põhivara 77 677 krooni
Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2007. a seisuga järgmised varad kogusummas 1 718 170 984 krooni: 1)
Raha ja pangakontod 42 282 694 krooni
2)
Tuletisinstrumendid 10 047 028 krooni
3)
Nõuded ja ettemaksed 1 622 555 169 krooni
4)
Varud 31 604 347 krooni
5)
Kinnistu müügiks 11 600 000 krooni (vt p 4.9)
6)
Materiaalne põhivara 81 746 krooni
Ajutise pankrotihaldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et:
4.6.1
Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1)
AS-is SEB Pank: •
Arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 62 552,27 EUR. Konto allkirjaõiguslik isik Nikolai Korban alates 13.02.2002.
•
Arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 0,00 EUR.
•
Muu hoius nr XXX, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 12 782,33 EUR.
•
Üleöödeposiit nr XXX, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 27,27 USD. Konto allkirjaõiguslik isik Nikolai Korban alates 14.02.2002.
•
Üleöödeposiit nr XXX, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 279,14 EUR. Konto allkirjaõiguslik isik Nikolai Korban alates 14.02.2002.
•
Väärtpaberikonto nr VP5283, mille saldo oli 21.03.2011. a seisuga 0,0000 aktsiat/ osakut.
•
Arvelduskontod on arestitud 15.11.2010.a.
•
Kohustus panga ees: krediitkaardilaen nr 2005031149, põhiosa jääk 66.33 EUR. 7(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
4.6.2
2)
Arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank, mille saldo oli 21.03.2011 seisuga on 0.00 EUR (konto broneeritud summas EUR 12.82 tasumata viivisest) ja 22.57 USD. Konto allkirjaõiguslik isik Nikolai Korban (isikukood XXX). Arvelduskonto on arestitud 18.03.2011.
3)
Arvelduskonto nr XXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis (Sampo Pank), mille saldo 21.03.2011 seisuga oli 1 442.59 USD, 1 994.39 RUB, 54.52 EUR. konto allkirjaõiguslik isik on alates 22.06.2007.a. Nikolai Korban (isikukood XXX). Ajavahemikul 22.05.2007.a. – 21.06.2007.a. oli allkirjaõiguslik isik I K (isikukood XXX). Konto juures omavad ja on omanud teleteenuste kasutamise õigust I K, J K (isikukood XXX) ja A N (isikukood XXX). Arvelduskonto on arestitud 18.03.2011. AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, BIGBANK AS-is, AS-is Marfin Bank Eesti, Tallinna Äripangas, AS Citadele Banka Eesti filiaalis, LHV Pangas ja Handelsbanken AB Eesti filiaalis Võlgnik arvelduskontot ei oma. AB Bank Snoras Eesti filiaalist ei ole ajutisele pankrotihaldurile aruande koostamise ajaks vastust laekunud.
4.7
Maanteeameti andmetel ei ole ega ole olnud Võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu liiklusregistris registreeritud.
4.8
Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.03.2011. a teatise kohaselt on Võlgniku nõuete saldo -1610,84 eurot ning ettemaksukonto saldo 4 263,75 eurot. (vt ka p 5.8)
4.9
Ajutine pankrotihaldur tegi päringu elektroonilisse kinnistusraamatusse Võlgnikule kuuluvate või kuulunud kinnistute kohta:
4.9.1
Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule kinnisvara ei kuulu.
