2-11-5703/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest Asjaolud ja avaldus 11.02.2011. a esitas OÜ RG Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu ning osaühingu tegevus on peatunud. Võlgnikul on kohustusi 499 859,59 euro ulatuses ning vara 393,06 euro väärtuses. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ehitusteenuse osutamine. Ettevõtte käive hakkas vähenema alates 2007. aasta lõpust eelkõige suure konkurentsi ning ehitusturu nõudluse vähenemise tõttu. Ettevõte ei suutnud muutunud turuoludes enam kasumit toota ning 2011. aasta alguseks puudus ettevõttel müügikäive, põhivarad ning oskustööjõud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohus võttis 15.02.2011 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ RG ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Kohtuistung Kohtuistungil 14.03.2011 jäi võlgniku lepinguline esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette täiendava aruande ning jäi selle oma juurde. Ajutine pankrotihaldur teatas, et pankrotimenetluse läbiviimise kulu esialgne suurus on 3 515 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et OÜ RG avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ning OÜ RG pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul likviidset vara 395,06 eurot ning kohustusi on 499 528,58 euro ulatuses. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ja tema majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutsid võlgniku olukorra muutsid suured pikaajalised investeeringud, omanike antud laenud ja nende tagastamine olukorras, kus äriühingul olid makseraskused. Võlgniku juhatuse liige teostas 2010. aastal mitmeid vara võõrandamisi (sealhulgas võõrandas korteriomandi endaga seotud ettevõttele). Lisaks on tehtud sularahatehinguid, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Äriühing on makseraskustes alates märtsist 2010 ning hilisemad tehingud varaga vaid süvendasid seda. Väliseks teguriks

makseraskuste tekkimisel loeb ajutine haldur klientide arvu vähenemist, mis põhjustas käibe languse. Ajutine pankrotihaldur peab põhjendamatut investeerimistegevust juhatuse hoolsuskohustuse rikkumiseks ja selles osas esinevad alused nõuete esitamiseks endiste juhatuse liikmete vastu. Kuivõrd esitamata on ka dokumendid omanikele tagastatud rahade liikumise kohta, siis võib eeldada, et tegemist on tagasivõidetavate tehingutega. Samuti on tagasivõidetav vara, mille võlgnik müüs 2010. aasta kolmandas a neljandas kvartalis. Halduri arvates tulnuks pankrotiavaldus esitada juba märtsis 2010. a. Sel ajal oleks ettevõtte vahendite arvelt, eelkõige tagastatavate laenude arvelt saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Ajutine haldur leiab, et juhul ,kui juhatuse liige ei tõenda rahaliste vahendite õiguspärast kasutamist, on tegemist juhatuse liikme õigusvastase teoga ja kahju tekitamisega äriühingule. Seega võivad esineda alused juhatuse liikme vastu kahjutasu nõude esitamiseks äriseadustiku § 187 alusel ning avalduse esitamiseks karistusseadustiku § 201 alusel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui võlausaldajad tasuvad raugemise vältimiseks kohtu deposiiti vajaliku summa pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul moodustavad pankrotimenetluse kulud 3 515 eurot. Nimetatud summa on pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti laekunud 28.03.2011. a. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080,17 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Samuti palub hajutine haldur hüvitada kulutused summas 40 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud töötasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult. Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. Ajutise halduri tasu ja vajaliku kulutused tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele kanda Õigusbüroo Edikte OÜ , kelle kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.