Tsiviilasja number
2-08-54863
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2011, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
Ravonet OÜ hagi Olga Pavlova (end. Gromova) vastu 22 431,60 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 407,87 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Pavlova apellatsioonkaebus
Menetluse liik
16.03.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ravonet OÜ (registrikood 11228580, asukoht Peterburi tee 11-1, Tallinn); esindaja Jaanus Silm (Õigusbüroo Tehinger OÜ, VanaPosti 7, 10146 Tallinn); e-post: [email protected] Kostja: Olga Pavlova (end. Gromova), isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi, e-post: [email protected]
Jätta Harju Maakohtu 31.08.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Olga Pavlova kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 22.08.2008 esitas OÜ Ravonet Harju Maakohtule hagi, milles palus Olga Pavlovalt välja mõista 22 431,60 krooni ning menetluskulud kokku summas 9 290 krooni, millest oli riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5 750 krooni ja õigusabikulu 3 540 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet 403,25 krooni võrra, paludes kostjalt välja mõista 22 028,35 krooni. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 26.04.2006 OÜ-lt MI Assets (endine nimi OÜ MI Kuller) korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-X Tallinnas. Korteriomand oli selle omandamise ajal kostja ebaseaduslikus valduses. Harju Maakohtu 08.01.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-041396 otsustas kohus tunnistada OÜ MI Assets omandiõigust korteriomandile XXXXXX XX-X Tallinnas ja mõista korteriomand välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Kohtulahend jõustus 21.09.2007. Kuna kostja vabatahtlikult kohtuotsust ei täitnud, pöördus hageja kohtutäituri poole kostja väljatõstmiseks. Sundkorras väljatõstmine toimus 11.02.2008. Kostja ei tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest ajal, mil korteriomand oli tema ebaseaduslikus valduses. Hageja on kommunaalteenuste eest korteriühistule tasunud. Seoses hageja omandi rikkumisega kostja poolt on kostja rikastunud ja säästnud hageja arvelt igakuiseid kommunaalteenuseid. Hageja leidis, et säästetud vara väärtus tuleb määrata vastavalt esitatud arvetele. Perioodil jaanuar 2007 kuni veebruar 2008 esitas korteriühistu hagejale arveid kokku summas 22 431,60 krooni, millest viivis oli 403,25 krooni. Kostja 09.09.2009 väited on ebaõiged ja osaliselt tingitud sellest, et kostja ei ole oma esindajat teavitanud kõigist asjaoludest ja poolte vahel varem toimunud kohtuvaidlustest. See, et kostja valdas ebaseaduslikult hagejale kuuluvat eluruumi, on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-04-1396. Kostja läbivaks väiteks nimetatud menetluses oli, et korteriomandi vabastamiseks puudub alus, kuna kostja valdab ja kasutab XXXXXX XX-X korteriomandit õiguslikul alusel. Asjaolu, et kostja kasutas 22.10.2006 kuni 24.04.2007 elamiseks XXXXXXXX X asuvat sotsiaalmaja, ei lükka ümber seda, et XXXXXX XX-X asuv korteriomand oli kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja valduses pole korteriomand olnud ning kostja ei ole tarbinud kommunaalteenuseid. Kostja kasutas perioodil 22.10.2006-24.04.2007 elamiseks XXXXXXXX X sotsiaalpinda. Väidetavate kommunaalteenuste tarbimise ajal viibis kostja korduvalt Venemaal. Maakohtu otsuse põhjendused 31.08.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Olga Pavlovalt Ravonet OÜ kasuks välja 22 028,35 krooni ning menetluskuludena riigilõivu 5 750 krooni ja õigusabikulu 3 540 krooni.
Harju Maakohtu 08.01.2007 otsusega nr 2-04-1396 on tõendatud, et kostjal puudus alus kasutada hageja õiguseellasele OÜ-le MI Assets kuuluvat korteriomandit XXXXXX XX-X (registriosa nr XXXXXXXXXX) ning korter on kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli hageja korteriomandi omanik 31.05.2006 - 15.05.2008. Seega ei ole vaja anda hinnangut hageja ja OÜ MI Assets vahelisele müügilepingule. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja sai korteriomandi valduse 11.02.2008 täitemenetluses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks omandi hagejale üle andnud vabatahtlikult ja varem kui 11.02.2008. Seega on kostja kasutanud hageja omandit 31.05.2006 kuni 11.02.2008 ilma hageja nõusolekuta, rikkudes hageja õigust oma asja vallata. Kostja väide, et tema pole korteriomandit kasutanud ja ta viibis 22.10.2006 - 11.02.2008 sotsiaalmajas XXXXXXXX X, mille kohta esitas ta ka vastava tõendi, võib olla iseenesest õige, kuid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, sest vabatahtlikult ei ole kostja omandit vabastanud. Asjaolu, et kostja viibis mujal, sh oli välisriigis, ei tähenda, et ta pole hageja korteriomandi valdust rikkunud, kuna ta keeldus faktiliselt vabastamast korteriomandit kuni 11.02.2008. Hageja väitel on perioodil jaanuar 2007 kuni veebruar 2008 ühistu poolt osutatud ja korteriga seonduvad kommunaalkulud kokku 22 431,60 krooni. Kostja vaidlustas asjaolu, et märgitud osa sisaldab ka viivist 403,25 krooni, mille võrra vähendas hageja oma nõuet. Muus osas ei vaidlustanud kostja kommunaalkulude suurust. Kuna kostja rikkus hageja valdust, on ta