4.9.2
Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on Võlgnikule kuulunud üks kinnistu registriosa nr-iga 3743508, asukohaga Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu, XXX. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud dokumentidest nähtub, et 11.04.2007.a. omandas Võlgnik enampakkumise kaudu Eesti Vabariigile kuulunud kinnistu registriosa nr-iga 3743508, asukohaga Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu, XXX müügihinnaga 11 600 000 krooni. 23.01.2008. a nimetatud kinnistu võõrandati OÜ-le Callidus Invest müügihinnaga 12 890 000 krooni (müügihinnale pidi lisanduma 1/3 ostja poolt kinnistu edasivõõrandamisest saadud kasumist). Kinnistu müügilepingu kohaselt pidi ostja müügihinna tasuma kinnistu edasivõõrandamisest saadud rahast. Samas ei olnud müügilepingus sätestatud mingit tähtaega, millise perioodi jooksul peaks kinnistu edasi võõrandama või raha maksma. Kohustuste täitmise tagamiseks seati kinnistule müüja kasuks hüpoteek summas 16 miljonit krooni. Oluline on märkida, et OÜ-d Callidus Invest võib pidada Võlgniku lähikondseks PankrS § 117 mõistes, kuivõrd võlgniku juhatuse liige Nikolai Korban on ka Callidus Invest OÜ nõukogu liige ning OÜ Callidus Invest 50 % osanik on OÜ Puriste, kelle ainuosanik ja juhatuse liige on Nikolai Korban’i poeg I K.
4.10
Võlgniku poolt on ajutisele haldurile esitatud 25.02.2008.a. laenuleping, mille alusel andis Võlgnik OÜ-le Callidus Invest laenu summas 1 500 000 krooni intressiga 7% aastas. 25.08.2009.a. laenulepingu muudatusega suurendati Võlgniku poolt OÜ-le Callidus Invest antava laenu summat 1 000 000 krooni võrra 2 500 000 kroonini. 8(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
Ajavahemikul 26.02.2008.a. kuni 18.05.2010.a. kandis Võlgnik OÜ-le Callidus Invest üle kokku 3 073 869 krooni (sh 2010.a. jooksul 751 000 krooni). Seega kanti OÜ-le Callidus Invest üle 573 869 krooni võrra suurem summa kui oli laenulepingu alusel ette nähtud. (Tagasivõitmise võimaluste osas vt p 7.1.6) 4.11
31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepinguga loovutas Võlgnik p 4.9.2 ja p 4.10 märgitud nõuded OÜ Callidus Invest vastu Küprosel registreeritud äriühingule Pinway Trading Ltd, tasaarvestades nõuete summa 16 351 969,70 krooni (1 045 081,34 eurot) Pinway Trading Ltd poolse nõudega Võlgniku vastu summas 19 750 000 USD. Lepingu kohaselt jäi tasaarvestuse tulemusena Võlgniku suhtes kehtima Pinway Trading Ltd nõue summas 18 353 666,82 USD. 09.02.2011.a. hüpoteegi loovutamise lepinguga loovutas Võlgnik ka p 3.10 märgitud kinnistule seatud hüpoteegi Pinway Trading Ltd-le. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on 01.04.2011 seisuga kõnealuse kinnistu omanikuks jätkuvalt OÜ Callidus Invest. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud 31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepingu ja 09.02.2011.a. hüpoteegi loovutamise lepinguga rikutud võlausaldajate huve ning seega võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused pankrotimenetluses. Tehingute tagasivõitmise tulemusena oleks võimalik pöörata kohesele sundtäitmisele sissenõutavad nõuded OÜ Callidus Invest vastu, mis tulenevad 23.01.2008.a. notariaalsest kinnistu müügilepingust (vt p 4.9.2).
4.12
Võlgnikul on kehtiv liisinguleping (kasutusrent) AS-iga SEB Liising, mis oli sõlmitud 30.03.2007.a., liisinguesemeks sõiduauto Audo A6 Allroad. Lepingu lõppemise kuupäev on 10.03.2012.a. 21.03.2011.a. seisuga oli liisinguese Võlgniku valduses, võlgnevusi AS SEB Liising ees võlgnikul 21.03.2011 seisuga ei ole. Liisinglepingu (kasutusrent) kohaselt jääb liisinguandja lepingu eseme omanikuks ka peale lepingu lõppemist (eseme jääkväärtusega omandamist ei nähta ette), seega ei saa nimetatud sõidukit käsitleda Võlgniku pankrotivarana. Võlgnikul puuduvad liisinglepingud Swedbank Liising AS-i, ALG Liising AS-i ja Nordea Finance Estonia AS-iga. AS-ilt DnB NORD Liising ja Danske Bank A/S Eesti filiaalilt ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajaks liisinglepingute osas vastust saanud.
