2-10-57147/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 16.11.2010. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 20.12.2010. a kõrvaldas võlgnik avalduses puudused. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. 25.01.2011. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 2 238 676,13 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid kordades. Ajutine haldur ei näe tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Võlgnik ei ole leidnud täiendavaid finantseerimisvõimalusi, ettevõttel puudub võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust sellisel kujul jätkata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatus on seisukohal, et seoses projekti ebaõnnestumisega sattus VIS AS situatsiooni, kus äriühingu omakapital ei vastanud seaduses ettenähtuga. Olukorda arutati 2009.a. nõukogu ja aktsionäride koosolekul ning 2008.a. aastaaruande kinnitamisel 2009.a. septembris, võtsid omanikud vastu otsuse ettevõtte likvideerimiseks. Kuna ettevõtte likvideerimine on seotud kuludega otsustasid aktsionärid likvideerimisega kaasnevate kulude katteks ettevõte kapitaliseerida. Aktsionäride poolt võlgade kustutamiseks ja likvideerimiseks mõeldud vahendid ei laekunud. Seoses eelmainituga on VIS AS maksejõuetu ning VIS AS-l puuduvad vahendid olemasolevate võlgade tasumiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod või raksed juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku majandustegevuse raskused on tinginud eelkõige ebasoodsad majandustingimused 2008. aastal ning mittekäivitunud planeeritud kinnisvaraprojektid. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu 2(4)

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskuste alguseks saab pidada 2008. aasta lõppu. 29.09.2009.a. VIS AS aktsionäride korralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus lõpetada ettevõtte tegevus ja alustada 2009.a. jooksul ettevõtte likvideerimismenetlusega. Vastavalt ÄS § 306 lg 31 juhul, kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. ÄS § 306 lg 31 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. ÄS § 315 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 315 lg-le 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et VIS AS juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku § 306 lg 31 ja 315 lg 1 sätestatud kohustusi. 29.09.2009. a VIS AS aktsionäride korralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus lõpetada ettevõtte tegevus ja alustada 2009.a. jooksul ettevõtte likvideerimismenetlusega, kuigi äriühing oli püsivalt maksejõuetu ja juhatus oleks pidanud esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed esitasid avalduse kohtule alles 16.11.2010. a. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise menetluse käigus ajutisele haldurile esitatud materjalide põhjal pole käesoleval ajal võimalik esitada kindlaid aluseid ja võimalusi pankrotivara suurendamiseks vara tagasivõitmise alustel tulenevalt PankrS § 109 jj sätestatust. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 116,30 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Indrek Lepsoo kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). 3(4)