Kohtulahend

2-09-2491 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. SLon MTÜ ERA(ERAÜ) liige. Vastavalt ERAÜ põhikirja punktile 5.1.5.1 on ERAÜ füüsilisest isikust liikmel õigus saada õigusabi ja kaitset ERAÜ-lt vaidluses Tööandjaga, sealhulgas ka kohtus. Põhikirja punkti 2.2.3. alusel osutab ERAÜ oma liikmetele abi Tööandjatega tekkinud erimeelsuste lahendamisel. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on SLTööandja. Seega vastavalt ülaltoodule pidi ERAÜ tagama ja osutama õigusabi SL ’le ERAÜ poolt. Hageja lepingulise esindaja poolt esitatud dokumentidest tuleneb, et õigusabikulud SLeest käesolevas menetluses on tasunud ERAÜ. Arve ja aruanne osutatud õigusabiteenuste eest olid esitatud ka ERAÜ’le. Vastavalt ERAÜ põhikirjale puudub ERAÜ liikmetel kohustus hüvitada ERAÜ-le kulud kohtus esindamise eest. ERAÜ liige tasub põhikirja punkti 5.2.2. kohaselt liikmemaksu ning ERAÜ kaitseb oma liikmete töö- ja sotsiaalmajanduslike õigusi ja huvisid (põhikirja punkt 2.1). Nimetatud asjaoludest tuleneb, et õigusabiteenuseid oli tellinud ERAÜ poolt ning pidid olema täidetud SL ’le (VÕS § 80), selleks et täita oma kohustusi oma liikme ees. ERAÜ ei ole käesolevas menetluses menetluspool. Kostjal puudub kohustus hüvitada kulud kolmandale isikule osutatud õigusabiteenuste eest. Menetluskulude määramine ei saa olla kolmanda isiku alusetu rikastamise aluseks. Hageja esindaja nõue viivise maksmise kohta on ebaselge ja põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, millise otsuse jõustumisest soovib hageja esindaja viivist arvestada. Menetluskulude määramine lahendatakse kohtumäärusega, mitte otsusega. Kui hageja esindaja pidas silmas viivise arvestamise kuupäevaks 03.08.2010.a, so kohtuotsuse jõustumise kuupäev, siis antud arvestamise viis on alusetu ega tulene seadusest. Lähtudes ülaltoodust ning tugines TsMS § 175 lg 1 leiab kostja, et hageja seadusliku esindaja menetluskulud ei ole põhjendatud ning olid osutatud mitte hagejale vaid kolmandale isikule, so Eesti Raudteelaste Ametiühingule selleks, et viimane saaks täita oma kohustusi oma liikme, so hageja ees. Sellest tulenevalt palub kostja jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kohus edastas AS Gvastuväite hagejale 29.09.2010.a. SLesitas 20.10.2010.a. seisukoha vastuväite osas. Vastuse kohaselt, kostja on oma vastuses märkinud, et hageja lepingulise esindaja poolt esitatud dokumentidest tuleneb, et õigusabikulud hageja eest käesolevas menetluses on tasunud ERAÜ. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Tulenevalt eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja on vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 kohustatud hüvitama hagejale käesolevas kohtuvaidluses tekkinud menetluskulud. Kostja on vastuses märkinud, et kostjale on ebaselge nõue viivise maksmise kohta. Käesolevaga hageja selgitab, et hageja on 10.08.2010.a kohtule esitatud taotluse punktis 3 eksituse tõttu märkinud määruse asemel otsuse, mistõttu ei pidanud hageja silmas viivise arvestamise kuupäeva mitte 02.08.2010.a, vaid viivist alates menetluskulude hüvitamise osas tehtava kohtumääruse jõustumisest alates. Ülaltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud avaldus on asjakohatu ning vastuses esitatu on paljasõnaline. Kohus edastas hageja seisukoha kostjale teadmiseks 28.10.2010.a. ja ei küsinud kostja täiendavat seisukohta. 29.10.2010.a. esitas AS Gtäiendava seisukoha. Vastuse kohaselt, hageja on 20.10.2010.a esitanud kohtule oma seisukohta kostja 28.09.2010.a vastuse osas ning on leidnud, et TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalistele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab ning kohaldab käesolevas asjas TsMS § 174 lg 4 vääralt. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja

2-09-2491 ei ole esitanud vastuväited kostja 29.09.2010.a vastuses märgitud seisukohale, mille kohaselt pidi hagejale tasuta õigusabi tagama ERAÜ vastavalt ERAÜ põhikirjale ning kokkuleppe õigusabi osutamiseks oli sõlmitud hageja lepingulise esindaja ja ERAÜ vahel. Sellest tulenevalt ei ole SLantud tsiviilmenetluses õigusabikulusid ise kandnud ega pidanud neid kandma, sest õigusabikulude kandmise kohustus oli ERAÜ-l. ERAÜ kandis õigusabikulud täites oma kohustusi oma liikme ees. Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et ERAÜ ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ning tema poolt kantud kulud ei ole menetluskuludeks käesolevas tsiviilkohtumenetluses, mistõttu nende väljamõistmine selles menetluses ei ole põhjendatud. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. 21.01.2009.a. laekus Harju Maakohtule AS-i G taotlus SL poolt Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (töövaidlusasi nr 9.4-02/3096-08). Kohus luges SL poolt 21.10.2008.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni esitatud avalduse hagiavalduseks 03.02.2009.a. määrusega. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 01.07.2010.a., kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 17 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. SLtaotleb lepingulise esindaja kulude 2 004 krooni hüvitamist. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. SLon 28.09.2008.a. volitanud Marko J (Bene Est Law Office OÜ jurist) esindama SL . Esindaja volikiri ja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust tõendav dokument on tsiviilasja toimikus (lk 28-29). Kohus on hageja esindajal lubanud kohtumenetluses esindajana osaleda. Kohtunikuabi ei nõustu AS G käsitlusega sellest, et MTÜ ERA on hageja SL seaduslik esindaja. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt, täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). TsMS § 204 lg 1 kohaselt, kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. TsMS §

lg

kohaselt, tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. SLon täisealine isik, kelle teovõimet ei ole keegi kohtumenetluses kahtluse alla seadnud. Seega ei saa MTÜ ERAolla apellandi seaduslik esindaja. Ametiühingute seaduse § 16 lg 3 kohaselt, ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava kirjaliku volituse. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole SLvolitanud MTÜ-d ERA esindama SL t tsiviilasja 2-092491 kohtumenetluses. SL l on õigus arvestada MTÜ ERA abiga vastavalt ametiühingu põhikirjale, kuid hageja on lepingulise esindaja osas oma valikutes vaba vastavalt TsMS § 217 ja

2-09-2491 § 218 sätetele. - TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotleb hageja otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada AS Gtasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on 20.10.2010.a. esitatud vastuses selgitanud, et on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ekslikult märkinud määruse asemel otsuse ning et hageja taotleb viivise väljamõistmist alates menetluskulude hüvitamise osas tehtava kohtumääruse jõustumisest alates. Kohtule on hageja taotlus üheselt arusaadav. - TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Menetluskulude kindlaksmääramisel mõistab kohus menetluskulud välja menetlusosalise, käesoleval juhul SLkasuks. - SLlepinguline esindaja on hagejale kohtumenetluses osutanud õigusabi 2 tundi ja 47 minutit tunnihinnaga 600 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 2 004 krooni (1 670 + 334) e. 128,08 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas kohtuistungiks ettevalmistumist ja osalemist kohtuistungil. Tsiviilasjas toimus üks kohtuistung (04.06.2010 kell 10:00-10:51). Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, asja keerukus ja lahendamine kohtuistungil) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hagejale lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 2 tunni ja 47 minuti ulatuses summas 128,08 eurot koos käibemaksuga. - Kohus määrab SLmenetluskulud kindlaks summas 128,08 eurot (2 004 krooni). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

2-09-2491 TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 218, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.