4.13
AS-i Eesti Väärtpaberikeskus teatel ei ole Võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud.
4.14
Võlgniku poolt edastatud andmete kohaselt on käesoleval hetkel Võlgnikul Venemaa äriühingu Lavesta tellimusel tarnijate poolt Tallinna (25), Kotka (Soome, 3) ja Peterburi (Venemaa, 39) sadamatesse tarnitud erinevaid sisustuskaupu 67 konteinerit vääruses ca 3 036 413,81 USD ja 200 571,15 EUR (kogusummas 2337837,153 EUR 31.03.2011 Euroopa Keskpanga USD kursi 1 euro=1,4207 USD alusel). Kuivõrd enamus tarnijatega (va Ceramicas Azahar) sõlmitud lepingute kohaselt läks kauba omandiõigus tarnijalt ostjale üle kauba üleandmisel vedajale, ning arvestades, et tellijale on kaup üle andmata, siis tuleb asuda seisukohale, et kaubad Tallinna, Kotka ja Peterburi sadamates asuvates konteinerites kuuluvad Võlgnikule. Kaupade säilimise tagamiseks tegi ajutine haldur 31.03.2011.a. Viru Maakohtule taotluse konteinerites olevad kaubad arestida ning Viru Maakohus rahuldas halduri taotluse 01.04.2011.a. kohtumäärusega. Halduril on keeruline hinnata varude tegelikku turuväärtust, kuivõrd tegemist on väga spetsiifilise kaubaga, millele ostjate leidmine võib osutuda keeruliseks. Eeldusel, et konteinereid on pankrotimenetluses võimalik võõrandada, võib ajutise halduri hinnangul varude turuväärtuseks konservatiivselt hinnatuna olla ca 1 miljon eurot. 9(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
4.15
Nõudeid ostjate vastu on 16.03.2011.a seisuga 64 778 885 eurot, millest enamuse moodustab nõue Kanada äriühingu Eastdale Industries Ltd vastu. Võlgniku poolt esitatud andmete alusel ei ole ajutisel halduril võimalik hinnata nimetatud nõude laekumise tõenäosust. Võlgniku juhatuse liikme Nikolai Korban’i kinnitusel puudub Eastdale Industries Ltd-l võimalus võlgnevust tasuda, kuna talle ollakse omakorda võlgu. Nikolai Korban’i selgituse kohaselt on Eastdale Industries Ltd siiski väikeste summadena üritanud maksta, mistõttu ei peetud vajalikuks võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu (Võlgniku arvelduskontodelt nähtub Eastdale Industries Ltd viimane makse 07.09.2010 summas 9 100 USD). Nõude sissenõutavuse hindamiseks oleks esmalt vaja saada täiendavat informatsiooni Eastdale Industries Ltd varalise seisukorra kohta, millele järgnevalt peaks otsustama kas nõude sissenõudmiseks on mõistlik pöörduda kohtusse või ei. Antud olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et Eastdale Industries Ltd on Kanada äriühing ning eelnimetatud toimingute tegemiseks oleks ilmselt mõistlik leida Advokaadibüroo Kanadast, kes saaks nõude sissenõudmisega tegeleda. Samas viitab juba ainuüksi nõude suurus ja nõude pikaaegne tasumata jätmine äriühingu makseraskustele.
4.16
Põhivara ja väikevahendeid Võlgnikul 16.03.2011 seisuga ei ole. Võlgnik esitas põhivara nimekirja seisuga 27.12.2010, millest nähtub, et võlgnikul oli 2 arvutit, printer, monitor, 2 serverit ja 2 konditsioneeri bilansilise jääkväärtusega ca 3 828 eurot. 28.02.2011 võõrandas Võlgnik nimetatud vahendid (va monitor) Suum Kaupade OÜ-le summas 1 536 eurot.
4.17
Võlgniku kinnitusel bilansivälist vara Võlgnikul ei ole.