vastutav kulude kandmise eest. Juhul, kui keegi kolmas isik on tarbinud kommunaalteenuseid ajal, kui kostjat polnud, on kostjal võimalik esitada nõue tema vastu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lõpetanud hageja omandi ja valduse rikkumise varem kui 11.02.2008 ning tema eemalviibimine korterist ei vabastada teda vastutusest hageja ees. VÕS § 1027 kohaselt peab isik võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu ning VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab isik, kes on õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud, õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Käesoleval juhul on kostja olnud hageja omandi valduse rikkuja kuni 11.02.2008 ning seega on perioodil jaanuar 2007 kuni veebruar 2008 kostja tarbitud kommunaalteenuste tarvitajana saaja ning saadu väärtus on 22 028,35 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja Olga Pavlova palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus leidis 08.01.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1396 on tõendatud, et apellandil puudus alus kasutada vastustaja õiguseellasele OÜ-le MI Assets kuuluvat korteriomandit ning korter on apellandi ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud. Maakohus ei arvestanud, et otsuse p 14 kohaselt ei pidanud kohus võimalikuks rahuldada hagi apellandiga koos elavate isikute vastu. Seega ei saanud nimetatud kohtuotsuse alusel tekkida kolmandatel isikutel, kes korteris elasid, kohustust korteri valdust vastustajale üle anda. Kohtuotsuses on leitud, et apellant kasutas vastustaja omandit 31.05.2006 – 11.02.2008 ilma vastustaja nõusolekuta. Kohus on ületanud hagi piire ja teinud otsuse ka perioodi 31.05.2006 kuni jaanuar 2007 suhtes, kuigi vastustaja seda perioodi haginõudega ei hõlmanud. Apellant ei saanudki omandit üle anda, sest ta pole omanik kunagi olnud. Seega põhineb maakohtu järeldus ebaõigel eeldusel.
Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-04-1396, mis jõustus 21.09.2007, nähtub, et maakohus tunnustas OÜ MI Kuller omandiõigust korteriomandile. Seega ei pidanud apellant enne 21.09.2007 oletama, et ta peab korteri valduse OÜ MI Kuller asemel andma üle vastustajale. Vastustaja pole apellandilt ka pärast 21.09.2007 korteri valdust üle võtnud. Apellant lahkus korterist juba varem, kuna naaber tungis talle kallale ja tegi korteris viibimise võimatuks. Asjaolu, et teised isikud korteris viibimist jätkasid, ei tähenda, et apellant oleks korterit vallanud teiste isikute asemel ja vastutaks nende asemel korteri valdamise eest. Pärast väljakolimist apellandi valdus lõppes ja vastustaja oleks pidanud ise esitama nõude kolmandate isikute vastu, kes valdasid korterit hagiga hõlmatud ajavahemikul. Apellant võis 2004. aastal tsiviilasjas 2-04-1396 kasutada põhjendust, et ta pidas korterit oma elupaigaks, sest sel ajal ta seal ka elas. Ajavahemikul jaanuar 2007 kuni 11.02.2008 apellant korteris ei elanud ja seega ei oma tema teises tsiviilasjas antud ütlused tähtsust. Maakohus jättis arvestamata apellandi tõendid, et ta viibis sotsiaalmajas ja välismaal, mis ühemõtteliselt välistasid korteri valdamise apellandi poolt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alus maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus on otsust tehes ületanud nõude piire. Maakohus on tuvastanud, et kostja valdas ilma seadusliku aluseta korterit Tallinnas XXXXXX XX-X alates 31.05.2006 kuni väljatõstmiseni, seega ka ajavahemikul jaanuar 2007 kuni 11.02.2008, mille eest on hageja tasunud korteriühistule kommunaalkulude eest. Samuti on ebaõige kaebaja väide, et hagi oli esitatud ebaõige kostja vastu. Harju Maakohtu 08.01.2007 otsusega on tuvastatud, et kostja valdus on ebaseaduslik ja korteriomand on kostjalt välja nõutud korteriomandi eelmisele omanikule. TsMS § 457 lg 1 järgi on otsus menetlusosalisele kohustuslik. Hageja on OÜ MI Assets õigusjärglane Kaebaja väitis, et hageja nõude tema vastu välistab asjaolu, et korteriomandit valdasid kolmandad isikud. Kolleegiumi arvates ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks asjaolu, et lisaks kostjale võis korteriomand olla ka teiste isikute valduses. Hageja on nõude esitanud kostja vastu
ja see, et kostja valdus oli ebaseaduslik tuleneb Harju Maakohtu 08.01.2007 otsusest. Juhul, kui lisaks kaebajale oli korter ka teiste isikute ebaseaduslikus valduses, siis kolleegiumi arvates on kostja ja ülejäänud isikud, kes korterit valdasid solidaarvõlgnikud ja hageja võib valida, kelle vastu ta nõude esitab. Lisaks eeltoodule selgitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et temaga koos elanud poeg lahkus korterist 2005. aastal. Kaebaja ei ole selgitanud, kes veel lisaks kaebajale ajavahemikul jaanuar 2007 kuni 11.02.2008 korteriomandit valdasid. Ka ei ole apellant väitnud, et ta oleks enne 11.02.2008 korteriomandi valduse hagejale üle andnud. Samuti ei anna alust jätta hagi rahuldamata see, et kaebaja on viibinud periooditi Venemaal ja tema kasutuses on ka sotsiaalpind. Eeltoodud asjaolud ei mõjuta seda, et hagejale kuuluv korteriomand oli kuni 11.02.2008 kostja ebaseaduslikus valduses. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda.
Margo Klaar
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.