Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli kõik õik tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada k vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib TsMS § 415 lg 2 tulenevalt kostja kaja esitada tagaseljaotsuse kätte kättetoi ttetoimetamisest toimetamisest alates 28 päeva jooksul. jooksul. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. OÜ Kadrina Kommunaal esitas Viru Maakohtusse 31.08.2010.a. hagiavalduse R R`i vastu võlgnevuse 88 355.10 krooni nõudes. ́

Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostjale kuulub xxxx korterelamus korteriomand (korter nr xx) . 05.02.2002 valis xxxx korteriomanike üldkoosolek maja valitsejaks hageja (OÜ Kadrina Kommunaal). 18.07.2004 sõlmis nimetatud korterelamu korteriomanike ühisus hagejaga lepingu korteriomandite valitsemiseks korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Nimetatud lepingut on pikendatud korteriomanike ühisuse üldkoosolekul ning hageja volituste uueks tähtajaks jäi 05.02.2012. Hageja on valitsejana täitnud kõik lepingust ja õigusaktidest korteriomanike ühisuse valitsejale sätestatud kohustused täies ulatuses ja õigeaegselt. Kostja ei ole alates 2007.a. oktoobrist täitnud korteriomanikuna KOS § 13 lg 1 sätestatud kohustusi ja/või lepingu p 5.3.2, 5.3.3 ja 5.3.6 ning lepingu teistes punktides sätestatud kohustusi. Kostja sellist käitumist käsitletakse lepingu p 6.1 kohaselt lepingu rikkumisena,

millest tulenevalt võib hageja kohaldada kostja suhtes lepingu p 6 ja õigusaktides sätestatud võimalusi oma õiguste kaitseks. Hageja konstateerib, et kahjuks ei täida kostja oma kohustusi ning ei tasu hageja poolt kostjale esitatud arvetel kajastatud summasid õigeaegselt ja täies ulatuses ning seda juba pikka aega. Viimane makse kostja poolt leidis aset 2007.aasta oktoobrikuus. Kostjale tasumiseks esitatud summade ja tema poolt tasutud summade liikumist kajastab hagiavaldusele lisatud materjal, milles on kajastatud ka arvete mittetasumisest tingitud viiviste arvestus. Kostja ei ole vaidlustanud kirjalikult ühtegi talle hageja poolt esitatud arvet. Kostja ei ole seda teinud ka korteriomanike ühisuse üldkoosolekul, kus kostja oleks saanud ise või tema poolt volitatud esindaja kaudu vaidlustada mistahes positsioone hageja tegevuses ja /või kulude arvestuses.Hageja on igati püüdnud kostjaga ühendust saada. Viimasel reaalsel kohtumisel 2009.a. informeeris hageja kostjat temal esinevast võlgnevusest. Kostja lubas oma kohustusi täita, kuid paraku seda ei teinud. Kohtumisel andis kostja hagejale uue telefoninumbri, kuid hiljem sellelt numbrilt kostjaga enam ühendust ei ole saadud. Hageja püüdis kostjat teavitada ka läbi xxxxx elavate vanemate, kes on samuti teadlikud kostja korteriga seotud võlgnevustest. 14.09.2009 ja 30.09.2009 on saatnud hageja kostjale kirjalikud võlateatised. Mõlemas nimetatud teates on täiendavalt ja üksikasjalikult hageja teavitanud kostjat temal esinevast võlgnevusest, samuti esitati erinevaid võimalusi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja ei ole hageja saadetud teatistele reageerinud ega ole ka mingeid vastuväiteid esitanud. Arvestades asjaolu, et kostja on xxxx tööl, saaatis hageja eelnimetatud teatised kostja vanemate aadressile. Kirjad tagastati hagejale tähtaja möödumise tõttu. 22.10.2009 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Hageja nõudis avalduses kostjalt 49 786.90 krooni saamist ja menetluskulude hüvitamist, tasudes samal päeval ka ettenähtud riigilõivu summas 1 008.76 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastas kohus kostja Xxxx aadressi ja saatis sellel aadressil välja makseettepaneku, mis tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 02.08.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. 26.01.2010 võttis korteriomanike ühisus vastu otsuse, millega volitas hagejat andma võlglasi kohtusse. Uued kirjalikud võlateatised väljastas hageja kostjale kuuluva korteriomandi aadressile 03.06.2010 ja 25.06.2010. Kostja poolt mingit tagasisidet kirjade suhtes ei ole laekunud, samuti ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud. Käesolev hagiavaldus hõlmab endas kõiki kostja rahalisi kohustusi hageja ees seisuga 2010.aasta 01.august, s.h ka neid kohustusi, mis olid kostjal hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtule. Seega on kostja põhivõlgnevuse ja sellega seonduva viivise summaarseks suuruseks 88 355.10 krooni, millises summas palub hageja hagi rahuldada. Vastavalt hageja lisatud tõendile 03.08.2010 nr 2-2-677 on kostjal seisuga 03.08.2010 võlgnevus hageja ees kokku summas 88 355.10 krooni, sellest põhivõlgnevus 49 612.90 krooni ja viivisvõlg 38 742.20 krooni. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja on arvamusel, et arvesse võttes kostja poolt võlgnetava summa suurust, samuti seda, et kostja viibib suhteliselt enamuse ajast väljaspool Eesti Vabariiki ja ignoreerib hageja esitatud asjakohaseid nõudeid, siis eksisteerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 377 lg 1 nimetatud olukord, kus hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle isegi võimatuks. Hagiavaldusele on nõude tõendamiseks lisatud koopiad xxxx asuva korterelamu korteriomanike üldkoosoleku protokollid 05.02.2002, 16.02.2008, 26.01.2010, samuti koopia 18.07. 2004 sõlmitud lepingust korteriomandite valitsemiseks, kostjale väljastatud kirjalikud võlateatised 2009.a. ja 2010.a., tõend kostjal oktoobrist 2008 kuni juuuli 2010 võlgnevuse kujune-