Pankrotihalduri hinnangul moodustavad võlgniku peamise realiseeritava vara Tallinna, Kotka ja Peterburi sadamates konteinerites olevad kaubad. Bilansis kajastatud Eastdale Industries Ltd nõude osas ei ole käesoleval hetkel Võlgniku poolt esitatud andmete alusel ajutisel halduril võimalik hinnata kas üldse ja millises ulatuses on nõue sissenõutav. Ajutise halduri hinnangul on tagasivõitmise alused olemas 31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepingu ja 09.02.2011.a. hüpoteegi loovutamise lepingu osas, mille tulemusena oleks võimalik pankrotivarasse juurde saada 11 600 000 krooni (741 375,12 eurot). Eeltoodut arvestades on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku reaalsete varade väärtus käesoleval ajal kokku ca 1,1 miljonit eurot. V.
Võlgniku kohustused (võlad)
5.1
Võlgniku poolt esitatud 16.03.2011. a bilansi kohaselt oli Võlgnikul 16.03.2011. a seisuga kohustusi kokku summas 23 830 636 eurot alljärgnevalt: 1)
5.2
Lühiajalised kohustused 23 830 636 eurot •
Lühiajalised laenud ja võlakirjad 10 145 279 eurot (vt p 5.11)
•
Võlad tarnijatele 13 646 588 eurot (vt p 5.6)
•
Võlad töövõtjatele 32 557 eurot (vt p 5.7)
•
Maksuvõlad 6 212 eurot (vt p 5.8)
Võlgniku poolt esitatud 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli Võlgnikul 31.12.2010. a seisuga kohustusi kokku summas 457 039 398 krooni alljärgnevalt: 1)
Lühiajalised kohustused 457 039 398 krooni •
Lühiajalised laenud ja võlakirjad 214 935 457 krooni 10(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
5.3
Võlad tarnijatele 241 267 826 krooni
•
Võlad töövõtjatele 667 930 krooni
•
Maksuvõlad 159 694 krooni
•
Muud võlad 8 491 krooni
Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt oli Võlgnikul 31.12.2009. a seisuga kohustusi kokku summas 457 552 037 krooni alljärgnevalt: 1)
5.4
•
Lühiajalised kohustused 457 552 037 krooni •
Laenukohustused 277 177 162 krooni
•
Võlad ja ettemaksed 180 374 875 krooni
Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2008. a seisuga järgmised kohustused kogusummas 509 171 996 krooni: 1)
2)
Lühiajalised kohustused 289 844 296 krooni •
Laenukohustused 1 111 krooni
•
Võlad ja ettemaksed 289 683 158 krooni
•
Eraldised 160 027 krooni
Pikaajalised kohustused 219 327 700 krooni •
5.5
Laenukohustused 219 327 700 krooni
Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt olid Võlgnikul 31.12.2007. a seisuga järgmised kohustused kogusummas 1 042 635 571 krooni: 1)
2)
Lühiajalised kohustused 832 531 121 krooni •
Laenukohustused 95 445 334 krooni
•
Võlad ja ettemaksed 737 085 787 krooni
Pikaajalised kohustused 210 104 450 krooni •
Laenukohustused 210 104 450 krooni
5.6
Võlgnik on esitanud võlanimekirja seisuga 09.03.2011. a, mille kohaselt on Võlgnikul võlgnevused tarnijate ees kokku summas 13 862 355,40 eurot (vt Lisa nr 2). Võlgniku esindaja selgituste kohaselt lisanduvad eeltoodule kauba vedamisega ja ladustamise seotud võlgnevused, mis on 14.04.2011 seisuga suurusjärgus 12723789,14 RUB (315844,34 eurot). Viimatinimetatud kohustused igapäevaselt kasvavad.
5.7
Seisuga 01.03.2011.a. on Võlgnikul tööl 6 töötajat, töötasude osas Võlgniku kinnitusel võlgnevust ei ole. Bilansis kajastuva 32 557 eurot osas on võlgnik märkinud „puhkusetasud“.
5.8
Võlgniku 16.03.2011.a. bilansis kajastub maksuvõlg summas 6 212 eurot. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.03.2011. a teatise kohaselt on Võlgniku nõuete saldo -1610,84 eurot ning ettemaksukonto saldo 4 263,75 eurot. Selgitust saldode lahkevuse osas ei ole võlgnik käesolevaks hetkeks andnud.
