A. V.`e hagi S. K.`i vastu matusekulude hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Hagihind
366,02 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
A. V. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
S. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
:
RESOLUTSIOON
1.A. V.`e hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. K.`ilt A. V.`e kasuks 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) eurot 02 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud peab kandma kostja. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A. V. ja M. K. olid alates 01.08.2007. a abielus. M. K. suri 14.09.2010. a. M. K. ei teinud oma surma korraks testamenti ega sõlminud pärimislepingut. M. K.i pärijad on A. V. ja M. K.`i poeg esimesest abielust S. K. (mõlemad 1⁄2 mõttelises osas). Pärijad võtsid pärandi vastu ning Narva notar S. N. on selle kohta 24.03.2010. a koostanud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse.
2.A. V. esitas 30.12.2010. a kohtusse hagi S. K.`i vastu matusekulude hüvitamiseks summas 5 727 krooni (366,02 eurot).
3.Hagiavalduse kohaselt toimusid 21.09.2010. a M. K.`i matused. Kõik matusekulud kandis hageja, matusekulud – 6 694 krooni, hauaplaatselle paigaldamine, latern ja 2 lillevaasi – 2 760 krooni ja hauakivi alus - 2 000 krooni, kokku 11 454 krooni. 2010. aasta oktoobris pöördus hageja kostja poole palvega, et viimane hüvitaks hagejale pool matusekuludest, kuid kostja kategooriliselt keeldus hageja palve rahuldamisest, öeldes, et see ei ole tema asi. Hageja tugineb pärimisseaduse (PärS) § 131, mille kohaselt pärija kannab pärandaja matuse kulud ning iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Pärandvara müüdi 67 000 krooni eest ja raha jagati pärijate vahel võrdselt.
4.Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu. Kostja märkis, et hageja tõlgendab vääralt pärimisseadust. Pärija kannab pärandaja matuse kulud arvestades tavasid ja pärandi suurust. Hageja poolt esitatud dokumentidest on matuse kuludeks ainult OÜ Loxem 19.10.2009. a arve summas 6 694 krooni. Kõik ülejäänud kulud ei ole matuse kulud, kuna tegemist on täiendavate kuludega, mis tehti 2010. aastal, mistõttu kostja ei olnud nõus neid kulusid kandma. PärS § 131 lg 3 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku pärandaja matuse kuludeks, kannavad teised pärijad pärandiosa ületavad matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Matuse kulud olid 6 694 krooni ja neid oli võimalik katta pärandaja enda vahendite arvelt, kuna kostjale teadaolevate andmete järgi oli pärandaja pangaarvel olev summa suurem kui 6 694 krooni. Peale selle jääb arusaamatuks kas hageja taotles kohalikust omavalitsusest matusetoetust, kui taotles ja sai, siis millises suuruses.
5.Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja märkis, et kõik kantud kulud olid põhjendatud ning kõik kulud matmiseks olid tehtud tavasid arvestades. Mälestussammas ja piirded ei panda korraga, seda tehakse aasta jooksul. Seepärast ongi arved aastast 2010. Kostja väide, et pärandaja pangaarvel oli surma hetkel raha rohkem kui 6 694 krooni, ei vasta tõele, sest pärandaja pangaarvel ei olnud midagi. Hageja tõepoolest sai matusetoetust 500 krooni (32 eurot), kuid see summa ei katnud matusekulusid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Poolte vahel on põhiline vaidlusküsimus selles, kas hageja kantud kõik kulutused on matusekulud PärS § 131 tähenduses.
8.Hageja on seisukohal, et tema kantud kulud kogusummas 11 454 krooni on põhjendatud matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandajal ei olnud rahalise sääste pangas, mille arvelt katta matuse kulud. Kostja omakorda on seisukohal, et matuse kulud on ainult 19.10.2009. a arve ning teised on täiendavad kulud, millel puudub otsene seos matustega, lisaks olid pärandaja rahalised säästud suuremad, kui matusteks kantud vajalikud kulutused (6 694 krooni).
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad on mõlemad M. K.`i pärijad võrdsetes osades, et nad võtsid pärandi vastu, pärandvara on müüdud ja pärandi müügist saadud raha on pärijate vahel jagatud võrdselt pooleks ning et hageja on kandnud pärandaja matuse kulud, sh kulud, mis on seotud haua korrastusega 2010. aastal.
10.Esitatud tõenditest tuleneb, et hageja kulutused on kokku 11 454 krooni. Hageja on esitanud arve-kviitungi 19.10.2009. a, millele on märgitud „M. H. matuste tasumine“ summas 6 694 krooni, kviitung-orderi 08.07.2010. a, millele on märgitud „plaat, kunstiline töö, paigaldus, latern, 2 lillevaasi“ summas 2 760 krooni ja orderi kviitungi 20.10.2010. a, millele on märgitud „hauakivi alus“ summas 2 000 krooni (tl 9).
11.PärS § 131 lg 1 sätestab, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Lõige 2 sätestab, et iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Lõige 3 sätestab, et pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab. Kui pärija või annakusaaja pärandvarast või annakust ei jätku pärandaja matuse kuludeks, kannavad teised pärijad pärandiosa või annakut ületavad matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Eeltoodust tuleneb, et pärandaja matuse kulud kaetakse eelkõige pärandvara arvelt ning matuse kulude kandmisel arvestatakse tavasid ja pärandi suurust. Seadus ei täpsusta, millised kuludena käsitletakse matuse kulusid.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et matuse kuludena on käsitletav vaid arve summas 6 694 krooni. Kohtu arvates ei ole matuse kuludena käsitletavad üksnes vahetult matuste ajal kantavad tavalised kulutused (peied, haua kaevamine, vajalikud matuseteenused ja tasud matusekommete täitmisel jms). Kahtlemata on matuse kulud ka kulud, mida tehakse seoses haua tähistamisega (hauatähise rajamine, hauakivi või hauaplaadi paigaldamine jms). Haua tähistamine on Eesti kultuuriruumis tavaks. Kohus loeb hageja kantud kulutusi põhjendatud ja mõistlikeks ja vajalikeks kuludeks, mis on seotud matmisega.
13.Kohus märgib, et pärandvarast, mis müüdi 67 000 krooni eest ja jagati pärivate vahel võrdselt pooleks, piisas matuse kulude tegemiseks kogusummas 11 454 krooni.
14.Kohus märgib hagejale, et arusaamatuste vältimiseks olnuks hagejal viisakas teise pärijaga enne kulutuste tegemist kokku leppida. Kohus loodab, et hagis on ammendavalt määratletud matusekulud ning hageja (samuti ka kostja) võivad edaspidi haua kaunistamiseks ja kadunukese mälestamiseks tehtavaid kulusid kanda iseseisvalt ja nii nagu nad ise soovivad, nõudmata kaaspärijalt kulude hüvitamist.
15.Kohus märgib kostjale, et kostja kohustuseks oli tõendada asjaolu, et pärandajal olid rahalised säästud, mille arvelt sai matused korraldada. Hageja on märkinud, et pärandajal rahalised säästud puudusid ning negatiivse asjaolu tõendamise koormust ei saa panna hagejale.
16.Kohtule 01.04.2011. a e-posti aadressilt „K.K xxx saadetud kirja, millele on lisatud kirja lõppu saatja nimi S. H. jätab kohus tähelepanuta, sest edastatud kiri ei ole kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. TsMS 336 lg 1 kohaselt võib kohtule avaldusi elektrooniliselt edastada, kuid dokument peab olema varustatud digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.
Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab täies ulatuses kostja.
18.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.