Mõista OÜ-lt Cyber System välja 156,58 eurot (ükssada viiskümmend kuus eurot ja 58 senti), ( 2450 kr) kahju hüvitiseks Alexander Smirnov kasuks.
Menetluskulude jaotus
Muus osas jätta hagi rahuldamata.
Maakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Cyber System kanda. Ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud
jätta
menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alexander Smirnov esitas 14.05.2009. a kohtule hagi OÜ Cyber System vastu 9 000 krooni väljamõistmiseks ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 23.07.2007. a OÜ-le Cyber System remonti sülearvuti HP Pavilion ZE2349EA. Hageja ostis nimetatud sülearvuti 2005. a. detsembris K-Arvutisalongist 14 900 krooni eest. Sülearvutil oli kahjustatud voolu välisadapteri sisselülituspesa. OÜ Cyber System lubas teha rüperaalile remondi 300 krooni eest kolme päeva jooksul. Ajavahemikul 31.07-0l.08.2007. a pandi OÜ-s Cyber System toime vargus, kus muude elektroonikaseadmete hulgas varastati ka hageja poolt remonti antud rüperaal HP Pavilion ZE2349EA. Hageja hindas temale rüperaali vargusega tekitatud kahjuks 6 500-7 000 krooni. OÜ Cyber System keeldus sellises ulatuse hagejale kahju hüvitamisest. 2007. a augusti keskpaigas ostis hageja K-Arvutisalongist uue rüperaali, maksumusega 9 990 krooni. Hagiavalduse kohaselt kannab OÜ Cyber System hageja ees materiaalset vastutust remonti antud rüperaali HP Pavilion ZE2349EA varguse eest.
2.Kostja tunnistas hagi summas 450 krooni (tl.21-22). Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja tunnistas remonti toodud rüperaali HP Pavilion ZE2349EA varastamist tundmatute isikute poolt 31.07.2007. a. Rüperaali HP Pavilion ZE2349EA remontimisel tuvastati vea põhjusena mehhaaniline vigastus - emaplaadil oli katki liidend ja kahjustatud ribad. Nimetatud veaga sülearvutid garantiiremondi alla ei kuulu. 24.07.2007. a teostati rüperaali HP Pavilion ZE2349EA diagnostika, mille käigus selgus, et kahjustatud emaplaat vajab vahetamist. Hageja palus teise firma arvamust, mille peale saadeti rüperaal HP Pavilion ZE2349EA testimisele erapooletusse firmasse AS PT Mikro, kus leidis kinnitust OÜ-s Cyber System välja selgitatud viga. Hagejale selgitati, et rüperaali HP Pavilion ZE2349EA ei ole majanduslikult otstarbekas remontida, sest remondi maksumus ületab rüperaali HP Pavilion ZE2349EA enda väärtuse (uue emaplaadi maksumus 2007. a 6 000-7 000 krooni + emaplaadi vahetuse tasu 800 krooni = 6 800-7 800 krooni). Peale selgituste ära kuulamist lubas hageja müüa katkise rüperaali HP Pavilion ZE2349EA OÜ-le Cyber System varuosadeks 450 krooni eest, kuid tehingut ei toimunud. Hageja on OÜ-le Cyber System võlgu rüperaali HP Pavilion ZE2349EA vea diagnoosimise ja testimise eest 980 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 01.04.2010. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Cyber System välja 450 krooni hageja kasuks ning jättis kohtukulud kostja kanda. Vastuvõtu leht nr 000154 tõendab, et lepingu sõlmimisel ei olnud rüperaal HP Pavilion ZE2349EA töökorras ning sellel esinesid vigastused: toide ei saabu rüperaali, mehhaaniliselt vigastatud (katki) sisend ning vigastatud emaplaadil asuvad teed. Kohtule esitatud erinevate arvutifirmade hindamise aktidega luges kohus tõendatuks, et remondi maksumuseks oleks olnud OÜ Cyber System poolt pakutud soodustingimustel 6 500 krooni. Kohus luges tõendatuks, et mittetöökorras rüperaali HP Pavilion ZE2349EA väärtus hageja poolt OÜ-le Cyber System remonti andmise hetkel oli 450 krooni (rüperaalis sisalduvate kasutatud varuosade maksumus). Kohus leidis, et OÜ Cyber System ei täitnud oma kohustusi rüperaali HP Pavilion ZE2349EA remontimisel, sest rüperaal HP Pavilion ZE2349EA varastati. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on
töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. AÕS § 287 kohaselt on pandipidaja kohustatud: 1) panditud asja säilitama ja korras hoidma ja 2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama. OÜ Cyber System ei täitnud seadusest tulenevat pandipidaja kohustust, lastes rüperaali HP Pavilion ZE2349EA varastada kõrvaliste isikute poolt (st ei taganud rüperaali HP Pavilion ZE2349EA nõuetekohast säilimist), mille tõttu peab OÜ Cyber System hüvitama hagejale remonti antud mittetöökorras rüperaali HP Pavilion ZE2349EA väärtuse summas 450 krooni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Alexander Smirnov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista OÜ-lt Cyber System apellandi kasuks 9 000 krooni. Apellant palub menetluskulud jätta OÜ Cyber System kanda. Vastustaja väited, et apellandile tehti ettepanek müüa sülearvuti vastustajale 450 krooni eest ning et apellant palus küsida arvamust ka teistelt firmadelt, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Apellandile ei ole esitatud 25.07.2007. a akti diagnostika teostamise kohta ega 27.97.2007. a ja 17.08.2007. a arve-saatelehti (tl 31, 33). Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud apellant emaplaadi rikkest teadlik. Kuna sülearvuti töötas kodus teiselt arvutilt võetud akuga, on ebatõenäoline, et arvutil oli emaplaadi rike. Apellant ostis sülearvuti 2005. a detsembris (2007. a juulis oli arvuti vanus 1,5 aastat), mistõttu ei saanud arvuti maksumuseks olla 450 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tõenda Datagate OÜ 07.09.2007. a akt sülearvuti keskmise maksumuse kohta (tl. 27, 28) ja PT Mikro AS 2007. a akt tegelikke asjaolusid. Kuna PT Mikro AS aktil puudub kuupäev (on ainult aasta), siis ei ole teada, millal ja milline arvuti sinna viidi. Apellant sai nimetatud dokumentidega tutvuda alles kohtumenetluse käigus. Kohus on vaidluse lahendamisel võtnud arvesse O. Skolozhabskyy (kostja esindaja) ütlused, jättes tähelepanuta apellandi ütlused. Apellant leiab, et kohus on kaldunud kõrvale võrdse kohtlemise põhimõttest. O. Skolozhabskyy poolt esitatud dokumendid ei tõenda tegelikke asjaolusid, sest nimetatud dokumendid on koostatud hiljem kui dokumentidel märgitud kuupäevad. Ringkonnakohtu istungil apellant selgitas, et 9000 kr hõlmab ka mittevaralise kahju, mille suuruseks hindab apellant 2000 kr.
5.OÜ Cyber System vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Apellant ei ole põhjendanud, millest õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti tuvastanud. Apellant leiab ekslikult, et kahjustatud arvuti hind (vanuseks 1,5 aastat) on rohkem kui 450 krooni. Vastuväidete kohaselt keelduti apellandi arvutit garantiiremonti võtma, sest arvuti kahjustus oli mehhaanilist iseloomu, st ribad emaplaadil olid kahjustatud apellandi poolt iseseisva remondi ajal. 24.07.2007. a teostatud diagnostika käigus selgitati välja, et emaplaat on kahjustatud ja see vajab vahetamist. Seega on tõendatud, et apellandi arvutis oli emaplaat kahjustatud. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb
asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Apellandile on tekitatud kahju summas 450 krooni. Ringkonnakohtuistungil jäi vastustaja vastuväidete juurde, märkides, et ei saa mittevaralise kahju suurusega nõus olla, kuna ei tea, millest kahju koosneb.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab osaliselt menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigus ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsuse, muudab maakohtu otsusega väljamõistetud kahju suurust ning täiendab maakohtu otsuse põhjendusi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et 23.07.2007 andis hageja kostjale remontimiseks üle oma sülearvuti, mis ajavahemikul 31.07.-01.08. 2007 kostja juurest varastati. Hageja esitas maakohtule nõude, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju summas 9000 kr. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt kahju hüvitamise nõudmist lepingu täitmise asemel saab põhimõtteliselt lugeda samaaegseks lepingust taganemiseks. Olukorras kus kostja poolt oli lepingu täitmine muutunud võimatuks, on hageja nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 3 alusel lubatav. Kostja ei vaielnud vastu, et hagejale tekkinud kahju tuleb tema poolt hüvitada. Maakohtus vaidlesid pooled kahju suuruse üle. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja jäi ilma talle kuuluvast remontivajavast sülearvutist. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hageja hagiavalduses sõnastatud nõue oli suunatud otsese varalise kahju hüvitamisele.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega hagejale tekkinud varalise kahju suuruse osas. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt hageja sülearvuti rikke kõrvaldamise maksumus oleks oluliselt ületanud arvuti maksumuse. Kostja nõustus hagejale hüvitama 450 kr. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli põhjendatud VÕS § 132 lg 2 alusel hüvitada hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kuna uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik. Ringkonnakohus möönab, et remonti viidud ja seejärel kaotsiläinud asja väärtuse tõendamine on problemaatiline. Käesoleval juhul esitas kostja tõendi, et hageja sülearvutil on lõhutud emaplaat, kahjustus on mehhaaniline, läbipõlenud sooned toitebloki lülituskohas ja emaplaat vajab vahetamist (lk 25). Kostja esitas ka nn teise firma arvamuse hageja arvuti seisukorra kohta, milles PT Mikro AS selgitab, et arvuti remontimine ei ole mõttekas ja firma võib teha pakkumise uue arvuti müügiks (lk 27). Asjas on esitatud Datagate OÜ tõend, mille kohaselt analoogilise mudeli ja vanusega töökorras sülearvuti, nagu oli hagejal, hind oli remonti viimise ajal oli 3000- 3500 kr (lk 29). Asja materjalide juures on pakkumine, mille kohaselt hageja arvuti uue emaplaadi hind oleks 4830,51 kr, millele lisandunuks emaplaadivahetuse tasu ja käibemaks, kokku 6 500 kr Hageja omapoolseid tõendeid oma arvuti väärtuse kohta ei esitanud. Hageja ei vaidlustanud maakohtus kostja poolt vormistatud vastuvõtulehel nr 000154 esitatud probleemi kirjeldust,
mida on tõlgitud järgmiselt: „toide ei saabu sülearvutisse, mehhaaniliselt vigastatud (katki) sisend ning vigastatud emaplaadil asuvad teed“. Vastuvõtulehele märgiti vea kirjeldus arvuti üleandja selgituse järgi, mida kinnitab arvuti üleandja allkiri. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud tõend kinnitab, et kostja esitatud vastuväited on usutavad. Ringkonnakohus peab asja väärtuse tuvastamise osas maakohtu otsuse põhjendusi õigeks ning ei korda neid.
9.Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud kohtu kohustust arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Hageja osales menetluses ilma esindajata ning 15. märtsil 2011 toimunud kohtuistungil esitas väite „ arvutis oli palju minu jaoks tähtsaid materjale, minu poja pulmapildid ja palju muud, minu tööalased projektid, programmid olid litsentseeritud. Arvuti kaotusega seotud moraalset kahju on raske hinnata“. Ringkonnakohtu arvates ei saanud maakohus pärast hageja seisukohtade ära kuulamist piirduda üksnes varalise kahju hüvituse suuruse määramisega, vaid oleks pidanud täpsustama, millest hageja esitatud nõue koosneb. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kogu kahju suurus on 9000 kr, millest mittevaralise kahju, mis seisneb olulise ja isiklikku laadi informatsiooni hävimises, suurus on 2000 kr. Vastustaja kinnitas, et hageja arvutil olevad vigastused ei kahjustanud informatsiooni säilimist ning arvutis olev info oleks säilinud ka pärast vea kõrvaldamist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 436 lg 7 alusel on ringkonnakohus pädev rakendama kohaldamisele kuuluvat materiaalõigusnormi. Maakohtus oli esitatud kõik tõendid ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning ringkonnakohtus selgus üksnes hageja poolt esitatud nõude suuruse jagunemine varalise ja mittevaralise kahju vahel, mistõttu ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse. VÕS § 134 lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud asjaolud, mis kinnitavad, et arvutis olnud informatsioon oli hageja jaoks oluline, see on asendamatu ja seetõttu esinevad hagejal isiklikud põhjused, mis on aluseks kahju hüvitise väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja oli arvutit kasutanud 2005. aasta detsembrist, siis on hageja seletused, et arvutis asus tema jaoks oluline informatsioon põhistatud ning põhjendatud on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 127,82 eurot (2000 kr) mittevaralise kahju hüvitiseks.
10.Maakohus jättis põhjendusi esitamata kõik menetluskulud kostja kanda, kuigi rahuldas hagi osaliselt. Apellatsioonkaebuses ega vastuses ei esitatud taotlusi menetluskulude osas kohtuotsuse muutmiseks. TsMS § 651 lg-ga 1 kooskõlas ei muuda ringkonnakohus menetluskulude osas maakohtu lahendit.
Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, kuid arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Gerty Pau
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.