11(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
5.9
AS SEB Liising teatel on Võlgniku ja AS SEB Liising vahel 30.03.2007. a sõlmitud liisingleping nr L07103729 (kasutusrent), liisinguese on sõiduauto Audi A6 Allroad, Vin-koos WAUZZZ4F37N134639, ehitusaasta 2007, maksumus koos käibemaksuga 1 045 100,04 krooni (66794,07 EUR), 21.03.2011 seisuga võlgnevused puuduvad, lepingu tähtaeg on 10.03.2012. a.
5.10
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatel Võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad.
5.11
Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud informatsiooni kohaselt oli Võlgnikule kuni 31.12.2010.a. avatud arvelduskrediidi limiit Amsterdam Trade Pangas summas 19 750 000 USD. Arvelduskrediidi limiidi sulgemisel jäi üles võlgnevus samas summas. Võlgniku esitatud andmete ja dokumentide kohaselt tasus Venemaa äriühing Laverna 09.07.2009.a. AS Lavesta võlgnevuse Amsterdam Trade Bank ees, omandades nõude 19 750 000 USD AS Lavesta vastu. 09.07.2009.a. täiendava kokkuleppega loovutas Venemaa äriühing Laverna kõnealuse nõude AS Lavesta vastu summas 19 750 000 USD Küprosel registreeritud äriühingule Pinway Trading Ltd. 31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepinguga (vt p 4.11) loovutas Võlgnik p 4.9.2 ja p 4.10 märgitud nõuded OÜ Callidus Invest vastu Küprosel registreeritud äriühingule Pinway Trading Ltd, tasaarvestades nõuete summa 16 351 969,70 krooni (1 045 081,34 eurot) Pinway Trading Ltd poolse nõudega Võlgniku vastu summas 19 750 000 USD, vähendades sellega oma kohustust Pinway Trading Ltd ees 1 396 333,18 USD võrra. Tasaarvestuse tulemusena jäi lepingu kohaselt Võlgniku suhtes kehtima Pinway Trading Ltd nõue summas 18 353 666,82 USD (vt ka p 4.11). 02.02.2011 ja 10.02.2011 kandis AS Lavesta Pinway Trading Ltd-le üle kokku 4 200 000 USD, mille tulemusena on Pinway Trading Ltd nõue Võlgniku suhtes summas 14 154 666,82 USD (9963163,80 EUR 31.03.2011 seisuga). (vt ka p 7.1.1 ja p 7.1.2).
Ajutise haldurina hindan Võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 28,3 miljonit eurot. VI.
Finantsanalüüs
6.1
Haldur on võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks viinud läbi finantsanalüüsi ning finantsanalüüsi läbiviimise aluseks on haldur kasutanud võlgniku 16.03.2011.a., 31.12.2010. a ja 31.12.2009. a bilansse ja kasumiaruendeid. Samas ei pea ajutine haldur vajalikuks läbi viidud finantsanalüüsi tulemuste lisamist käesolevale aruandele, kuivõrd finantsanalüüs ilmselt ei kajasta objektiivselt võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Võlgniku bilansis on diskonteerimata kajastatud käibevarana aruande p 2.1.2 ja 3.16 kirjeldatud nõue Eastdale Industries Ltd vastu summas ca 65 milj eurot, mille sissenõutavuse osas on ajutisel halduril tõsised kahtlused. Nimetatud nõude diskonteerimise korral muutuksid finantsanalüüsi tulemused täielikult. Seega ei peegelda finantsanalüüsi tulemused ilmselgelt objektiivselt võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda.
VII.
Andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta
7.1
Ajutisele haldurile esitatud ning kättesaadava info põhjal võivad tagasivõitmise alused esineda järgmiste tehingute osas:
7.1.1
31.12.2010.a. nõuete loovutamise leping, millega loovutas Võlgnik p 4.9.2 ja p 4.10 märgitud nõuded OÜ Callidus Invest vastu Küprosel registreeritud äriühingule Pinway Trading Ltd, tasaarvestades nõuete summa 16 351 969,70 krooni (1 045 081,34 eurot) 12(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
Pinway Trading Ltd poolse nõudega Võlgniku vastu summas 19 750 000 USD. Lepingu kohaselt jäi tasaarvestuse tulemusena Võlgniku suhtes kehtima Pinway Trading Ltd nõue summas 18 353 666,82 USD. Ajutise halduri hinnangul võis Võlgnik olla nimetatud ajal maksejõuetu, mistõttu võisid nimetatud lepinguga olla rikutud teiste võlausaldajate huvid ning seega võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused. 7.1.2
31.12.2010.a. lisakokkulepe 31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepingule. Ajutise halduri hinnangul võis Võlgnik olla nimetatud ajal maksejõuetu, mistõttu võisid nimetatud lepinguga olla rikutud teiste võlausaldajate huvid ning seega võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused.
7.1.3
09.02.2011.a. hüpoteegi loovutamise leping, millega loovutas Võlgnik ka p 3.10 märgitud kinnistule seatud hüpoteegi Pinway Trading Ltd-le kõigi Pinway Trading Ltd. nõuete tagamiseks, mis tulenesid 23.01.2008. a notariaalsest kinnistu müügilepingust (vt p 4.9.2). Ajutise halduri hinnangul võis Võlgnik olla nimetatud ajal maksejõuetu, mistõttu võisid nimetatud lepinguga olla rikutud teiste võlausaldajate huvid ning seega võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused.
7.1.4
12.11.2009.a. laenulepingu (koos 19.11.2009.a., 15.04.2010.a. lisakokkulepetega) alusel andis AS Lavesta ainuaktsionärile Roseglen Corporation Ltd laenu kokku summas 6 000 000 EUR intressimääraga 14%. 31.12.2010.a. tagastati laenu põhiosa jääk summas 5 630 915,86 EUR. Ajutise halduri hinnangul võis Võlgnik olla nimetatud ajal maksejõuetu, mistõttu võisid Võlgniku lähikondsele nimetatud rahalise kohustuse täitmisega olla rikutud teiste võlausaldajate huvid ning seega võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused.
7.1.5
Kõnealuste tehingute tagasivõitmise tulemusena oleks võimalik pöörata kohesele sundtäitmisele sissenõutavad nõuded OÜ Callidus Invest vastu, mis tulenevad 23.01.2008.a. notariaalsest kinnistu müügilepingust. 23.01.2008. a kinnistu müügilepinguga võõrandati AS Lavestale kuulunud kinnistu registriosa nr-iga 3743508, asukohaga Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu, Raja tn 12 OÜ-le Callidus Invest müügihinnaga 12 890 000 krooni (müügihinnale pidi lisanduma 1/3 ostja poolt kinnistu edasivõõrandamisest saadud kasumist). Kinnistu müügilepingu kohaselt pidi ostja müügihinna tasuma kinnistu edasivõõrandamisest saadud rahast. Seega ei ole sundtäitmisele võimalik pöörata nõudeid OÜ Callidus Invest vastu enne, kui OÜ Callidus Invest on nimetatud kinnistu edasivõõrandanud. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda ka 23.01.2008. a kinnistu müügilepingu osas teatud tagasivõitmise võimalused, kuid neid oleks võimalik täpsemalt selgitada hilisema pankrotimenetluse käigus.
7.1.6
Ajutise halduri hinnangul võivad esineda tagasivõitmise alused ka muudes tehingutes, millede asjaolusid tuleb täpsemalt selgitada hilisema pankrotimenetluse käigus.
VIII. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta 8.1
Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku raamatupidamise korraldamises esineb ajutise halduri hinnangul küll puudujääke, kuid need ei ole oluliselt raskendanud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist KarS § 3811 tähenduses. (vt ka p 2.2) 13(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
8.2
Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võttes arvesse Võlgniku poolt esitatud 16.03.2011.a. ja 31.12.2010.a. bilansside puhul käibevara väärtuse allahindamata jätmist, esineb Võlgnikul rahavooline maksejõuetus. Samuti võttes arvesse Võlgniku vara tegelikku (mitte bilansilist väärtust), siis ületavad ka Võlgniku kohustused Võlgniku vara. Võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad sadamates oleva kauba ladustamiskulude ja viiviste näol.
