Tsiviilasi nr 2-11-6713
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-6713
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Mxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
225,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxx Jxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Mxxxx Jxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja MxxxxxJxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 311 (kolmsada üksteist) eurot 62 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on lepingust nr 06-041130-VL tulenev põhiosa võlgnevus 225,13 eurot, intress 46,00 eurot ja põhiosa viivis 40,49 eurot. Mõista välja Mxxxx JxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (225,13 eurot) alates 17.02.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta MxxxxxJxxxxxx kanda. Mõista välja MxxxxJxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks 111 (ükssada üksteist) eurot 84 senti menetluskulude katteks.
1 (3)
Sissenõutavast summast on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. Mõista välja Mxxxx Jxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (111,84 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 12.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse 4730,59 krooni saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 07.09.2010.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 14.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiiremenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Swedbank AS esitas 17.02.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse MxxxxxJxxxxxx vastu võlgnevuse 311,62 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 225,13 eurot põhiosa, 46,00 eurot intress ning 40,49 eurot 16.02.2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25. märtsiks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Menetlusdokumendid saadeti 04.03.2011.a kostja e-posti aadressile, kust kostja sai need isiklikult samal kuupäeval kätte (tl 1). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud.
Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 24.03.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 06041130-VL summas 15 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga
2 (3)
15.04.2010.a. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ning 16.06.2009.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pooltevaheline suhe on laenusuhe, mida reguleeritakse vastavalt VÕS §-le 396. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud kogusummas 111,84 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.