misest koos viiviste arvestusega, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused, koopia Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-09-55204 ja ka koopia hageja lepingulise esindaja volitusi tõendavatest dokumentidest.

Kohtumenetluse käik 08.10.2010 võttis Viru Maakohus peale hageja poolt puuduste kõrvaldamist hagi menetlusse. Samuti rahuldas kohus kohtumäärusega hageja taotluse hagi tagamiseks: kohus otsustas seada kostjale kuuluvale korteriomandile xxxx (kinnistu nr xxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 88 355.10 krooni OÜ Kadrina Kommunaal kasuks. 27.10.2010 Viru Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusega nr.984462010 jäeti hagi tagamise määruse alusel kinnistamisavaldus rahuldamata, sest Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani 01.04.2010 kinnistamisavalduse alusel oli kantud nimetatud kinnisasja suhtes juba sisse käsutamise keelumärge Condor Inkasso OÜ kasuks, mis keelab kinnistusraamatupidajal järgnevate kannete tegemise. Nimetatud kandemäärust ei ole vaidlustatud ning hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist ei ole seega tegelikult rakendatud. II Kostja vastuväited Kostja on hagimaterjalid Xxxx Vabariigi kompetentse kohtu poolt edastatuna 09.12.2010 isiklikult kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks (30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates) kostja hagile vastust ei esitanud. 30.03.2011 toimunud kohtu eelistungile kostja ei ole ilmunud ja mitteilmumise põhjust ei ole teatanud. teatanud Kohtukutse on talle isiklikult kätte antud 21.02.2011. Hageja volitatud esindaja taotleb kostja eelistungile mitteilmumise tõttu kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitab kohtule, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Korter on hageja teadmisel elaniketa. Tegemist on kostjale tema korteriomandiga seotud kulude eest väljastatud arvete mittetasumisega ning võlgnevus järjest suureneb. Koos võlanõude hüvitamisega palub hageja rahuldada ka menetluskulude hüvitamise taotluse ning määrata kulude rahaline suurus. Lisaks maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivule kokku summas 7500 krooni, on hageja tasunud 450 krooni hagi tagamise abinõu kohaldamiseks, samuti on maksnud hagi tagamiseks tagatist summas 4417.75 krooni ja kandnud õigusabikulu vastavalt töövõtulepingule 13 tunnis eest à 750 krooni tund, kokku summas 9750 krooni. Hagi tagamiseks makstud tagatise palub hageja tagastada, sest hagi tagamise abinõu on tegelikult rakendamata. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kohus on kostjale edastanud kohtudokumente kätteandmiseks Xxxx kompetentse kohtu kaudu. Kostjal on alates hagimaterjalide kättesaamisest 09.12.2010 olnud võimalik esitada hagile oma vastuväiteid, samuti on olnud võimalus asuda võlakohustust tasuma, kuid kostja ei ole hagile vastanud ega ka võlgnevust tasuma asunud.

Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on kohus kostjat teavitatud talle väljastatud kohtukutsega, mille kostja on samuti isiklikult kätte saanud 21.02.2011 Xxxx kompetentse kohtu vahendusel. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja eelistungile ilmunud ega ka kohtusse mitteilmumise põhjustest teatanud. Kohtu hinnangul on kostjal piisavalt olnud aega hagile vastuväidete esinemisel neist kohtule teatada, samuti kohtuistungiks valmistuda. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtu eelistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud ja vastavad seadusesätted on hageja ka välja toonud. Vastavalt hagiavaldusele lisatud dokumentidele on kostja korteriomandi omanikuna kohustatud hagejale kui korteriomanike ühisuse valitud valitsejale tasuma temale kuuluva korteriga seotud teenuste ja haldamise eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Hageja kui korteriomanike poolt valitud valitseja õigused ja kohustused kostja suhtes tulenevad KOS § 20 ja 21 sätestatust ning hageja ja korteriomanike ühisuse vahel sõlmitud lepingust. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud koondi kostjale tasumiseks esitatud ja kostja poolt tasumata arvetest, samuti on esitanud arvete tasumisega viivitamisest tulenevalt viivise arvestuse. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 88 355.10 krooni (s.o. 5646.92 eurot), millest põhivõlgnevus moodustab summas 49 612.90 krooni (3170.84 eurot) ja viivisvõlg summas 38 742.20 krooni (2476.08 eurot ). Seoses hagi tagamise abinõu rakendamise võimatusega kuulub ka 08.10.2010 hagi tagamise kohtumäärus, millega otsustati seada R R`i korteriomandile xxxx (kinnistu nr xxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 88 355.10 krooni, tühistamisele.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja kantud menetluskulud, millised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele, moodustavad kokku summas 17 700 krooni (1131.24 eurot). Nimetatud summa koosneb hageja tasutud riigilõivudest kokku summas 7950 krooni (508.10 eurot ), sellest maksekäsu kiirmenetluses on tasutud riiglõivu 1008.76 krooni (maksekorraldus nr 685, 22.10.2009) ja hagiavalduse esitamisel - 6941.24 krooni (maksekorraldus nr 809, 31.08.2010); samuti on hageja kandnud õigusabikulu (hageja ja esindaja vahel sõlmitud töövõtulepingul) summas 9750 krooni (623.14 eurot). Hageja poolt hagi tagamiseks makstud tagatis (maksekorraldus nr 819, 15.09.2010) summas 4417.75 krooni (282.35 eurot) kuulub hagi tagamise abinõu mittekohaldamisest tulenevalt hageja esitatud taotluse alusel tagastamisele tagatise maksnud isiku – hageja esindaja Arvi Lundver - arvele. Kohus juhindus veel TsMS § 410; 413; 444 lg 4 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. juulil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.