8.3
Järgnevas tabelis on toodud võlgniku majandustulemused viimase 4 aasta tegevuse kestel, aluseks on võetud võlgniku 2007-2009 majandusaasta aruanded ja finantsaruanded (bilansid, kasumiaruanded) 31.12.2010.a. ja 16.03.2011.a. seisuga. 31.12.2007
31.12.2008
31.12.2009
31.12.2010
16.03.2011 EEK
16.03.2011 EUR
1718170984,00
1209390093,00
358524940,00
1139174269,00
1070018761,30
68386663,00
31604347,00
23714698,00
63012234,00
53444896,00
55126680,04
3523237,00
81746,00
1345977,00
819059496,00
59898,00
0,00
0,00
Varad kokku
1749857077,00
1210736070,00
1177584436,00
1139234167,00
1070018761,30
68386663,00
Lühiajalised kohustused
832531121,00
289844296,00
457552037,00
457039398,00
372868429,24
23830636,00
Pikaajalised kohustused
210104450,00
219327700,00
0,00
0,00
0,00
0,00
Kohustused kokku
1042635571,00
509171996,00
457552037,00
457039398,00
372868429,24
23830636,00
Omakapital
707221506,00
701564074,00
720032399,00
682194769,00
697150332,06
44556027,00
Äritulud
3364999074,00
2737434239,00
574769434,00
722341873,00
20944319,71
1338586,00
Ärikulud
3248509708,00
2711405578,00
556301109,00
760179503,00
5988751,80
382751,00
Puhaskasum (kahjum)
116489366,00
26028661,00
18468325,00
-37837630,00
14955567,91
955835,00
Käibevara sh kaubavarud Põhivara
Finantsanalüüsi kohaselt võib alalise maksejõuetuse tekkimise perioodiks pidada eelkõige 2010. a. lõppu, mil selgus, et peamise kliendi krediidilimiiti ei pikendatud ning võlgnikul puudusid kanalid ja edasised võimalused juba tellitud kauba võõrandamiseks. Samas on oluline märkida, et juba 2009.a. bilansist nähtuval esines Võlgnikul käibevara defitsiit, millele juhtis tähelepanu ka audiitor 2009.a. majandusaasta aruandes. 2010.a. ja 16.03.2011.a. bilanssides nimetatud defitsiit ei kajastunud, kuivõrd selle kattis ca 65 miljoni euro suurune nõue Kanada äriühingu Eastdale Industries Ltd vastu. Nimetatud võlgnevus kujunes aastate jooksul ning ajutisele haldurile jääb arusaamatuks, miks ei võtnud võlgniku juhatuse liikmed varem vastu otsust kaupade tarnimise lõpetamise kohta Kanada äriühingule, kui võlgnevus aastate jooksul ainult kasvas. Samuti jääb arusaamatuks, mis ei teinud Võlgnik oma raamatupidamisarvestuses nimetatud nõude osas allahindlust niipea, kui ilmnesid Eastdale Industries Ltd makseraskused. 8.4
Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseeritava olemasoleva vara moodustavad peamiselt Tallinna, Kotka ja Peterburi sadamates olevad kaubad. Eastdale Industries Ltd nõude sissenõutavuse osas ei ole ajutisel halduril võimalik olemasolevate andmete põhjal seisukohta võtta. Samuti tuleb täiendavalt selgitada täiendavate varade pankrotivarasse saamist tehingute tagasivõitmise kaudu.
14(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
8.5
Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada Võlgniku ühekülgset müügistrateegiat ning ainsa kliendi Venemaa äriühingu Laverna suutmatust tasuda oma võlgnevusi Võlgniku ees, mille tõttu ei suuda Võlgnik omakorda täita enda kohustusi tarnijate ja vedajate ees. Kuivõrd Võlgniku ainus müügikanal on sulgunud, siis ei ole majandustegevuse jätkamine võimalik. Samuti on maksejõuetuse üheks põhjuseks ca 65 miljoni euro suuruse nõude Kanada äriühingult sissenõudmata jätmine.
Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on Võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust Võlgnik maksejõuetu ka siis, kui Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud Võlgnik, siis eeldatakse Võlgniku maksejõuetust. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 palutakse välja kuulutada Aktsiaseltsi Lavesta (registrikood 10843113) pankrot; nimetada Aktsiaseltsi Lavesta pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, elektronpost [email protected] , telefon 507 2034); määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
05.04.2011 esitas ajutine pankrotihaldur aruanne oma tööst. Aruanne kohaselt Aktsiaseltsi Lavesta varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: Toiming Tundide arv Suhtlesin ja kohtusin võlgniku esindajatega
Suhtlesin võlausaldajatega
Tutvusin võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentidega
Tutvusin võlgniku registri ja arhiivmaterjalidega
Koostasin ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse
Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid
Valmistasin ette ja koostasin võlgniku varade arestimise taotluse
Korraldasin vara arestimise määruse tõlkimist soome ja vene keelde
Koostasin ajutise pankrotihalduri aruande
Kokku:
Halduri tasu (80€/h)
Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Juhindudes väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 64 eurot (1000 kr) tund, palun kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu 36 töötunni eest 2880 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot ehk 1250 kr), millele lisandub sotsiaalmaks 33%, ning vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) katteks 403,97 eurot, so kokku 3283,97 eurot. 15(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
Ajutise halduri vajalikud kulutused olid: Kulu nimetus
Kogus
M/ü
Maksumus
Kokku
Tähitud kirjade väljastusteatega saatmine Ümbrikud Kütuse kulu Fotokoopiad Telefoni kasutamine Äriregistri tasulised päringud Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud Kõned välismaale Tõlketeenused (vara arestimise määruste tõlge vene ja soome keelde)
tk tk liiter tk tund tk päev
0,6 0,13 1,24 0,32 0,19 1,92 19,37
1,2 0,26 49,6 15,04 6,65 11,52 58,11
minut 0,517 227,98
33,605 227,98
Kokku (EUR) 403,965
Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul moodustavad võlgniku peamise realiseeritava vara Tallinna, Kotka ja Peterburi sadamates konteinerites olevad kaubad. Bilansis kajastatud Eastdale Industries Ltd nõude osas ei ole käesoleval hetkel Võlgniku poolt esitatud andmete alusel ajutisel halduril võimalik hinnata kas üldse ja millises ulatuses on nõue sissenõutav. Ajutise halduri hinnangul on tagasivõitmise alused olemas 31.12.2010.a. nõuete loovutamise lepingu ja 09.02.2011.a. hüpoteegi loovutamise lepingu osas, mille tulemusena oleks võimalik pankrotivarasse juurde saada 11 600 000 krooni (741 375,12 eurot). Eeltoodut arvestades on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku reaalsete varade väärtus käesoleval ajal kokku ca 1,1 miljonit eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 28,3 miljonit eurot. Seega ületavad AS Lavesta kohustused tema vara 28 korda. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et ei ole 16(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Tutvudes ajutise halduri aruandega kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võttes arvesse võlgniku poolt esitatud 16.03.2011.a. ja 31.12.2010.a. bilansside puhul käibevara väärtuse allahindamata jätmist, esineb võlgnikul rahavooline maksejõuetus. Samuti võttes arvesse võlgniku vara tegelikku (mitte bilansilist väärtust), siis ületavad ka võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad sadamates oleva kauba ladustamiskulude ja viiviste näol. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et esialgsel andmetel ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 87 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna 17(18)
Tsiviilasi nr 2-11-10360
koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 36 töötunni eest 2 880 eurot (80 eurot/tund), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ja vajalike kulutuste katteks 403,97 eurot väljamõistmiseks võlgniku varast. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutise halduri tasu ning kulutuste hüvitis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri märgitud ulatuses. Ajutise halduri poolt näidatud ajakulu on põhjendatud, arvestades tehtud töö mahukuse, keerukuse ja kvaliteediga. Tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.